“Kõige tähtsam”
Käisime klassiga 12. veebruaril (ehk siis täna) vaatamas EMTA Lavakunstikooli XXIV lennu bakalaureuselavastust “Kõige tähtsam” Etendus kestis 2h ja 40 min.
Tundus, et lavastus meeldis kõigile. Mulle samuti.
Lühidalt võiks ju kogu etenduse kokku võtta sõnaga palagan. Aga minu arust oli sellel palaganil ka sisu.
Algas kogu lugu kaardimoori juures(kes tegelikult oli vaid petis). Erinevad inimesed küsisid abi nii enda kui ka teiste hingeprobleemidele.
Tegevus arenes edasi teatris, kus oli parasjagu toimumas peaproov esietenduvale lavastusele. Too ettevõtmine oli aga kergelt öeldes määratud läbikukkumisele. Lavastaja oli ülimalt ärritunud ning näitlejatel oli toogade asemel seljas kilekotid.
Teatrisse tuli Dr. Fregoli, kes pakkus näitlejatele osaleda ühes tõelises etenduses – elus. Muidugi olid mõned neist kohe nõus. Sisse võtsid oma rollid flirtiv teenijanna, arst ning esimene armastaja. Ãœsna ruttu väljus olukord kontrolli alt. Tegevusliinid ja inimeste suhted arenesid ettearvamatutesse suundadesse.
Siit algab minu subjektiivne hinnang. Algul ei saanud arugi, mis komejant see teatrilaval toimub. Kui aga süvenesin sain aru, et kogu loo taga oli tegelikult peene satiir. Inimesed elavad oma igapäeast elu näideldes, olles mingisuguses kindlas rollis, pettes sellega teisi, kuid kõige enam iseennast. Kogu kombelise eluviisi õpetus on rajatud inimese pidevale piiramisele erinevate reeglitega. Kui mõni inimene oma rollist nö välja tahab tulla, siis teised seda ei aktsepteeri. Selle asemel püütakse matta kõik tõelised probleemid ja rõõmud olmeprobleemide prahi alla. Mõni inimene ei pea sellele vastu ning võib sooritada enesetapu. Enesetapu teemat oli näidendis mainitud väga teravalt.
Kuigi teemad olid tegelikult tõsised, sai naerda tegelikult väga-väga palju. Oli leitud palju huvitavaid lahendusi. Oli näha, et noortel näitlejahakatistel mõtteid-ideid jätkub. Samuti oli tugev näitlejatöö. Lavaka XXIV lennu lõpetajatest võivad saada…ei saavad kindlasti…väga head näitlejad.
Igaüks, kes meist teatris käis leidis kindlasti midagi. Olgem siis iseendad…noh ja siis veel…noh jah…käigem ikka teatris 🙂
Tegelikult nüüd minu tegelik kavatsus – palun teie arvamusi!!!
Aitäh! 🙂
© 2024,
13.02.2009 - 10:26
Mu jaoks oli etendus natuke… kurnav. Arvatavasti seetõttu, et olin eile õhtul väsinud ja ei viitsinud tegevusse eriti süveneda, seega pigem jälgisin lihtsalt vaatemängu ja ei proovinud tegevusliinide vahelt mingit mõtet üles otsida. Selle tõttu sain küll naerda ja näitlejatöid imetleda, kuid samas sügavam elamus jäi saamata.
Siiski tõestasid noored näitlejad et Eesti teatrile järelkasvu jagub, eriti usun, et dr. Fregoli osatäitja (Roland Laos) kohta kuuleme tulevikus kindlasti veel.