145a

15. märtsil käisime enda ja ka 6. E klassiga Noorsoo teatris vaatamas etendust nimega “Röövlitütar Ronja” . Meiega käisid  veel etendust vaatamas meie klassijuhataja Ege Viil ja ka meie eesti keele ning kirjanduse õpetaja Kaia Rosin, kes korraldas meile selle põneva külastuse. “Röövlitütar Ronja” raamatu autor on Astrid Lindgren, mille põhjal oli etendus tehtud ja teatrietenduse lavastaja oli Taavi Tõnisson. Etendus räägib tüdrukust nimega Ronja, kes elab suures Mattise lossis röövlite keskel. Ronja isa ehk röövlipealiku loss jaguneb Ronja sünnil kaheks suure tormi ja välgu tõttu. Ronja kasvab üles koos Mattise röövlitega, mis on tema ainus seltskond, kuni Borka ja ta röövlid kolivad lossi teise poolde, sest nende kodu muutub mitte elamiskõlblikuks. Kahjuks tuleb välja, et Borka ja Mattis on vaenlased nagu ka nende isad olid. Prooblemiks tuleb aga, et Borka poeg Birk ja Ronja saavad suurteks sõpradeks, mis nende isadele ei meeldi. Loos hakkabki välja kooruma seiklused, mis Ronjal ja Birgil ette tulevad. Meie sattusime seda põnevat lavastust vaatama sellepärast, et me lugesime kohustusliku kirjanduse pärast raamatut “Röövlitütar Ronja”. Meie jaoks oli etendus põnev, olid huvitavad laulud, efektid ja lavakujundus ning see etendus sarnanes väga raamatule. Isegi kui etendus oli pigem pikem oli lavastus nii hästi tehtud, et kordagi ei hakkanud igav. Meie soovitaksime seda etendust ja raamatut 4-6. klassile või ka kõigile seiklus huvilistele lugejatele. 

Tekst Ingrid Paakspuu

Pildid Anita Uussalu

8. märtsil oli  kõigile teada naistepäev. Meie klassi tüdrukuid peeti meeles ning neile kingiti igaleühele üks imekaunis tulp ja väike šokolaad, mis tegi päeva kohe palju rõõmsamaks. Suur aitäh kõigile korraldajatele ning head naistepäeva kõigile naistele!

Tekst Anita Uussalu

Pilt Anita Uussalu

Kolmapäeval, 21. veebruaril, oli meie lennul väga äge võimalus katsetada meie kooli 11. klassi õpilaste ühte loovtööd. Selleks oli uus arvutamisäpp, mille olid teinud loovtöö projektina kaks poissi 11. klassist. Töö eesmärgiks oli teha pranglimise moodi programm, aga teha see enda moodi. Meie saime katsetada seda äppi matemaatika valiktunnis, mille käigus proovisime erinevaid võimalusi ning andsime tagasisidet, kuidas muuta äppi paremaks. Me olime väga üllatunud, selle võimaluse üle ja arvasime, et see on väga äge mõte. Lisaks käib praegu koolisisene konkurss, kus kutsutakse õpilasi sellele äpile logo ja nime välja mõtlema. Kindlasti võtke kõik, kellel vähegi toredaid mõtteid on, osa. Meie klass arvas, et see oli väga huvitav loovtöö idee ja meile väga meeldis selle programmi kujundus.

Tekst Anita Uussalu

Pildid Anita Uussalu

Meie 145. lend käis 20.veebruaril räätsamatkal. Peale kooli juures kogunemist ja bussi peale minemist hakkasime matkakoha poole sõitma. Enne kohale jõudmist oli tee läinud üsna libedaks ja pidime natuke jala kõndima, mis oli tore, sest saime sirutada ennast pärast pikka bussisõitu. Kohale jõudes anti meile räätsad ning siis hakkasime juhendajaga räätsasi jalga pistma. Isegi kui alguses  tundusid räätsad jalas rasked, imelikud ja veidi naljakas oli nendega kõndida, siis pärast natukest kõndimist olime juba üsna harjunud nendega kõndima ja oli  mugav. Me matkasime umbes viis kilomeetrit ja vahepeal tegime väikese söögipausi, kus sõime kõik koos koolist saadud võileibu. Matka ajal tegime väikeseid pause, kus meie matkajuht rääkis näiteks sellest, mis vahe on sool ja rabal ja kuidas tekivad sood. Minu lemmikpaus oli see, kui meie matkajuht andis meile väikesed mikroskoobid, mis käisid telefoni kaamera külge. Siis said telefoniga pildistada või lihtsalt vaadata lähedalt oksi, puukoort, lund ja muid asju, mida metsa alt leidsid. Matk algas metsas, kuid jõudsime juba varsti rappa ja korraks sattusime isegi jäätunud järvele. Mõni suutis rabast leida isegi paar jõhvikat, mida sai suhu pista. Julgemad tüdrukud tegid isegi räätsatega hundirattaid. Minu arvates oli matk väga vahva ja toredamaks tegi matka ka see, et matkapäevaks sattus ilus ja päikseline ilm. Lisaks olid meil väga toredad matkajuhid. Isegi kui alguses kohale jõudmine oli natuke raske, oli väga tore matk.

Tekst Elin Lind

Pildid Anita Uussalu

Meie õpime praegu matemaatikas sümmeetriat ja täpsemalt peegeldamist punktist ja sirgest. Sõbrapäeval oli meil sellega seoses matemaatika tunnis loominguline põnev ülesanne. Täpsemalt tegime mandala kunsti, mis on geomeetriline kujund, milles on hindu ja budistlikes kultuurides palju erinevat sümboolikat. Mandala kunst ilmus juba esimesel sajandil ja see tõlkes tähendab ringi. Mandala sümboliseerib universumit ideaalses vormis. Meie klass sai ka proovida teha mandala kunsti ning meile meeldis seda väga teha. Isegi kui see näeb raske välja, siis tegelikult pole see üldsegi raske ja seda saab väga lihtsalt kodus teha. Soovitame kõigil kindlasti ka ise proovida mandala kunsti teha.

Tekst Anita Uussalu

Pilt Anita Uussalu

8. veebruaril käis 6.a klass Kiviõli suusamäel suusatamas. Päev algas sellega, et kõik kogunesid hommikul kooli juurde ja siis hakkasime liikuma. Õnneks oli väga ilus talve ilm, mis tegi päeva veelgi toredamaks. Kohale jõudsime umbes kell 12.00 ning meid lasti varem suuski laenutama. Pärast seda said kõik nautida 3 tundi Kiviõli lumeparki, kus on erinevaid hüpekaid, kiireid kõrvalteid, palju lund ning palju muud, millest kõik lõbu leiavad. Mäe tippus rõõmustas meid ime ilus vaade.  Pärast seda andsid kõik oma suusad tagasi ning asuti kohvikusse sööma. Söögiks oli lihapallid koos kartulitega ning magustoiduks magusad pannkoogid moosiga. Kui kõik olid ära söönud, suunduti bussi poole ning pandi ennast sõiduks valmis. Tagasi Tallinnasse jõudsime umbes kell 18:30 ning kõik said rahulikult enda kodude poole suunduma hakkama selja taga tore päev. Meil oli väga tore päev ning ootame juba pikisilmi võimalust seda väljasõitu järgmisel aastal taas korrata.

Tekst Markus-Robin Vahtrik

Pildid Anita Uussalu

Iga aasta käime me kehalise kasvatuse tunniga uisutamas, kuid kahjuks pole me veel see aasta jõudnud seda teha kiire graafikuga. See muutus, aga hiljuti ning saimegi esimest korda see aasta oma jalad soojaks sõita. Uisutamine on alati rahustav vaheldus ning värskendab pead lärmakas ja kiires koolipäevas. Isegi väikeste kukkumistega on uisutamine lõbus. Koos sõpradega uisutades rääkisime huvitavaid jutte  ning  lisaks me panime end proovile proovides põnevaid trikke, pöördeid ning uisutasime võidu omavahel. Meil vedas ka ilusa ilmaga. Langes vaikselt lund ja oli paar miinuskraadi päikese all. Lõppude lõpuks tegime ilusa mälestuse sõpradega koos terveks eluks.

Tekst Anita Uussalu

Pildid Anita Uussalu

13. detsembril jõudis hilinenult kätte päev, millal meie klass hakkas kaunistama oma klassi. Igaüks aitas kaasa ja valmistasime tunnis ise ka kaunistusi, mida riputada igale poole! Näiteks tegime lumehelbeid ja valmistasime uhkeid volditud jõululilli. Lisaks kujundasid poisid paberi, mis soovib paljudes keeltes „Häid jõule” ning riputasime selle klassi seina kaunistam. Lisasime mõned tulukesed lae alla rippuma ja paar vahvat küünalt kappidele ja riiulitele. Meie raske töö ajal käis taustaks jõulumuusika, mis tekitas jõulutunnet juurdegi. Mina olen isiklikult väga rahul lõpptulemusega, mis meil välja tuli, sest see näeb väga hubane ja armas ning oli tore kõik koos midagi vahvat teha enne aasta lõppu.

Tekst Mirjam Lina

Pildid Anita Uussalu ja Ege Viil

TÜDRUKUTE VAHETUS

Alustasime nagu ikka, toidu tegemisest! Algul võtsime lihtsamad toidud, nagu kartulisalat ja magustoiduks šokolaadi–banaanimuffinid. Selle aasta vahetuse ajal õppisime ka erinevaid teravilju ja põhiliseks teemaks oligi teraviljad. Mõned olid nii sarnased, et nende vahel vahet teha oli tõsiselt raske. Mõni tund oli teistsugusem, sest iga grupp tegi natuke erinevaid asju, kuid pärast saime kõik kõikide toite maitsta. Kõigile oli ülesanne arusaadav, peab valmistama erinevatest teraviljadest toitu. Valikus olid rukkis, kaer, oder ja nisu. Saime kõigiga suurepäraselt hakkama! Tulid hästi maitsvad toidud. Kas saime ka ise natuke nuputada kokkamise käigus? Ikka saime, oleme ju reaalikad! Pidime silma järgi ära arvama, milline on ühe või teise teravilja nimi. Lisaks oskame nüüd teha imemaitsvat tatraputru ning kisselli! Lõppu poole saime enda valitud retseptide järgi toite teha, mis tulid ka edukalt välja. Terve perioodi valmistada toite ei saanud, aga saime ikka uusi teadmisi teada. Õppisime natuke dietoloogiast ja toitumisteadusest. See aasta oli eriti äge, sest tegime eriti toite, mida muidu kunagi ei teeks.

Suur aitäh õpetajale ja klassikaaslastele, et saime koos toitu valmistada. 

Tekst Milana Majerovitš

POISTE VAHETUS

Viis nädalat tagasi algas poistel kokandus ja tüdrukutel tehnoloogiaõpetus. Poisid olid rõõmsad ja väga ootasid esimest tundi. Söögid õnnestusid ja kõik oli väga maitsev, kuigi paar korda ebaõnnestusime väikeste vigadega, kuid see ei rikkunud meie rõõmsat meelt. See aasta saime üllaltavalt palju ise päid kokku panna ning isu äratavaid rooge ja magustoite valida kokkamiseks. Tegime pastat, küpsiseid, muffineid ja isegi kisselli. Tunnid olid söögivahetunni ajal, seega saime vahelduseks mitte süüa koolitoitun ning tegimegi endale ise lõunasööki. Nii nagu iga aasta ei tahtnud keegi, et kokkandus lõppeks, aga see pidid ikkagi lõppema. 

Tekst Artur Saabas

Pildid Anita Uussalu ja Koit Veskimets

Sellel aastal oli meil eesti keeles üks põnev ja suur teema, millega kaasnes tore projekt. Projektiks oli teha grupiga ajaleht ning selleks et tööd alustada jaotas õpetaja meid gruppidesse nii et grupis oleks poisse ja tüdrukuid võrdselt. Järgmiste nädalate jooksul oligi meil igas eesti keele ja kirjanduse tundides arvutid, et kirjutada rabavaid lugusid. Iga grupp pidi, siis omavahel ära jaotama, mis osa keegi ajalehes täidab näiteks, kes oli peatoimetajad, küljendajad, reporterid jne. Kõige raskem töö oli ilmselt kõigil peatoimetajatel, sest nad pidid hoolt kandma selle eest, et ajaleht õigel ajal valmis saaks ja kõik oma artikleid kirjutaksid. Rühmadel oli ka vaja välja mõelda, kes mida kirjutab ja igaüks peale peatoimetaja pidi kirjutama kaks lugu, ühe suure ja teise väiksema. Lugusid mida pidi kirjutama olid uudised, koomiksid, arvamuslood jne. Kui kõik lood valmis olid pidi keeletoimetaja ülevaatama õigekirja vead, küljendaja pani ajalehe reaalselt kokku ja kõige lõpuks vaatas kõik üle peatoimetaja. Tuli väga palju erinevaid kujundusi, mis kõik olid omamoodi huvitavad. Umbes nädal aega hiljem kui kõik ajalehed valmis olid hakkasime me neid tunnis ettekanda ja iga rühm pidi oma ajalehte tutvustama teistele klassikaaslastele. Väga põnev oli lõpuks päriselt oma ajalehte käes hoida, sest õpetaja oli need välja printinud. 

Kõigi ajalehed olid väga ilusad ja huvitavad ning nende kirjutamine aitas tervel klassil koostööd teha ning oli ka väga tore vaheldus õpikule ja töövihikule. See oli väga põnev teema ning oli väga põnev kogeda, kuidas tehakse ajalehte.

Tekst Anni Vili

MEIE AJALEHED

Reaalsed uudised

Ööinimesed

145a_teataja

Ettur

Novembri peegeldus