142b

Reedel, 4. aprillil peale seitset meeleolukat koolitundi suundusime Tallinn-Tartu bussile. Õnn oli meie poolel, sest kuigi samal ajal oli Tartusse teel terve gümnaasium, oli too buss üleni meie klassi päralt. Sõit Tartusse kestis kaks tundi kopikatega, see sai veedetud lobisedes, kaarte mängides ja füüsikat õppides.

Tartusse jõudes oli meil poolteist tundi vaba aega, seega läksime laiali ning igaüks sai endale sobivat toidupoolist otsida. Tartu peal ringi käies võis iga nurga peal kohata reaalikat, kes vaimu neljatunniseks teatrielamuseks valmis pani.

Kell 19 algas Vanemuise teatris Shakespeare’i ainetel loodud etendus “Tõrksa taltsutus”. Tüki peateema jutustas kosilasest, kes püüdis rikast, kuid tõrgest naist leebeks taltsutada. Lisaks võitlesid tema noorema õe käe üle kolm visa meest, võttes kasutusele kõik oma voorused.

Etendus koosnes kolmest vaatusest, millest pikim ja sisukaim oli esimene. Vaatuste vahel olid vaheajad, kus sai kaaslastega muljetada või kohvikust endale midagi meelepärast soetada.

Vanemuisest väljusime kultuurist rikastunult, kuid kurnatult kell pool kaksteist, misjärel suundusime tagasi kodulinna poole. Meil läks õnneks, sest bussijuht märkas meie koduvoodi igatsust ning jõudsime esimesena Tallinnasse.

Kirjutasid Paula ja Jana

14. märtsil käisime ERSO kontserdil “Kevadine hommik”, dirigendiks Olari Elts.

Kavas oli erinevat stiili muusikat. Kontsert algas modernse teosega „Signs and Signals“ Helena Tulve sulest. Kontrastiks kõlas järgmisena Schumanni Tšellokontsert a-moll, op. 129, solistiks maailmakuulus Steven Isserlis. 

Pärast vaheaega kõlasid Estonia kontserdisaalis kevadised helid. Teise poole avas Lili Boulangeri “Kevadhommikust” ning kontserdile pani lõppnoodi Schumanni Sümfoonia nr 1 B-duur, op. 38 „Kevadsümfoonia“. 

Kokkuvõttes moodustas kontsert terviku, millesse oli põimunud kaasaegset muusikat ning aegumatut klassikat, dissonantseid helisid ning kevadvärve. Tore oli veeta klassiga kultuurne reede õhtu ning nautida professionaalide musitseerimist. 

Kirjutas Monika A.

Käisime 10. märtsil Draamateatris vaatamas Mati Undi kirjutatud ja Tiit Ojasoo lavastatud näidendit “Vend Antigone, ema Oidipust”. Kokku kestis etendus 4 tundi ja 35 minutit, aga õnneks olid vaatuste vahel ka kaks vaheaega. Huvitaval kombel ei tundunud etendust vaadates üldse, et möödunud oleks nii palju aega, alles lõpus paistis asi venivat. Laval toimus alati midagi, olgu see siis põnev koreograafia, natukene mõistmatud lauluvärsid või draama. Läbi jõuti mängida kogu Oidipuse legend algusest lõpuni, selle eellugu ja ka Oidipuse laste saatus. Kuigi tegu oli Vana-Kreeka, näidendiga oli see ka tänapäevasele vaatajale meelepärane ja mõistetav — ühelt poolt oma ajatute teemade pärast ja teistelt poolt kaasaegse lavastuse ja vihjete abil. Kokkuvõttes oli tegu väga meeldiva elamusega.

Kirjutasid Amanda ja Kaisa

Ausalt, me polnud kindlad, kas see talv üldse kestab piisavalt kaua, et suusapäev ka päriselt toimuks. Iga päev vahetus lumi ja pori nagu mingis ilmateate lotos. Kõrvemaa aga ei vedanud meid alt – lumi oli täiesti olemas ja nii me 3. märtsil sinna sõitsimegi.

Hommik algas kogunemise ja varajase bussiäratusega – keegi muidugi magas jälle peaaegu maha. Bussisõit oli suht igav, aga sõit läks kiirelt. Kohapeal oli kõik olemas – rajad, suusad, laenutus, legendaarne frikadellisupp ja meie oma hea seltskond. Kes tahtis, sai kohe rajale; kes ei teadnud kumb ots suuskadel ette käib, läks suusaõppele.

Teatesõit 10. klasside vahel oli muidugi päeva tipphetk – suusad libisesid (või ei libisenud), kukkumisi oli, aga kõik naersid ja elasid kaasa. Meie klassitiim andis endast parima ja isegi kui see tähendas viimast ehk kolmandat kohta, siis vähemalt jõudsime suppi sööma esimestena. Prioriteedid paigas. Ja see frikadellisupp… No tõesti, igal aastal sama hea. Võiks vabalt Reaalkooli ametlikuks sööklas supipäevadel olla. Supi kõrval soe ja maitsev tee hoidis meeleolu üleval.

Me oleme 142. B– meid ei murra ei tõusud rajal ega frikadellid kõhus. Pärast lõunat sõitsime kooli tagasi ja jätkasime valikkursustega.

Kirjutasid Sten, Steven, Mihhail ja Arle

14. veebruaril tähistasime koolis sõbrapäeva. Koolimajja sisse astudes pandi kõigile gümnasistidele kaela südamega kaelakee, mida illustreeris number ühel pool ja sõna teisel pool. Igal ketil olev sõna sobis kellegi teise omaga, moodustades vaimuka sõnapaari. Mõneks lõbusamaks näiteks võib tuua Tommy+Cash, Kihnu+Virve, Muumimamma+Muumipapa, Shrek+Fiona.  Nõnda pidi leidma oma paarilise, et saada auhinnaks komm. Õnnelikud leidsid enda paarilise ruttu, õnnetud jäid magusast ampsust ilma.

Ajaloo tunnis äratasid meid söreneerijad, kes Monikale, Timole ja Stenile Ed Sheerani laulu “Perfect” laulsid. Samuti saabusid kirjakesed salajastelt austajatelt.

Ele-Riin ja Hendrik esindasid meie klassi sõbrapäeva aardejahil, kus vapralt oma hingesugulust tõestasid. Nad pidid seda jäädvustama vahvate piltidega ja postitama need klassi Instagrammi.

Armastust ja sõprust täis päev liigendas meie üksluist ja halli argipäeva. Ootame põnevusega juba järgmise aasta sõbrapäeva!

Kirjutasid Emma O., Elisabeth K., Elisabeth T., Kristiina, Kärt, Mirtel

20. detsembril toimunud projektipäeva hommik algas Tallinna Kirjanike Majas. Seal toimus mitu loengut, mille käigus õppisime paremini tundma Harju tänavat, kus asub meie praegune asenduspind ja Niguliste kirik. Kordasime Realica kursust, kuulates vilistlast ja Reaalkooli hoolekogu esimeest rääkimas legendaarsest Nikolai Kannust. Viimase loengu pidas Martin Saar, kes jutustas meile keemia, eesti keele ja matemaatika õpikutest, mille olid koostanud varasemalt Tallinna Reaalkoolis töötanud õpetajad, näiteks nagu P. Ederberg ehk “Pudi” ja E. P. Särgava ehk “Habe”.

13. detsembril toimus Tallinna Prantsuse Lütseumis meie kooli gümnaasiumi jõulupidu. Paar nädalat enne pidu loositi meie kava looks Mark Ronsoni ja Bruno Marsi “Uptown Funk”. Kava koostamise ja õpetamise võtsid enda peale Monika, Mia ja Jana. Kogunesime enne peo algust klassis 104, panime poistele seelikud selga ja värvisime huuled punaseks. Siis tegime kavale viimase lihvi ja seadsime sammud saali. 

Umbes kell seitse panid peo käima 11.c klassi õpilased ning õhtujuhtideks olid meie hundid Krõõt ja Holger. Meie klass esines kolmandana. Kava alguses tegi Robert huvitava tähelepaneku ning kõlaritest kostus lause “No davai, mimmud, paneme selle peo käima!”, seejärel astusid ükshaaval lavale meie klassi mimmud ning edasi toimus kava jutustav osa. Lõpus liikusid lavale ja samuti ka lava ette ülejäänud meie klassi õpilased ning esitasid grupina uuesti refrääni osa. 

Peale meie esinemist elasime loomulikult kaasa teistele klassidele ning veidi aega hiljem oli lõpuks aeg hääletada. Umbes pool tundi hiljem algas autasustamine ning võitjaks osutus 12.b. Meie aga pälvisime kõige ilusamini kaunistatud klassi auhinna ning saime kasti piparkooke ja kaks purki mett. Õhtu sai läbi umbes kell kümme ja oli aeg otsad kokku tõmmata.

Kokkuvõttes oli pidu meie klassi jaoks uus ja põnev kogemus. Järgmisel aastal on võit meie!

Kirjutasid Eliise, Mariete, Arle, Helena, Amanda

5. detsembril toimus Kalevi spordihallis liikumiskavade esitamine. Teemaks oli Ladina-Ameerika rütmid ja meie särtsaka kava kallal tegid tööd meie klassi parimad tantsijad: Helena, Paula ja Ele-Riin. Nägime harjutamisega palju vaeva ning proove sai tehtud ka vahetundides. Meie mitmekülgne kava koosnes paarisosast, poiste jalkaosast, tüdrukute bachata tantsust ja ühisest tantsust lõpus. Klassijuhataja sõnul oli tema jaoks kõige meeldejäävam osa poiste “ussiliigutus”. Tüdrukud kandsid säravaid värvilisi seelikuid ja poiste riietuseks olid kirjud Hawaii-teemalised särgid. Võitu küll see kord ei tulnud, kuid klassijuhatajat tsiteerides: “Minu jaoks 1. koht on 10.b😁”

Kirjutasid: Roosi, Ingeli, Elisabeth T.

Gümnaasiumi esimene arvestuste nädal algas esmaspäeval kolmetunnise arvestustööga ning vene keele vastamisega, millele järgnes teisipäeval kolmetunnine keemia arvestus. Hingetõmberuumi ei olnud, sest kolmapäeval ootas ees füüsika arvestus. Õnneks osutus nädal lühikeseks, sest juba neljapäeva hommikul seadsime sammud kivilaagrisse.

Kolimisega alustasime juba suve lõpus, lootes abistamisega RKT tunnid ettenägelikult ära teha. Kolimiseelne nädal oli kohati kaootiline: klassidest olid puudu lauad ja toolid, koridorides olid suured kolimiskastid, nädala lõpuks laiutas 4. korruse ajatelje asemel tühi sein. Kõige huvitavamaks osutus füüsika- ja bioloogiaklasside kappide tühjendamine, millest tuli välja igast ajastust tehnikat ja preparaate. 

Esmaspäeval, 28. oktoobril oli iseseisva õppe päev ning teisipäeval alustasime õppetööd Harju tänaval.

Kirjutasid Paula, Kärt, Monika A., Ele-Riin