AjuvÀÀnajad

Jah, 139.c Ă”pilased otsustasid ka lĂ”puks enda podcast’i Ă€ra teha!

Selle auvÀÀrt ettevĂ”tmise saatejuhid on: mina ehk Johannes ja Monika. Lisaks on meiega ka meie kallis mĂ€nedĆŸer Pipi ja meie taga seisab ka KarjÀÀristuudio.

PĂ”himĂ”tteliselt juhtus kĂ”ik vĂ€ga kiiresti. Oli idĂŒlliline neljapĂ€eva Ă”htu ja Monika kĂŒsis mult, et kas ma tahaksin ka meediaklubiga liituda. Algul ma kĂŒll kahtlesin, kuid kui ma kuulsin, et saan Meediaklubis Maria RannavĂ€ljaga kohtuda, siis mĂ”tlesin davai, teeme Ă€ra. Ja esimene kohtumine oligi juba reedel. Tegu oligi siis podcast’i koolitusega, mida juhtis Maria RannavĂ€li. Reedel tegi ta meile selgeks pĂ”hitĂ”ed ning seejĂ€rel moodustasime grupid ja saime ĂŒlesandeks enda podcast’i kontseptsioon paika panna. Lisaks minule ja Monikale liitus meiega ka Pipi. Monikal tuli koheselt ka suurepĂ€rane idee. PĂ”himĂ”tteliselt, meie saatekontseptsioon ongi justkui vĂ€itlus/vaidlus podcast, kus me siis saame omavahel vĂ”i saatekĂŒlalisega vaielda.

LaupĂ€eval avaneski meil siis vĂ”imalus salvestada meie esimene nĂ€idisepisood. Ettevalmistus lĂ€ks hĂ€sti ja ka saate filmimine lĂ€ks imeliselt. Prooviepisoodi tegime gĂŒmnaasiumite ebavĂ”rdsuse teemal. Peale salvestust juhtus tĂ”eline ime. Meie juurde tuli karjÀÀristuudio juht ja ĂŒtles, et kui me ise oleme huvitatud, siis nad paneksid ka omalt poolt meie podcast’ile Ă”la alla. Olime lihtsalt vaimustuses ja sĂ”itsime kodudesse esimest saadet ette valmistama. Õhtu jooksul selgus ka fakt, et Pipi meiega kahjuks ikkagi kaamera ees kaasa teha ei saa, kuna tal on praegu elus kiired ajad. Praeguseks olemegi jĂ”udnud esimese saate Ă€ra salvestada ja teise saate plaan on vĂ€lja töötamisel.

Teemade koha pealt me ise armastame öelda, et me vÀitleme teemadel, mis meie kuulajaid ka pÀriselt huvitavad. Teemad vÔivad olla vÀga abstraktsed, kuid ette vÔib tulla ka vÀga harivaid teemasid. Esimese teema kohta vÔin hetkel öelda nii palju, et tegemist on teemaga, millest pigem tahetakse vaikida ja millega vÀga tegeleda ei taheta. Aga eks te kuulete ise.

Esimene episood on meil hetkeseisuga meilil ja ootab ĂŒleslaadimist, mis juhtub niipea kui vĂ”imalik. Veelkord aitĂ€h ka KarjÀÀristuudiole, kes meie tegemisi toetab.

Meie podcast’i link: https://youtube.com/@ajuvaanajad

Head kuulamist!

Kirjutas Johannes

Lisas: lend139c 22.04.2023 06:29

Viimane lÔpukell enne meie viimast lÔpukella

Kooli lĂ”petamine on elus ĂŒks oluline etapp, mis tĂ€histab ĂŒleminekut ĂŒhest eluetapist teise.

Minu vanad klassikaaslased 138. lennust mĂ€ngivad minu elus olulist rolli. Koos lĂ€bitud aastad ja jagatud mĂ€lestused aitasid luua tugeva sideme ning tunde, et oleme osa ĂŒhest suuremast perest.

LĂ”pukella aktusel meenutati gĂŒmnaasiumi helgeimaid hetki ning kuulati 12.b klassijuhataja Tatjana TruuvÀÀrti armast kĂ”ne. Siis andsid 12. klassi Ă”pilased esimese klassi noortele oma kaardi, saades neilt vastu ka endale mĂ€lestuseks kaardi. LĂ”pukell kĂ”lanud, Konstantin TĂŒrnpu lahkumislaul lauldud, siirduti aulast kĂ€sikĂ€es inimketina vĂ€lja erinevaid klasse ning linna taasavastama.

Kui nĂ€gin oma vanu klassikaaslasi lĂ”pukellal, tuletas see mulle meelde, et meie ĂŒhised koolipĂ€evad on nĂŒĂŒd lĂ€bi saamas. MĂ”te sellest, et suurem osa meie elust jÀÀb minevikku ja kĂ”ik lĂ€hevad eri suundadesse, tekitas minus kurbust. Kurbus vĂ”is tekkida ka sellest, et jĂ€rgmine Ă”ppeaasta me neid enam kooli peal ei nĂ€e ning oleme edaspidi koolis kĂ”ige vanemad (mis on ka veits hirmuĂ€ratav ja pĂ”nev).

Üritus oli mĂ€lestusvÀÀrne ja tuletas meile meelde, et gĂŒmnaasium ei kesta igavest ning seda tuleb nautida seni, kuni see kestab. SĂ”num 138. lennule: Ă€rge kartke luua uusi sĂ”pru ning avastada uusi seiklusi. Oleme tĂ€nulikud ĂŒhistele mĂ€lestustele ja edaspidi pĂŒhendame aega uutele algustele. JĂ”udu ja jaksu, 138. lend!

Kirjutas Hans Joosep


Pildistas meie armas fotograaf Ingrid Kuusk.

Lisas: lend139c 20.04.2023 16:46

SalongiÔhtu

NeljapĂ€eval kell kuus kogunesime koos 139. a klassiga koolimajas, et pidada maha enne klassireisi ĂŒks suurejooneline Usbekistani-teemaline salongiĂ”htu.

Enamus meist oli ette valmistanud esitluse mĂ”nest huvitavast kohast vĂ”i ajaloolĂ”igust Usbekistani kohta, et oleksime siiski kohale jĂ”udes haritud eurooplased. Alustati riigi geograafiast, rÀÀgiti islami usust, varasematest usundidest ning muidugi Timurist. Vaatasime ĂŒle neli peamist linna: Tashkent, Khiva, Samarkand ja Bukhara ning tutvusime nende ajalooga. RÀÀkisime ka toidukultuurist, erinevatest kohalikest söögikohtadest ja lĂ”puks ka transpordist. Üritus kestis kokku keskeltlĂ€bi neli tundi – oli meeleolukas, vahepeal lubati ennast kĂ”psude ja muude suupistetega turgutada (tahaks teada, kes paki vegan viinereid tĂ”i). LĂ”puks olid kĂ”ik aga siiski nii vĂ€sinud, et tĂ€helepanu enam eriti linnade ajaloo kuulamiseks ei jĂ€tkunud ning tagaread tegelesid pigem juba muude tegevustega. LĂ”puks jĂ”uti vĂ€lja ka Rico ning Hildegardi eestvedamisel korraldatud Usbekistani-teemalise moeshowni, kus esitleti reisiks sobivaid riideid, mis enamikus olid eelmise pĂ€eva Humanast kokku aetud saak. LĂ”puks jĂ”udis ka salongiĂ”htu lĂ”pule ning ĂŒsna hĂ”redaks jÀÀnud ridadest viimased said samuti koju viimaseks koolipĂ€evaks vĂ€lja magama minna. Usbekistani reisiks oli salongiĂ”htul kĂŒll kĂ”ik vajalik esindatud ja ĂŒle kuulatud.

Kirjutas Tuule

Poisid riideid valimas:

Poisid riideid kandmas:

Lisas: lend139c 20.04.2023 16:16

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Nagu ka iga teine 11. klassi Ôpilane, siis oli minu selle Ôppeaasta suur katsumus uurimistöö koostamine.

Tegelikkuses vĂ”ib öelda, et see katsumus veel kĂ€ib, sest oma töö kaitsmine on meil kĂ”igil veel ees. Ma vĂ”tsin juba uurimistöö koostamise alguses eesmĂ€rgi esitada oma töö Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. See on iga-aastane vĂ”istlus, kus parimad tol aastal kirjutatud (ja vĂ”istlusele esitatud tööd) saavad tunnustatud. Konkursi esimeseks vooruks pidin lihtsalt oma töö Ă€ra esitama ning lootma, et ĆŸĂŒriile mu töö ĂŒldse meeldib. Õnneks vist meeldis, nii et mĂ€rtsi kesksel sain teate, et mu töö on vĂ€lja valitud teise vooru. Teine voor toimus Eesti Rahva Muuseumis Teadusfestivali raames, kus kĂ”ik Ă”pilased pidid oma uurimistöid postri kaudu tutvustama. 

Postri koostamine oli suhteliselt vaevarikas, sest kuidas valida, millised mĂ”tted sinu töös on olulisemad kui teised, samas kui sa oled need ise higi ja pisaratega kirjutanud.  Aga tehtud see sai ning pĂ€rast vĂ€lja printimist oli ikka uhke tunne ka nĂ€ha oma uurimistöö tulemusi. Mina ja Mirel asusime Tartusse teele juba Ă”htul enne vĂ”istluse algust, sest meil kummalgi polnud soovi minna kell 6 hommikul vĂ€ljuvale rongile. Selle asemel nautisime oma iluund ning sĂ”ime hotelli hommikusööki. Hommikul ERMi jĂ”udes oli seal juba sigin-sagin kĂ€imas – kĂ”ik panid oma postreid ĂŒlesse, vabatahtlikud tormasid paaniliselt ringi ning festivali kĂŒlalised juba piilusid ukse tagant. Meile anti graafikud, mille alusel ĆŸĂŒrii liikmed meid kĂŒlastavad ning meie töid hindavad. Lisaks kĂ€isid ilma graafikuta ringi erinevate ettevĂ”tete esindajad, kes konkursil eripreemiaid jagasid. 

Esimesed paar korda oma uurimistöö tutvustamine oli pĂ€ris keeruline, sest mul polnud aimugi, mis on teiste jaoks huvitav ning vajalik teada. Kuid pĂ€eva peale sai asi juba tĂ€itsa kĂ€ppa. Õnneks olid kĂ”ik kĂŒlalised ning ka ĆŸĂŒrii vĂ€ga toredad ning vĂ€hemalt nĂ€iliselt vĂ€ga huvitatud uurimistöö tutvustusi kuulama. Kuna pĂ€ev oli pikk, siis anti meile vahepeal ka sĂŒĂŒa. LĂ”unalauas selgus, et reaalikaid oli Tartusse jĂ”udnud pĂ€ris palju – lausa 10. PĂ€rast lĂ”unat jĂ€tkus agar töö presenteerimine. 

PĂ€rast Ă”htusööki ERMis lĂ€ksime hotelli ning kuna pĂ€ev oli olnud pikk ning intensiivne, siis jĂ€ime kohe ka magama. JĂ€rgmisel pĂ€eval jĂ€tkus tööde esitamine lĂ”unani ning pĂ€rast seda jĂ”udis kĂ€tte iga vĂ”istluse tipphetk – autasustamine. Eripreemiaid oli vĂ€lja pannud ĂŒle 30 erineva asutuse ning lisaks siis riiklikud preemiad. Mul Ă”nnestus vĂ”ita kolm eripreemiat – Kaitseministeeriumilt, TalTech-ilt ning ka vĂ”imaluse esindada Eestit Rahvusvahelisel Ć veitsi talentide foorumil. Igal juhul soovitan kĂ”igil oma töö jĂ€rgmine aasta konkursile esitada, sest kogemus, mille see annab, on ĂŒlilahe.

Kirjutas Anett



Lisas: lend139c 11.04.2023 08:12

President ja minister tunde andmas

TeisipÀeval, neljandal aprillil toimus koolis teaduspÀev.

See oli Reaalkoolis juba 19. teaduspĂ€ev. TeaduspĂ€eval esinevad oma ala professionaalid ja jagavad oma tarkusi. KĂ”igepealt kĂ€is meile rÀÀkimas Tallinna Lennujaama keskkonna mĂ”ju analĂŒĂŒsidega tegelev neiu 128. lennust. Ta kinnitas, et Reaali haridusega on igal pool lihtsam, mullateadus pole kĂ”igile ning Eestis on kĂ”ige parem elada. Ühtlasi rÀÀkis ta meile, kuidas peale gĂŒmnaasiumit ĂŒlikooli valida. Meile esines ka Madis Kallas, ta rÀÀkis meile tervislikest eluviisidest ja oma eesmĂ€rkide saavutamisest. Samuti paljastas ta, et on karsklane, Ă”ppis ĂŒlikoolis 5 aastat kehakultuuri, saavutas kĂŒmnevĂ”istluses peaaegu 8000 punkti (28 jĂ€i puudu), lĂ”petas sportlaskarjÀÀri 26-aastaselt kui purustas mĂ”lemad oma Achilleused, elab Saaremaa metsas palkmajas, on korraga nii riigikogu liige kui minister. Ta julgustas Eesti poliitikuid enda nĂ€itel vigade eest vastutust vĂ”tma ning mitte lihtsalt ministri ametist sama palgaga riigikogu komisjoni esimehe kohale taanduma. Lisaks ĂŒtles ta, et eluaastatel 13-21 arenevad kĂ”ige mahukamalt 21. sajandi kĂ”ige olulisemad ajufunktsioonid nagu suhtlusoskus, empaatiavĂ”ime jne. SeetĂ”ttu peab sellel perioodil kĂ”ikidest meelemĂŒrkidest hoiduma. Ta ĂŒtles, et kahjuks on sellel eluperioodil kĂ”ige raskem karsklaseks jÀÀda. KĂ€isime ka aktusel, kus esines president Toomas Hendrik Ilves ja autasustati tublisid olĂŒmpiaadilisi. Ilves ĂŒtles oma kĂ”nes, et kuigi Eesti on PISA testide osas esirinnas, on siin siiski palju teaduse puudust. Samuti julgustas ta meid tarbima teaduslikku meediat, olema ĂŒhiskonnakriitilised ja eristama fakte arvamustest. Sellel pĂ€eval oli kĂŒll vĂ€ga uhke reaali Ă”pilane olla!

Kirjutas Katarina



Lisas: lend139c 04.04.2023 17:31

UT on easybeasy

3. aprill tĂ€histas 11. klassi ĂŒht kĂ”ige olulisemat pĂ€eva ehk kĂ€tte oli jĂ”udnud uurimistöö esitamise tĂ€htaeg!

Meie klass tegi ajalugu: 38. Ă”pilasest esitasid oma töö Ă€ra 38! Olime kĂ”ik vĂ€ga uhked, sest ĂŒle poole aasta kĂ”vasti vaeva nĂ€inud ja kĂ”vasti nĂ€rvirakke kulutanud töö kandis lĂ”puks vilja. Meie klassist tulid vĂ€ga eriilmelised ja erinevaid valdkondi puudutavad tööd: oli nii meditsiini-, majanduse-, psĂŒhholoogia-, ajaloo-, fĂŒĂŒsika-, kirjanduse, kunsti- kui ka nĂ€iteks autoteemalisi töid. Osad meist olid ka nii tublid, et tegid oma UT veebruariks valmis ja esitasid selle Tartu Ülikooli Teaduskonkursile (hoiame neile pĂ”ialt). VĂ”lgneme suured tĂ€nud oma juhendajatele, kes nĂ”ustasid, aitasid ja vajadusel ka pisaraid pĂŒhkisid!

Meie uurimistöid saab vaadata SIIT:

https://drive.google.com/drive/folders/1EQekTMpzXE6myK8MD6JRZJ_xcHqVqh2k



Lisas: lend139c 03.04.2023 09:16

Shuji Eestimaad vallutamas

2022. aasta sĂŒgisel liitus 11.c klassiga ĂŒheks kooliaastaks Shuji Watanabe Jaapanist.

Praeguseks on Shuji juba viis kuud Eestis elanud, proovinud verivorste, jalutanud vanalinnas ja osa vĂ”tnud Reaalkooli mitmetest traditsioonilistest ĂŒritustest. Selleks, et nii Jaapanist kui Shujist rohkem teada saada, pead edasi lugema


Kus sa Jaapanis elad?

Minu kodu on Ichinomiya linnas Aichi prefektuuris. Nagoya on samuti Aichi prefektuuris olev linn, kuid see on Ichinomiyast palju kuulsam. Ichinomiya rahvaarv on 382 000 inimest ja linna pindala on 113 kmÂČ. Ichinomiya linn on tuntud selle poolest, et see on maailma kolme kĂ”ige pĂ”hilisema villatootmispiirkonna keskuseks. Aga ma ei tea selle kohta eriti palju.

Kuidas sa sattusid Eestisse vahetusÔpilaseks? 

Minu kool saadab iga aasta umbes 60 Ôpilast vÀlismaale Ôppima (minu koolis on kokku umbes 1000 Ôpilast). Ma ei olnud sellest enne kooli Ôppima asumist kunagi varem kuulnud, kuid kui ma kuulsin vahetusaasta kohta vanematelt Ôpilastelt ja sÔpradelt, siis tekkis ka minul soov vÀlismaale Ôppima minna. 

Miks ma valisin just Eesti? Esiteks ma teadsin juba algusest peale, et tahan PÔhja-Euroopasse minna. Teiseks huvitusin Eesti imelisest IT-kultuurist. Kolmandaks nÀgin Eesti ja Jaapani vahel sarnasusi, mÔlemas riigis on sarnane saunakultuur. Ja otse loomulikult mulle meeldivad saunad. 

Mis on Eesti ja Jaapani koolisĂŒsteemide erinevused?

Esiteks Eestis on klassid 1.–12., kuid Jaapanis on algkool 1.–6. klassini, pĂ”hikool 1.–3.  klassini ja keskkool 1.–3. klassini.  TeisisĂ”nu kĂ€in Eestis 11. klassis, kuid Jaapanis kĂ€in keskkooli teises klassis. 

Teiseks erinevuseks on kooliaasta algusaeg. Eestis algab kool septembris ja lÔppeb juunis, kuid Jaapanis algab kooliaasta aprillis ja lÔpeb jÀrgneva aasta mÀrtsis. 

Kolmas erinevus on see, et Eestis peavad Ôpilased Ôppeainest lÀhtuvalt klassiruumi vahetama, kuid Jaapanis vahetavad Ôpetajad klassiruumi, et liikuda sinna, kus on Ôpilased. 

Neljandaks Jaapani Ôpilased koristavad oma koolimaja. SeetÔttu ongi koolis haruharva koristusfirma töötajaid nÀha.

Viiendaks peavad Jaapani Ôpilased pÔhikoolis ja keskkoolis kandma koolivormi. 

Kuidas nÀeb vÀlja sinu tavaline koolipÀev Jaapanis?

Tavaliselt algavad keskkoolis tunnid kell 8.40 hommikul klassijuhatajatunniga, mis kestab kĂŒmme minutit. SeejĂ€rel on kuus vĂ”i seitse 50-minutilist tundi. Neljanda ja viienda tunni vahepeal on 50-minutiline söögivahetund, teiste tundide vahel on 10-minutilised vahetunnid. Peale tunde  jÀÀvad mĂ”ned klassi Ă”pilased koolimaja koristama, ĂŒlejÀÀnud Ă”pilased lĂ€hevad koju vĂ”i huviringidesse. Minu kool on aga natuke teistsugune, kool algab kell 9.15 hommikul ja meil on kolm vĂ”i neli 90-minutilist tundi pĂ€evas. Teise ja kolmanda tunni vahel on tunniajane lĂ”unapaus ja teiste tundide vahel on 10-minutilised vahetunnid. Peale selle on minu kool samasugune nagu teised keskkoolid Jaapanis.

Mis on Jaapani ja Eesti kÔige suuremad erinevused?

Ma arvan, et kĂ”ige suurem erinevus on see, et eestlased rÀÀgivad enamasti rohkem kui kahte keelt, jaapanlased rÀÀgivad tavaliselt vaid jaapani keelt. Jaapanis ei lĂ€he teisi keeli vaja. Lisaks sellele on Jaapani maastik 70% ulatuses mĂ€gine ja 30% ulatuses tasane, kuid Eesti maastik on ĂŒsna tasane. Mind ĂŒllatas Eestis see, et poisid ja tĂŒdrukud on omavahel vĂ€ga lĂ€hedased. Ja paljud teised erinevused


Tavaliselt kirjeldatakse stereotĂŒĂŒpset eestlast kui tĂ”sist, kinnist ning fĂŒĂŒsilist kontakti mittearmastavat inimest. Kas sulle on samasugune mulje jÀÀnud?

Ma arvan, et mĂ”ned eestlased vastavad tĂ€pselt eestlase stereotĂŒĂŒbile, kuid need, keda mina Eestis kohanud olen, on kĂ”ik sĂ”bralikud, rÔÔmsameelsed ja neile meeldib fĂŒĂŒsiline kontakt.

Kuidas sa kirjeldaksid stereotĂŒĂŒpilist jaapanlast? 

Arvan, et stereotĂŒĂŒpilised jaapanlased on sarnased stereotĂŒĂŒpiliste eestlastega.

Mis on kÔige levinumad spordialad, millega Jaapanis tegeletakse?

Jalgpall on kÔige kuulsam spordiala Jaapanis. Mulle tundub nii. Samuti on ka pesapall vÀga kuulus. Arvan, et need spordialad on Jaapanis populaarsed, sest jaapanlased on head vÔistkonnaspordis ning omavahelises koostöös. 

Mida sa arvad verivorstidest? 

Polnud halvad, aga ma mĂ”istan neid, kes ĂŒtlevad, et need maitsevad imelikult. 

Kas sa tunned koduigatsust? 

Ma ei ole veel koduigatsust tundnud, sest ma Jaapanis olles elasin ĂŒhiselamus ja minu elustiil on siin Eestis sarnane sellele, mis mul oli Jaapanis. 

Mis on eesti keele juures kÔige naljakam?

Muidugi ĂŒ, u, o, Ă”, ö, a, Ă€. 

Mis on sinu lemmikfraas jaapani keeles ja mida see tÀhendab?

Inglise keeles „When in Rome, do as the Romans“, jaapani keeles â€žéƒ·ă«ć…„ăŁăŠăŻéƒ·ă«ćŸ“ăˆâ€œ (Gonihaitteha, gonisitagae). See tĂ€hendab, et vÔÔrale maale, keskkonda vĂ”i ĂŒhiskonda sattudes tuleks jĂ€rgida sealseid viise ja kombeid, isegi kui need erinevad enda kommetest.

Ideaalne vanasÔna rahvusvahelistele Ôpilastele.

Kas eestlased tunduvad sulle ĂŒhesugused?

Esimesed kaks nĂ€dalat ma ei suutnud eristada enda klassi tĂŒdrukute nĂ€gusid. Aga pĂ€rast sain teada enda klassikaaslaste nimed ja siis hakkasin tasapisi nimesid ja nĂ€gusid omavahel kokku panema. 

Miks sa alati tundides magad? Mida sa siis öösel teed?

Ma olen lihtsalt unine :). Ma ei tea. Kui ma olin Jaapanis, siis ma lĂ€ksin tavaliselt magama kesköö paiku ja ma ei ole sellest harjumusest lahti saanud. JÀÀn hilja magama erinevatel pĂ”hjustel, tavaliselt vaatan YouTube’i, mĂ€ngin telefonimĂ€nge, lihtsalt laman voodis jne


Kes on Tallinna Reaalkoolis su lemmikÔpetaja ja miks?

Madis Somelar. Kas mul on pÔhjust vaja?

Kui sa saaksid Jaapanisse kaasa vĂ”tta ainult ĂŒhe neist kolmest esemest, siis mille sa valiksid?

  • kahvel Reaalkooli sööklast – iga keskmine reaalikas on selle kahvliga söönud, seega sa saaksid koju kaasa vĂ”ta tĂŒkikese meist kĂ”igist 
  • tĂŒhi plastpudel – see on kĂ”rge vÀÀrtusega, sest see sisaldab eesti Ă”hku
  • Kirju Kiisu – sa ilmselt pead selle juba lennukis Ă€ra sööma, aga see toob hetkeks tagasi kĂ”ik imelised vahetusaasta mĂ€lestused

Valiksin kahvli Reaalkooli sööklast, sest mÀlestused vÀlismaal Ôppimisest jÀÀvad siis alati kÀegakatsutavaks.

Kirjutas Birgit

 

Lisas: lend139c 25.03.2023 15:42

Reaal Cool

21. mĂ€rtsil kogunes Tallinna Reaalkooli ligi 60 noort kĂ”nemeistrit ĂŒle Eesti.

 KÔnelejaid saabus koguni VÔru- ja Valgamaalt. Nimelt toimus National Public Speaking Competition ehk vabariiklik inglisekeelne kÔnevÔistlus. Reaalkooli kaks esindajat olid 139.a klassi Richard Johan Kaup-LapÔnin ning 139.c klassi Johann Kristjan Laurits, kes olid saanud kaksikvÔidu koolisisesel Reaal Cool kÔnevÔistlusel. 

VĂ”istluse ĂŒldteemaks oli „Relations between nations are too important to be left to governments alone”, kuid kĂ”ned ise olid eri teemadel, nagu „What is culture”, „Can a society exist without laws?”, „Democracy is failing” ja „Sport has the power to change the world”, kusjuures viimane oli nii Richardi kui ka Johanni kĂ”ne teemaks.

VĂ”istluspĂ€eva algas avamistseremooniaga kooli aulas, kus pidas kĂ”ne ka direktor Ene Saar ning Mia-Marie Sukles (139.b) tĂ”lkis inglise keelde. PĂ€rast ĆŸĂŒrii tutvustamist tseremoonia lĂ”ppes ning gruppidesse jaotatud vĂ”istlejad liikusid eraldi klassiruumidesse — algas esimene voor. Esimeses voorus said kĂ”ik esitada oma ettevalmistatud kĂ”net ning igast grupist valiti kaks parimat, kes pÀÀsesid edasi poolfinaali. Poolfinaalis hakkasid kĂ”nelejad esitama impromptu kĂ”nesid: ĂŒkshaaval lasti igal poolfinalistil valida teema. KĂ”ne ettevalmistamiseks anti vaid 15 minutit, mille tĂ€issaamisel tuli seda kohe ka ĆŸĂŒriile aulas esitada. 

Finaalis oli 12-st poolfinalistist jĂ€rel vaid 6, sealhulgas meie realistid Richard ja Johann. Veel viimast korda esitasid kĂ”nelejad oma algselt ettevalmistatud kĂ”nesid. ĆœĂŒrii, millesse kuulusid muuhulgas USA suursaadik George P. Kent ja Suurbritannia suursaadik Ross Allen, langetasid lĂ”puks raske otsuse. VĂ”itjaks valiti Sandra NĂ€ks 21. Koolist, kes kĂ”neles seaduste vajalikkusest ĂŒhiskonnas ja teise koha pĂ€lvis Richard Kaup oma kĂ”nega spordist. Sandra NĂ€ksi ootab jĂ€rgmiseks ees Eesti esindamine rahvusvahelisel kĂ”nevĂ”istlusel.

Kirjutas Johann



Lisas: lend139c 21.03.2023 08:51

Meie klassist sirgus tervelt kaks Ôpilasfirmat!

ÕF MARIE POKAAL

Marie Pokaal on ainulaadne kĂ€sitöö- ja kristallklaas, millel on isikupĂ€rane disain ja roosa vĂ€rvus. Pokaal on inspireeritud legendist, mille kohaselt imiteerib coupe pokaal Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette’ivasaku rinna kuju. Taaselustades seda legendi, pakume Eesti naistele uudse vĂ”imaluse Àratada oma sisemine kuninganna ja see-lĂ€bi tĂ€histada just iseennast! Meie teekond algas juba 2022. aasta veebruaris, kui esmakordselt omavahel ideid pĂ”rgatama hakkasime. Algusest peale oli meile vĂ€ga oluline, et meie tootel oleks taga ka missioon.MĂ€rkasime nii ĂŒmberringi kui ka enda puhul pidevat kiirustamist ning kuidas selles sagimises tihti unustatakse tĂ€helepanu pöörata iseendale ja enda heaolule. SellepĂ€rast me lĂ”imegi Marie Pokaali. Muidugi soovisime algselt koostööd teha just kohalike klaasimeistritega, kuid praeguste gaasihindade tĂ”ttu on enamik Eesti tegijatest oma uksed kahjuks sulgenud. Otsisime seejĂ€rel pikalt ja laialt Euroopast meistrit, kes meile otsitud kvaliteeti pakkuda suudaks. LĂ”puks leidsime TĆĄehhist ĂŒle 300-aastase vÀÀrika ajalooga pereettevĂ”tte, kellega on meil tĂ€na vĂ€ga viljakas koostöö. Õpilasfirma Marie taga on neli ettevĂ”tlikku noort Gustav Adolfi GĂŒmnaasiumist, Tallinna Reaalkoolist ja EBS-st: Hedvig Kaing, Reti Eedra, Karl-Marten Kristenprun ja Tristan Tammis.

ÕF PELA

Meie klassivend Ants Erik NÔmper, koos Alexandra Elo, Patrik Roostfeldi ja Mihkel Ratassepaga lÔi Ôpilasfirmaga PELA. Tegemist on huumoriga rikastatud seltskonnamÀnguga, kus peab kokku panema naljaka fraasi ja pildi. Nendemissiooniks on muuta noorte elu vÀrvikamaks, tuues nad virtuaalmaailmast pÀrisellu, ning pakkuda lÔbusaidvÔimalusi sÔpradega koos kvaliteetaja veetmiseks.

Õpilasfirma PELA tiimi liikmetena armastame lauamĂ€nge. Korraldame tihti lauamĂ€nguĂ”htuid ja armastame lauamĂ€nge nagu Dixit, Catan, Sabotöör ja Cards Against Humanity. Kuna aega on vĂ€he, eriti seda, mida oma lĂ€hedaste ja sĂ”pradega veedame, loeb iga hetk. Meie tahame tuua sinu ja su sĂ”prade ellu palju rÔÔmu ja hĂ€id tundeid – hetki mida mĂ€letada.Meie lauamĂ€ngu on lĂ€bi testitud sadu tunde erinevate inimeste poot. KĂ”ik laused ja pildid on valitud spetsiaalselt selleks, et eestlastel tekiks nii Ă€ratundmismomente kui ka jalust rabavaid hetki. Garanteerime, et “Mida MEEMI?!” suudab naerma ajada ka kĂ”ige tĂ”rksamad pahurdajad ning mĂ€ngu lĂ”pus on kĂ”igil kĂ”hulihased kenasti valusad.

KODULEHED: www.mariepokaal.ee ; https://ofpela.ee

Lisas: lend139c 10.03.2023 17:04

TÔelised suusaÀssad

7. mÀrstil kÀisime klassiga KÔrvemaal suuski kulutamas!

Olime siiani mĂ”elnud, et kui mĂ€rtsis suusapĂ€ev, siis lund enam kĂŒll ei ole ja saame hoopis matkale minna. Eesti ilm on aga nagu ta on ja Ă”ues oli perfektne kĂŒlm suusailm. Meie pĂ€eva iseloomustab vanasĂ”na – algul ei saa vedama, pĂ€rast ei saa pidama. Kehtib nii hommikul KĂ”rvemaale viiva bussi kui suusaraja tĂ”usude kohta. TeatevĂ”istluse panime juba esimese ringiga kinni, selles ei olnud ĂŒldse kĂŒsimust. Kretelil oli ring juba tehtud, kui teised alles suusaraja juurde jĂ”udsid. HirmuĂ€ratavad suusarajad ei olnud kokkuvĂ”ttes nii hirmsad. Vahepeal pĂŒĂŒdis Ă”petaja Marko osad vastselt ringi lĂ”petanud suusatajad kinni ja ĂŒritas neid teisele ringile saata, kuid maapind tegi talle koheselt 1:0 ja ĂŒks suusakeppidest murdus pooleks. Marko tuju sellest ei langenud, sest “see pole niikuinii minu oma” ja pĂŒhkis minema. Sellele jĂ€rgnes elamusterohke tuubisĂ”it ja ĂŒllatavalt frikadellide rohke supp (ja kas peab end tĂ”esti KĂ”rvemaale venitama, et head teed saada?). Igatahes soovime vĂ€ga tĂ€nada kohalikke kokkasid! Koju jĂ”udes sai suusad ilusti garaaĆŸinurka panna, et nad sealt siis uuesti aasta pĂ€rast vĂ€lja vĂ”tta. NĂŒĂŒd vĂ”iks lumi pĂ€riselt Ă€ra sulada. Aga oli tore, teeme teinekordki! juhhuu

Kirjutas Kaisa



Lisas: lend139c 07.03.2023 09:10