139b

Käesoleva aasta esimene september on meie klassi jaoks sümboolne – meie viimane esimene september Tallinna Reaalkooli kolmekorruselises lameda kelpkatusega historistlikus hoones.
Päev algas kell 9 hommikul klassijuhatajatunnis, milles toimunud arutelu konsensuseks oli see, et kooliürituste eest maksmiseks peaks ikka saama poole kohaga töö Viru tänava McDonaldsis. Kohati masendavale arutelule järgnes gümnaasiumiastme aktus, mida peeti see aasta arheoloogiliste väljakaevamiste tõttu aulas. Siinkohal ei saanud aga meie kui abiturientide päev läbi – vaid natukese aja pärast jõudsid koolimajja selle aasta esimese klassi õpilased. Meie ülesanne oli tutvustada neile koolimaja, näidata ägedamaid klassiruume ning ajaveetmiskohti ja enne aktuse algust käia läbi ka direktori kabinetist, kus said väiksed istuda direktori enda toolil.
Esimese klassi aktus meenutas mitmetele nende enda esimese klassi aktust 11 aastat tagasi samas aulas. Peale aabitsate kättesaamist liiguti Poisi juurde, kus pisikesed said kätte oma esimesed koolimütsid.
Nagu Reaalkoolile kombeks, järgnesid kõikidele tseremooniatele laste esimesed füüsika ja keemia tunnid. Füüsikas tutvustati neile jõukohaseid katseid tuule, puhumise ja pinksipallidega. Keemias aga tehti “veest” ja “teisest veest” limonaadi, mullivett ja piima, värviti lilli õhuga punaseks, tekitati pulbrist vulkaan ning toodi kohale Reaali Vaim valge tossuna.
Ja nii sai meie päev läbi – peale uute koolilaste viimist väiksesse majja saime ka meie minna nädalavahetust nautima.

Renate

Keemia ja füüsika tunnid

Pildid: Renate Piik

Aasta esimene koolipäev möödus sel aastal mõru-magusate tunnetega. Nimelt jääb see esimese septembri aktus meile viimaseks tarkusepäevaks Reaalkoolis. Päev algas gümnasistide ühisaktusega aulas (teatavasti on staadion üleskaevatud), kus saime uhkusega seista kõige vanematena (ja pingsalt enda rebast otsida). Peale aktust tegime kiire klassijuhatajatunni, mille järel jäime põnevusega päevakangelasi ootama.
Traditsioonidele kohaselt veedavad abituriendid esimese koolipäeva esimesse klassi astujatega. Nii saime ka meie osaks sellest aust teha väikestele koolijuntsudele esimene päev võimalikult meeldivaks. Tutvustasime neile koolikoridore, demonstreerisime lõbusamaid bioloogiaklassi “museaale”, kolasime direktorikabinetis ning rivistasime lapsed viisakalt aktusepinkidele istuma. Sellega algas päeva kõige emotsionaalsem osa – esimeste klasside aktus. Aktuse järel liikusime üheskoos Poisi ette, kus lastele jagati traditsiooniliselt koolimütsid.
Järgmised põnevad tegevused lastele olid “näidis”-koolitunnid, kus Martin Saar ja Marko Reedik tutvustasid neile reaalteaduste põnevat maailma, tehes kiireid populaarteaduslikke katseid. Koolitundide järel saatsime lapsed taaskord käsikäes nende esimesse päris koolitundi oma klassijuhatajaga. Oli see vast emotsiooniderohke päev!

Tobias

Bioloogilised seiklused

Pidupäeval on kõik lubatud!

13. juunil käisime klassiga Vargamäel Tammsaare radadel. Kõigepealt oli ekskursioon Tammsaare-Põhja talus (see on Vargamäe päris nimi). Meid tervitas sinna jõudes Anton, kes on soliidses eas kassihärra. Ta abistas meie giidi ja demonstreeris, miks aida seinas kasside jaoks augud on. Tasuks sai ta sügamist ja palju paisid. Ekskursioon oli väga huvitav: nägime moodsat elumaja, järgi tehtud rehielamut, aita, saunikute elamist ning talu kaevu, mis asus majadest väga kaugel.

Muud huvitavad faktid:
Pearu prototüüp Jakob Sikerberg pidas hoolega mesilasi ja ehitas sealkandis esimese korstnaga maja.
Tammsaare isa Peeter Hansen ja Jakob Sikenberg käisid tihti kohtus, kuid sõitsid sinna koos ühe hobusega, et mitte kahte looma kurnata.
Tegelikult olid Tammsaare peres pojad ja Sikerbergi peres tütred vastupidi raamatule.

Järgmiseks oli meil väga meeleolukas näidendite esitamine, tekstid olid pärit “Tõe ja õiguse” esimesest ja viiendast osast. Siis käisime Albus söömas (väga maitsev toit oli) ja kõige viimaks matkasime Järva-Madise kiriku juurest tagasi Vargamäele. Nelja ja poole kilomeetrisel rabamatkal kohtasime C-klassi, kes ujumas käis, ning õpetaja ronis vaatetorni ning huikas üle raba. Peale väsitavat matka istusime bussi ja sõitsime linna tagasi.

Liisa

Pilt: Tallinna Reaalkool

Natalja naudib rabamõnusid      Pilt: Tallinna Reaalkool

Hetk näidendist                                           Pilt: Ketlin Murro

3. juunil, ühel päikeselisel laupäeval kogunes koolihoovi ennenägematult suur seltskond kooliperest. Põhjus oli järjekordne koolilõpulaat. Avatud oli küpsetistega kohvikud, täika, punumisring ning muidugi meie enda grillibaar. Head tuju pakkusid võimlejad. Eriliseks tegi ürituse lisaks laada osale toimus ka staadioni ärasaatmispidu. Staadionil toimus oksjon, seejärel peeti maha üks põnevustpakkuv jalgpallimäng õpilaste ja vilistlaste vahel. Kõht head-paremat täis söödud ja jalka vaadatud, näitasime inimestest moodustatud südamega suurt armastust staadionile. Jääme igatsema kevadlaata oma staadionil. On mida meenutada!

Anna-Maria

Pilt: Anna-Maria Tammik

Pilt: Endrik Einberg

Juuni esimese reede täitis minu jaoks G5 vabalava! Algus oli kaugel võrratust – teel Põhjala tehasesse oli tuju nullis, sest vihma sadas ja teatati, et sündmus lükkus selle tõttu tund aega edasi. Õnneks andis see veidi aega esinemispaigaga tutvuda ja keha kinnitada. Ootamine oli võrdlemisi külm, kuid vihm andis varsti järgi ja juba jõudsidki lavale esimesed esinejad ja mõne aja pärast ka koomik Aleksandr Popov.
Nii mõnigi vaataja andis enne show lõppu külma tõttu alla, kuid oma korda oodates panime põlema oma tööriista – tõrviku, mis kogus tänu oma soojendavatele omadustele väga palju populaarsust.

Ent peale mitmeid muusikalisi esitusi oligi aeg kütta lava kuumaks tuletantsuga – publik oli pehmelt öeldes sillas ja ka kõige ükskõiksemad pead pöörasid end lava poole. Minu üleni mullased riided välja arvates läks esinemine rohkem kui hästi! Veel peale paari laulu valiti hääletamise teel rahva lemmik – Reaalkooli vokaalansambel Trellid, kellest vaid mõne häälega jäid maha Velled.

Ketlin