Arhiveeritud - kategooria: ‘8. kl’

Projektipäev ja jõululõuna

Viimasel koolipäeval oli terve maja juba magusat jõuluhõngu täis ning käis veel viimane sagin. Oli tunda jõulurõõmu ning -ootust kõigi südameis. Aga enne jõule tuli veel korraks kooli tulla ning natuke tööd teha. Niisiis toimus koolis 8. ja 9. klasside projektipäev, kus õpetajad õpilastega erinevaid töötube läbi viisid. Töötubades sai meisterdada kuuseehteid, tõlkida filmi, teha joonisfilmi ja palju muud toredat. 

Peale töötube suundusime jõuluvana väikeste abilistega õppekööki, kus tegime süüa, vaatasime jõulumultikaid  ning igasse nurka jõudis soe piparkoogihõng ning laste kilked. Nautisime veel viimaseid hetki koos, enne, kui üksteisele häid pühi soovisime ning igaüks oma teed läks.

Soovime kõigile palju jõulurõõmu ja head uut aastat!

Autor: Sarah Elisabeth Tihvan

Toimetas: Anett Veskimägi

Pildid: Egle Pihlap ja Niina Karamkova

 

19.01.2020

Ööbimisega klassiõhtu

Meie selle õppeaasta esimene klassiõhtu toimus 22.novembril. See oli ööbimisega, kuid oli ka neid, kes erinevatel põhjustel ööseks ei jäänud ning jalga lasid. Tegevusi oli nii toas kui õues ning vahepeal sai lihtsalt olla. Pandi paika ka öörahu, kuid ainult üksikud magasid. Oli ka neid, kes olid väga ära väsinud, tegid klassid korda ning läksid juba varahommikul koju magama. Suures pildis võib selle klassiööga rahule jääda ning ootame juba järgmist.

Autor: Anna-Maria Tammik

Toimetas: Anett Veskimägi

27.11.2019

Stiilinädala kohvikud

Reedel alustasime oma päeva õppeköögis vahvlitaina valmistamisega.  Teisel vahetunnil panime oma 90ndate stiilipäeva stiilis retrokohviku püsti ja alustasime soojade vahvlite müümisega. Pakkusime Belgia ning õhukest vahvlit. Peale sai osta vahukoort ja Nutellat. Müüsime kokku kolmel vahetunnil ning müük läks lausa nii hästi, et pidime vahepeal tainast juurde tegema.

Samal päeval toimus õhtul ka stiilipidu, kus pidasime jälle kohvikut. Müüsime juustusaiu, popcorni, viinamarju ning morssi. See müük läks samuti hästi ning saime enamus toidust müüdud. Oli väga tore!

Autor: Amanda Maljugina ja Elisabeth Vallner

Toimetas: Anett Veskimägi

24.11.2019

Laidoneri jooks

3. oktoobril käisid meie kooli õpilased XX Kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksu võistlustel. Meie klassi esindas Henrik Johan Kitt koos teiste tublide  7-9. klasside noorkotkastega, koos kellega saavutati noorkotkaste arvestuses esimene koht ajaga 18:36. Veel tõid koolile head kohad gümnaasiumite poisid ja tüdrukud, kes saavutasid esimese ja teise koha.

Autor: Henrik Johan Kitt

Toimetaja: Anette Auväärt

 

17.11.2019

Kokandus Angelica UdekĂĽlaga

31.Oktoobril käis tüdrukute kokanduse tunnis peakokk Angelica Udeküll. Meid jaotati rühmadeks ja anti ülesanded. Kokku tegime me neli rooga: kõrvitsapüreesupp, paneeritud kalafilee, karask ja õunakook.

Kokk käis köögis ringi ja aitas meid vajadusel ning näitas meile kokkamise nippe. Kui söögid said valmis istusime me lauda ja iga grupp seletas, kuidas nad oma roa olid valmistanud. Toidud maitsesid väga hästi ja saime palju uusi teadmisi. Pärast saime ka poistele süüa viia.

Aitäh Angelica Udekülale külastamise ja juhendamise eest!

Autor: Anette Auväärt

17.11.2019

KĂĽlalised Hong Kongist

Täna käisid meie bioloogia tunnis väliskülalised Hong Kongist. Meie klassi esindasid Allar-Joel ja Karl Joosep, kes tutvustasid neile meie tundi inglise keeles. Tunnis uurisime digimikroskoopidega seeni ja seletasime külalistele, kuidas need toimivad ning vastasime nende küsimustele. Rääkisime ka taimedest ning putukatest, keda me vaadelnud oleme ning vahetasime muljeid. Tunni lõpuks said uusi teadmisi nii meie, kui ka väliskülalised.

Autorid: Eric Kergandberg ja William Vodi

Toimetas: Anett Veskimägi

16.10.2019

Saade “Suud puhtaks”

8. oktoobril toimus saade ”Suud puhtaks”, kus käsitleti põhikooli lõpueksameid ja nende ärajätmist.

Saade ise algas kell kaheksa, aga meid kutsuti kohale kella seitsmeks. Ma jõudsin sinna varem kohale, mis tähendas, et ma jõudsin muuseumis päris palju ringi vaadata ning telemaja ajalugu uurida. Kui õpetajad saabusid oli juba oma seisukohti ennist arutatud ning õhkkonnast võis juba aimata, mis ees seisab. Enne stuudiosse minekut tehti ka igale inimesele meiki ja sain ka mõnede õpilastega teemat arutada. Stuudiosse jõudes pandi meid kõiki pinkidele istuma ning kirjeldati mida teha ja mida mitte. Saate alguses pidime me enda ümber istuvate inimestega tutvuma  ja niimoodi saade algas. Terve saade oli väga kaasahaarav ning saates tulid ka paljud tunded esile. Et sõna saada pidid sa käe tõstma ja siis vastama. Saade omandas aga sellised mõõtmed, et sõna saada oli peaaegu võimatu ja juttu jätkus seal veel isegi peale saadet.
Mina arvan, et põhikooli lõpueksamid peavad kindlasti jääma. Põhilised seisukohad miks neid tahetakse ära jätta on see, et õpilastel on erinevad tasemed ning kõik ei saa sellega hakkama. Minu arvates see aga muudaks Eesti haridustaset veelgi ning see midagi ära ei lahendaks. Mina nõustun õpetajate seisukohaga ja arvan, et eksameid peaks tegema paremaks ja erinevatele tasemetele erinevad eksamid. Riigiline tase nii väga lahku ei lähe. Ma ei nõustu sellega, et ĂĽheksanda klassi lõpus tuleb tasemetöid teha, sest on olemas seadus, mis keelab tasemetöid hinnata ning see ei oleks osadele õpilastele piisav motivatsioon, et tasemetööks valmistuda. Saatest tuli ka välja see, et õpilased peavad pingutama põhikooli lõpueksamite tegemiseks. Minu arvates pingutus on hea, seda pingutust on vaja ka muudes elu aspektides ning seda pingutust saab ĂĽle kanda ka ĂĽlejäänud elule. Ăśks asi, mida saates väideti on see, et õpilasi ”trillitakse” ja sellega ma ĂĽldse ei nõustu. Eksamite põhimõte on kontrollida õpilaste analĂĽĂĽsioskust, iseseisvat mõtlemist ja õpitavate ainete põhimõtteid. Näiteks pole tähtis millal mingi lahing toimus, vaid see, miks see lahing toimus. Ja kui õpilastele pole neid oskusi õpetatud juba varem, siis ĂĽheksanda klassi lõpus selliseid asju ära ei õpetata, mis ĂĽheksanda klassi lõpus toimub on kordamine ja oskuste kinnistamine.

Lõpetuseks, soovitan kõigil saade ära vaadata ning oma arvamus antud huvitaval ja lahkarvamuste rohkel teemal kujundada.

Saadet on võimalik järele vaadata: https://etv.err.ee/985579/suud-puhtaks (Osa 98, hooaeg 4)

Autor: Allar-Joel Möldre
Toimetas: Anett Veskimägi

09.10.2019

Õppekäik Paunkülla

3.oktoobril käisime klassiga Paunkülas matkarajal matkamas. Programmi teemaks oli  jääaeg. Raja vältel tutvustas meie giid meile erinevaid jääaja tekkelisi pinnavorme nagu oosid ja selle aja järgset olustikku. Käisime ka sellest ajajärgust jäänud taimekoosluses – rabas. Meeskonnamängude ja ülesannete kaudu õppisime jääaja taime-  ja loomastiku kohta. Nägime palju erinevaid looduskauneid kohti. Ka ilm oli meie poolt – oli ilus sügisilm ja taevas oli terve päeva päikseline. Saime lõbusalt aega viita väljaspool koolimaja ja samas ka palju huvitavat juurde õppida. Tänud ka suurepärasele giidile.

Autor: Elli Eving

Toimetaja: Anette Auväärt

07.10.2019

Reaal 138

30.septembril tähistasime me Tallinna Reaalkooli sünnipäeva. Kogu päev oli väga uhke ja eriline. Esimene kooli sünnipäevaga seostuv tegevus oli meil bioloogia tunnis, kus Tiina Talvi tutvustas meile Tallinna Reaalkooli kunagist direktorit WilhelmPeterseni ning tema rolli meie kooli ajaloos. Tunni lõpus sai iga üks soovida koolile ka ilusa soovi. Siin on mõned meeldejäävamad soovid: 

  • Palju aastaid!
  • Häid tulemusi!
  • Et reaali vaim ikka pĂĽsiks!
  • Palju uusi õpetajaid!
  • Häid õpilasi!
  • Palju uusi õpilasi!
  • Häid tulemusi olĂĽmpiaadidel!
  • Palju mälestusi!
  • Häid õpetajaid!
  • Palju tulevasi lõpetavaid lende!

Enne traditsioonilisele aktusele minemist toimus meil ka tund vilistlase Kristine Diane Liivega, kes tutvustas meile enda tööd ja huvisid läbi piltide. Aktusel pidas direktor kõnet ning autasustati parimaid olümpiaadi tulemusi. Pärast saime kõik nautida ka kahte kringlitükki.

Autorid: Anett Veskimägi ja Elisabeth Vallner

Toimetas: Anett Veskimägi

03.10.2019

Aasta klassijuhataja konkurss

Kui saime sellisest võimalusest teada tahtsime kindlasti osa võtta, sest meie klassijuhataja Egle Pihlap näeb enda töö kallal nii palju vaeva ning on väga aktiivne nii koolis kui ka väljaspool.

Võistlusel osavõtmiseks oli tarvis saata žüriile põhjendav tekst, miks peaks just meie  õpetaja aasta klassijuhatajaks nomineeritud olema. Otsustasime, et parim viis selle tegemiseks oleks küsitleda õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid ning panna kirja ka enda mõtted. Seda me ka tegime. Alguseks mõtlesime välja intervjuu küsimused. Üks raskemaid ülesandeid oli õpetajatega ühise, sobiva aja leidmine. Jõudsime rääkida kahe õppealajahatajaga. Egle Pihlapit kiideti väga, kui kolleegi ning eriti tõsteti esile tema aktiivsust ürituste korraldamises ning võimekust lahendada erinevaid olukordi. Saime vastustest palju abi teksti koostamisel. Kui lõpuks sai kiri valmis, saatsime selle ära ning jäime vastust ootama. Tükk aega ei tulnud mingit tagasisidet, kuid septembri teises pooles teatas Egle Pihlap meile, et ta on kutsutud Tallinna haridustöötajate tänuüritusele, kus teda tunnustatakse aasta klassijuhataja tiitliga.

Autor: Amanda Maljugina

Toimetaja: Anette Auväärt

03.10.2019