137b

27.novembril külastas meie kooli Kanada kindralkuberner Julie Payette, meie klassist käisid teda vaatamas mina (Karl Mattias), Aleksandra, Andreas P, Els ja Kristofer. Kuulasime huviga punases kostüümis eksastronauti rääkimas kosmosest, haridusest ja kliimasoojenemisest. Samuti saime naerda (kuid veidi ka piinlikkust tunda) meie presidenti halva inglise keele pruukimise üle. Hämmastav oli Payette’i imeline esinemisoskus ning ta võime kaasa haarata noori oma jutuga.

Usun, et võin kõigi nimel öelda, et lahkusime aulast positiivse tuju ja motivatsiooniga tuleviku nimel pingutada (ning tublisti inglise keelt õppida). 

– Karl Mattias

Pilt Tallinna Reaalkooli kodulehtelt

8. novembril oli kool täis pidulikes riietes gümnasiste, kes peale 7. tundi kogunesid aulasse. Kätte oli jõudnud traditsionaalne märgiaktus ning abituriendid astusid jällegi sammukese lähemale vilistlaseks saamisele. Saime kuulata andekaid lauljaid ning vaimustavaid kõnesid nii õpilaste kui ka klassijuhatajate esindajatelt. 12.b klassi Kertu soojendas kõigi südameid oma meenutustega 135. lennust ja Talts tõi oma matemaatiliste tarkustega kõigile naeratuse näole.
Märgid rinda pandud ning õpetajad tänatud, sai ametlik osa läbi. Siiski seadsime õhtul sammud jälle kooli poole, et veidi pidutseda. Saime panna käiku oma tantsukursustelt saadud oskused, niisama puusa nõksutada ja legendaarsemaid P. Otsa tantse tantsida. Kui kell lõi üheksa, hakkasid abituriendid ühel häälel laulma üsnagi meeldejäävat viisi: “Välja, välja koolimaja seest. Aeg on minna magama kel märki pole ees.”
Sellega oli pidu meie jaoks lõppenud ja kaheteistkümnendikud jätkasid omasoodu. Juba kahe aasta pärast oleme meie sealsamas, hoidmas oma tekleid, imetlemas oma sõrmuseid ning saamas kätte enda märke.

-Brigitta