Tennis

Tennis on spordiala, milles võistlevad 2 mängijat (üksikmäng) või 2 võistkonda, mõlemas 2 mängijat (paarismäng). Mängu eesmärk on reketi abil lüüa pall vastase poolele nii, et ta seda tõrjuda ei saaks. Tennise eelkäijaks peetakse Prantsuse pallimängu jeu de paume, mis on üle 800 aasta vana.

Tennis on Olümpia spordiala ja seda saavad mängida kõik, kes suudavad reketit käes hoida kaasa arvatud inimesed, kes on ratastoolis. Ratastoolitennises on aga pallil lubatud põrgata 1 korra asemel 2 korda. Sellist tennist, mida näema tänapäeval, hakati esmakordselt mängima Inglismaal Birminghamis 19. sajandi teisel poolel. Mäng toimus siis muru peal.

Tennist harrastavad maailmas miljonid inimesed ning see on 5. enim jälgitud spordiala. Eriti populaarsed on 4 suure slämmi turniiri, mis toimuvad iga aasta. Sinna hulka kuuluvad: Austraalia lahtised meistrivõistlused (kõva kattega väljakutel), Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused (liiva ja savi kattega väljakutel), Wimbledon (muru kattega väljakutel) ning USA lahtised meistrivõistlused  (kõva kattega väljakutel).

Tennisereket koosneb käepidemest ja raamist, mille küljes on tugevasti pingule tõmmatud keeled. Esimesed 100 aastat tennisest olid reketid valmistatud puidust ja reketi keeled looma soolestikust. Hiljem hakati reketeid tegema lamineeritud puidust, et saaks rohkem jõudu rakendada. 20. sajandil võeti kasutusele metall, hiljem grafiit, teras, alumiinium, plastik, klaaskiud ning mitmesugused segud. Nüüd sai rakendada löögil veel rohkem jõudu ja reketid kaalusid vähem. Hakati kasutama ka sünteetilisi keeli, mis ei läinud nii kergesti katki. Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 grammi.

Tennisepallid olid algselt valmistatud niidiga kokku õmmeldud riidest ribadest ja täidetud sulgedega. Praegu tehakse tennisepalle kummist ning nad on kaetud viltkattega. Pallide värvus oli algselt valge, aga muudeti hiljem kollaseks, et neid paremini näha oleks. Tennisepallid, mida kasutatakse võistlustel, peavad vastama teatud nõuetele. Nende diameeter peab olema 65.41–68.58 mm, kaal 56.0 and 59.4 g. Pallid jaotatakse kategooriatesse selle järgi, kui suur on rõhk nende sees.

Tenniseväljak on ristkülikukujuline ja tasase pinnasega. Väljaku pikkus on 23,77m, laius üksikmängu jaoks 8,2m ja paarismängu jaoks 11m. Väljaku keskel on võrk paralleelselt tagajoonega. Võrk jaotab väjaku kaheks võrdseks pooleks. Üksikmängus kasutatakse poste, mis asetatakse võrgu alla eesmärgiga tõsta võrgu kõrgust. Postid pannakse paarismängu küljejoonest 0,91m kaugusele. Võrgu kõrgus on keskelt 0,91m ja postide juures 1,07m.

Punktisüsteem on tennises teistest spordialadest üpris teistsugune. Servija ehk palli mängupanija roll vahetub tennises peale igat geimi. Kui mängija võidab 1 punkti, on seis 15-0, teise punkti, siis 30-0, kolmanda punkti, siis 40-0 ja neljanda punkti võiduga saab mängija geimi. Kui mõlemad mängijad on võitnud 3 punkti ja seis on 40-40, peab geimi saamiseks võitma järjest 2 punkti. Juhul, kui 1 mängija võidab seisult 40-40 1 punkti, on temal edu sees. Geimi saamiseks peab ta võitma veel ühe punkti. Kui seesama mängija aga kaotab nüüd punkti, on seis jälle 40-40.

6 geimi saamisel saab mängija 1 seti. Kui mõlemal mängijal on 5 geimi, peab seti saamiseks võitma 7 geimi. Kui mõlemal mängijal on aga 6 geimi, tehakse seti võitja selgitamiseks tie-break. See on punktimäng, kus punkte loetakse vastavalt 1-0, 2-0, 2-1 jne. Tie-breaki võitmiseks peab mängija saama 7 punkti, aga võitma seeläbi vähemalt 2 punktiga (nt 7-5). Kui seis on 6-6, käib mäng 8 punktini, kui 7-7, sii üheksani jne. Servija vahetub tie-breakis peale 1. punkti ja edasi peale igat kahte punkti. Peale igat kuut punkti vahetatakse tie-breakis pooli. Tie-breaki võitja võidab seti seisuga 7-6. Meeste võistlusmängud on tavaliselt kolmest või viiest setist parem, naistel kolmest setist parem.

Mängijad alustavad erinevatel pooltel ja vahetavad peale 1. geimi ja siis edasi peale igat kahte geimi pooli. Pooltevahetuse ajal saavad mängijad istuda, juua ja natuke puhata. Servija eesmärk on tagajoone tagant lüüa pall diagonaalis üle võrgu vastasmängija servikasti. Servijal on iga punkt 2 servi. Peale kahte serviviga kaotab servija punkti. Kui pall puudutab võrku ja kukub peale seda vastasmängija servikasti, saab servija vastavalt 1 või 2 uut servi (oleneb sellest, kas tegu oli 1. või 2. serviga). Kui pall ei kuku vastase servikasti on tegemist serviveaga. Kui mängija lööb palli väljaku joontest välja, on vastase punkt.

Mis on huvitav tennise juures, on see, et maailma top 15-ne meesmängija hulgas on esindatud 13 erinevat riiki.  Hetkel maailma parimad 3 mängijat on: Roger Federer, kes on 38-aastane ning kes on võitnud oma karjääri jooksul 103 tiitlit ja sellega koos umbes 130 miljonit dollarit;

Novak Djokovic, kes on 32-aastane ja kes on võitnud 77 tiitlit ja umbes 140 miljonit dollarit

ning Rafael Nadal, kes on 33-aastane ja kes on võitnud 84 tiitlit ning umbes 120 miljonit dollarit.

Eestist on ka tulnud paar edukat profitennisisti. Naiste hulgast Kaia Kanepi, kes on 34-aastane ja kelle karjääri tulu on umbes 6,2 miljonit dollarit ning muidugi Anett Kontaveit, kes on alles 23-aastane, aga on olnud väga edukas ja juba võitnud umbes 4 miljonit dollarit. Meeste hulgast on kõige paremini läinud Jürgen Zopil, kes on 31-aastane ja kelle karjääri tulu ulatub 1,1 miljoni dollarini. Hetkel on Eestil ka väga palju suure potentsiaaliga noortennisiste, kellest paljud treenivad välismaal akadeemiates. Usun, et tulevikus kindlasti kuuleme neist.

Kirjutas Johann Mattias T

Kommenteerimine on keelatud.