136b

16. aprillil, nädalapäevaks teisipäev, astus 10.B oma mugavustsoonist välja ning leidsid end vaatamast muusikali, etendust “Minu veetlev leedi”. Endrik Kerge poolt lavale toodud teos kujutas endast 19. sajandi briti foneetikaprofessori ja ühe lihtrahva seast pärit neiu omavahelist kooselu, kus ühe koloneli utsituste tagajärjel võttis professor nõuks tüdrukule poole aastaga kõrgklassi kombeid õpetada. Tegevustiku süvenedes juurdus vaatajaisse pilt, nagu kolonel oleks see heatahtlik ja keeleprofessor vaid omakasu peal väljas, kuid õnnelikule lõpule kohaselt kiindusid tüdrukusse mõlemad.

Tantsu ja laulu tõid meieni Raivo E. Tamm (professor), Janne Ševtšenko (uulitsaneiu) ja Priit Volmer (kolonel). Muusikalist poolt juhendas dirigendina Jüri Alperten.

Autor: Mikk

Reisist räägib Andre:

Meie klassist käisid Peterburis Rhea ja Andre. Väljusime Tallinnast kolmapäeval, 10. aprilli hommikul ja saabusime tagasi laupäeval, 13. aprillil. Koolist puudusime pool arvestuste nädalat ja nüüd on lõbus arvestustöid hakata järele tegema.

Osalejad ja juhendajad Peterburis

Kolmapäeva keskpäevaks saabusime Peterburi. Kohapeal kutsuti meid lauda lõunatama ja oma esimesi muljeid jagama. Edasi läksime avastama Гранд макет muuseumi. Miniatuursel plaanil olid eksponeeritud Venemaa kõik suuremad linnad. Veetsime lõbusad kaks tundi uurides käsitööd ja avastades Venemaad.

Venemaad kujutav maketikogu

Õhtuks läksime kodudesse ja igaüks veetis oma perega toreda õhtu. Järgmisel päeval, 11. aprillil toimus meie sõpruskoolis rahvusvaheline foorum, kust ka meie osa võtsime. Arutleti mitmetel keskkondlikel probleemidel ja tegime koos ühistegevusi.

Keskkonnateemaline seminar

Reedel, 12. aprillil ehk eelviimasel päeval Peterburis, käisime avastamas Peetri ja Pauli kindlust. Kohapeal oli meile tellitud giid, kelle jutust ei saanud kohalikud, veel vähem eestlasedki aru, sest tempo oli liiga kiire.

Peetri ja Pauli katedraal, allikas Vikipeedia

Viimase päeva hommik möödus linnas kõndimisega. Õnnestus külastada ka kaubamaja, kus sai viimaks kauaoodatud KFC’d süüa. Päeval kell 13:15 alustasime bussiga sõitu Tallinna poole. Tagasitulek möödus kiiresti ja olimegi tervelt tagasi Eestis.

Autor: Andre

Ühel neljapäeva õhtul kogunesid muusika-, tantsu- ja vintage’i huvilised kooli, et veeta aega koolikaaslastega 20-ndate kuni 80-ndate muusikat kuulates. Muusikat esitas kabaree bänd eesotsas bioloogiaõpetaja Erkki Otsmaniga. Õhtu jooksul oli võimalik nautida muffinite, viineripirukate, tee ja kohviga (küpsetiste eest tuleb tänada 136.a klassi). Veel oli publiku ülesandeks valida esitatud 18 laulu seast lemmik: võitjaks tuli laul “Paula, sul on poisipea”. Muidugi ei puudunud ürituselt ka lubatud Kahoot! eesti levimuusikast, mille võitis (suur üllatus) õpetajate võistkond. Mina ei ole oma elus veel nii palju live’is eesti vanemat levimuusikat korraga kuulnud, soovitan seda kogemust kõigile.

Autor: Rhea

Muljeid salongiõhtust, pildi autor Karolin Allikas

Reedel, 4. jaanuaril toimus Kehras soomusrongi nr.7 “Wabadus” avamine. Rong ehitati Eesti 100. juubeli auks ja läbib jaanuari jooksul Vabadussõja olulisi lahingupaiku, jõudes kuu lõpuks Valka.

Kõige pealt peeti kõnesid vana Kehra raudteejaama ees ja asetati selle ees oleva Vabadussõja mälestustahvli ette pärgi. Siis suunduti kogu vaatajaskonnaga soomusrongi juurde, kus pidasid kõnesid kaitseminister Jüri Luik, Eesti ajaloomuuseumi direktor Hellar Lill ja Anija vallavanem Arvi Karotam. Pärast kõnesid sai rahvas minna soomusrongi uudistama. Igas vagunis oli väike näitus, nt sai kuulipildureid vaadelda ja istuda meditsiinivaguni haigevoodis.

Hiljem läksime tagasi raudteejaama ja seal pidasid Reaalkooli õpilased ettekandeid ja esitasid Vabadussõja-aegseid sõdurilaule. Meile pakuti ka pitsat ja kooki. 10. b klassist käisid soomusrongi avamist vaatamas Nele ja Martha.

Kehra raudteejaam, pildi autor Nele

Martha seismas taasloodud soomusrongi ees, pildi autor Nele

Autorid: Martha (tekst) ja Nele (pildid).

Esmaspäeva, 17. detsembri õhtupoolikul toimus Reaalkooli jõulukontsert, mis kandis pealkirja „Mu kodu nii lihtsalt“. Toimumispaigaks valiti seekord Salme kultuurikeskus. Meie klassist esinesid segakoori koosseisus Lee-Ann, Liisa-Mai, Elise-Irene ja Märten ning võimlemiskavaga Katriine. Loodetavasti oli kontsert meeldejääv ning tõi nii pealtvaatajatele kui ka osalejatele jõulurõõmu. Suurimad tänud lavastajatele!

Jõulukontserdi plakat, pilt võetud Reaalkooli Facebooki lehelt

Autor: Katriine (tekst), Hanna (toimetamine)

15. detsembril, laupäeval toimus 136. lennu ühine jõuluõhtusöök. Õhtusöögile olid kutsutud kõikide kümnendate klasside aineõpetajad ja muidugi kõik lennu õpilased. Kogu õhtu oli sisustatud õpilaste poolt ja kõik söögid samuti samal päeval õppeköögis valmis tehtud. Külalised olid jaotatud laudadesse umbes kümnekaupa, kusjuures igas lauas istus 1-2 õpetajat. Selle plaani toimimiseks olid kõik istumiskohad ette määratud, kohad olid nimelised. Meie klassi laudadesse paigutamisega tegelesid Alex ja Elise.

Õhtusöögi istumisplaan, pildi autor Hanna

Esimene etteaste meie klassi poolt oli Reediku Meedikute poolt esitatud Vance Joy laul “Riptide”. Laulis Annely, klaveril Liisa-Mai ning kitarri mängisid Joosep ja Märten. Laulude ja muu vahel oli piisavalt aega ka söömiseks – pakuti salateid, kartulit, kapsast, verivorsti ja erinevaid hoidiseid.

TKP köögis valmistati enne õhtusööki ühiselt toitu, pildil kaunistatud piparkoogid, pildi autor Hanna

Jõuluõhtusöögiks tuli muuhulgas igal klassil ette valmistada muinasjututeemaline näidend. A-klassi näidend rääkis maailmalõpust, C-klass esitas humoorika vaate punamütsikesest – peaosa ehk punamütsikest mängis Olari ja kaasatud (printsi rollis) oli ka õpetaja Somelar. Meie näidend aga rääkis tänapäeva printsessidest kohvikus, peaosades olid Nils, Ervin ja Sten. Selle valmimiseks nägi palju vaeva Hannah ja väiksemaid osi mängisid veel Norman, Iris, Hanna-Triinu ja Elisabeth.

B-klassi näidendikoosseis: Norman, Iris, Ervin, Sten, Hanna, Nils, Elisabeth (vasakult paremale), pildi autor Hannah

Näidendi ette kandmine, pildi autor Alex

Pärast näidendite esitamist oli meil ka jõuluteemaline viktoriin, mille koostas C-klassist Hugo. Teda abistas ka meie klassist Mariann. Viktoriini rühmadeks olid laudkonnad, kus siis igas lauas istus lisaks õpilastele üks-kaks õpetajat.Viktoriin oli üsna tore ning sai nalja. Võitjaks osutus laudkond, kus oli õpetaja Anu Kell (ei imesta). Tasapisi pärast viktoriini hakkaski õhtu lõpule jõudma. Saime nautida imehäid piparkooke, mida olid hunnikute viisi tehtud ning ka kooke, millega osad õpilased olid kodudes vaeva näinud.  Esines veel C-klassi bänd, mille ajal peolised tõusid püsti ja suunasid sammud tantsupõranda poole. Tore õhtu lõppeski hea muusika ja tantsuga.

Autorid: Nele (tekst), Kertu (tekst), Alex, Elisabeth, Hanna, Hannah (pildid)

8. detsembril käisid gümnaasiumiklasside esindajad koos direktor Ene Saarega Siselinna kalmistul. Seal süüdati küünal õppursõdur Harald Triegelile, kes langes sada aastat tagasi Vabadussõjas Järve mõisa all.

Harald Triegel oli realist, kes hukkus (reaalikatest esimesena) Järve mõisas 1918 aasta 8. detsembril. Triegel oli just lõpetanud öise valve ja läks kööki süüa küsima. Kokk andis leivaviilu, õpilassõdur pillas selle maha ning leiba üles korjates nägi kokk punaväelaseid tulemas ja ütles, et seda leiba ta küll lõpuni ei söö. Eestlased olid suures vähemuses ja nad hakkasid taganema. Kahjuks sai pihta eestlasest lipnik ning Triegel ei olnud nõus teda maha jätma, vaid otsustas tagasi minna ja ta kaasa võtta. Nii sai ka Harald Triegel kuulitabamuse. Järve mõisa all hukkunud maeti sealsamas ühishauda, mis külma tõttu oli üsna madal. Kui Triegeli isa oma poja keha taga hakkas otsima, leidis ta üles matmiskoha ja kaevas selle lahti. Isa leidis poja keha kõige pealt ning avastas ka ülejäänud. Nüüd on Harald Triegel maetud Siselinna kalmistule, kusjuures hauakivi on välja valinud Reaalkool ning meie hoiame ta hauaplatsi ka korras.

Harald Triegeli haud Siselinna kalmistul, hauakivi. Pildi autor Heleliis.

Autorid: Heleliis (pilt, tutvustav tekst), Rhea (ajaloolised faktid), Hanna (toimetamine)

Meie klassil toimus 23.novembril esimene klassiõhtu, mille põhitegevus oli gruppides kokkamine (kokkamine toimus TKP köögis). Kokku oli neli gruppi ja igal ühel oma riik, mille rahvusköögi toite valmistati: Mehhiko, India, Itaalia ja Hiina.

Menüü:

Mehhiko – burritod (Joosep, ära järgmine kord liiga palju täidist vahele pane), tšilliga brownied

India – terav karrimaitseline riis kanaga, manna-kookose pallid (söödav liiv)

Itaalia – lasanje, tiramisu

Hiina – ramen, õnneküpsised ja hiina pannkoogid

Klass ühises söögilauas. Pildi autor: Hendrik

Vahepeal muutus kokkamine pingeliseks ja tekkis probleeme, kuid selle kaudu saime me kõik lähedasemaks, abistades üksteist lahenduse leidmisel. Kui söök lõpuks valmis sai, istusime kõik laua taha ja nautisime oma loomingut, jagasime toitu ka teiste gruppidega ja pärisime klassijuhatajalt, kelle toit on parim.

Söömisele järgnes pikk koristamine ja Kahoot’i mäng, mis koosnes meie klassi õpilaste faktidest lapsepõlve ja huvide kohta, kus 3-4 liikmelised grupid pidid arvama, kellest fakt räägib. Kokkuvõttes oli mäng tore ja sai teada huvitavaid ebatavalisi fakte oma klassikaaslastest, keda me veel täielikult ei tunne. Peale Kahoot’i tegime samade rühmadega väikese laulu ja artisti äraarvamismängu. Lõpetuseks tantsisime ka meie lennu flashmobi, mis tõi tagasi väga ilusad mälestused meie retsinädalast, tantsitud sai ka jumalate lennu (134. lend)  flashmobi. Õhtu lõppedes jätkasime väikese koristustööga. Kokkuvõttes oli meil väga tore meeldejääv ühine koosviibimine, mida kindlasti kordame.

Autorid: Katariina-Liis, Siim, Hendrik, Hanna (toimetamine)

Kaheteistkümnendikele märkide kätteandmise puhul korraldati õhtul gümnasistidele pidu, kus tantsiti bändi saatel tantsukursusel tuttavaks saanud tantse nii seniste sõprade kui ka uute tuttavatega. Selleks, et seltskonda lähendada, tantsiti P.Otsa juhendamisel nii eesti, vene kui ka tšehhi seltskonna- või rahvatantse. Pidu lõppes kell 21.15, mil värsked märgiomanikud ajasid teised klassid enda peo algamise tõttu koju, lauldes traditsiooniks kujunenud laulu.

Märgipidu aulas

Ka märgiaktus ei jäänud peole millegi poolest alla, gümnasiste nõustasid ja juhendasid aasta gümnaasiumiõpetaja Villu Raja ning 12.A klassi õpilane Erko Olumets. Kõnede teemaks oli õpetamise ja õppimise olemus, teadmised, gümnaasiumi edukas läbimine ja lõpetamine.

Autor: Hanna (pilt ja tekst)

Pärast seda, kui olime kollektiivselt oma esimese vaheaja Reaalkooli gümnaasiumis maha maganud, leidsime end ühel nukral esmaspäeva hommikul (30.10.18) jällegi taas kõik koos koolist. Paljudele hakkas tasapisi kohale jõudma, et järgmine kord saab magada 7 nädala pärast ning jätsid leplikult korraks külla tulnud tervisliku eluviisiga hüvasti. Meie kriisi leevendas pisut aga avastus, et järgmine päev oli meid ees ootamas esimene klassiväljasõit. Kuna ilm tõotas tulla jäine, olime endale järgmiseks päevaks kõikvõimalikke kihte selga kuhjanud, kuid esimeses peatuses, Kostivere karstialal, selgus, et me alahindasime Eesti sügist, ning paljud ei tundnud bussi naastes oma nägusid. Karstiala ise oli väga köitvate vaadetega, nii et tegime seal endast mitmeid jäädvustusi:

Pildi autor: Mariann

Pildi autor: Katariina-Liis

Hiljem külastasime veel Jägala juga, kus saime teada, mis vahe on kosel ja joal, hüdroelektrijaama, kust avanes vaade tosinatele kalameestele, ja fossiile täis järvekallast, kus nägime kristalliseerunud fossiile ning kus paljud leidsid sealse jää peal üles oma sisemise iluuisutaja. Kokkuvõttes oli ekskursioon üsna informatiivne ning avardas kindlalt meie silmaringi. Tagasisõidul otsustasime ühel nõul, et meie klass vajab oma särke.

Pildi autor: Mariann

Postituse autorid: Mariann, Liisa Mai, Katariina-Liis