136a

Tähistasime eduka kooliaasta lõppu 12.-13. juunil Lätis kanuumatkaga.

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Matkapildid on giidi poolt tehtud

Pildi tegi õpetaja Juurma

Kooliaasta lõpuaktusel, 11. juunil saime teada ajaveebi konkursi tulemused. Need on järgnevad:

• 1.-3. klassi arvestuses – 2.b
• 4.-6. klassi arvestuses – 6.a
• 7.-9.klassi arvestuses – 8.a
• gümnaasiumi arvestuses läks I – II koht jagamisele 10.a ja 11.b klassi vahel.

Nagu näha, saime me igati auväärse tulemuse! Aitäh žüriile ja õpilastele, kes leidsid aega kirjutada meie ajaveebi.

Kirjutas Susanna

Ma kirjutan Reaalkooli kohta, et mida mulle meeldib ja ei meeldi. 

Esiteks, mulle väga meeldivad kooli toidud. See on iga korda hea ja tasuta. Ja mulle meeldivad palju kooli sündmused. Nad on iga kord lahedad. Ja kõik tunnid ka. Eriti matemaatika, inglise keele ja programmeerimise tunnid, sest matemaatika ja programmeerimine on minu lemmikud.

Inglise keele tund on väga raske mulle, aga on palju parem kui Jaapani koolis. Ma olin üllatunud, et kõik tunnid on inglise keeles. Jaapanis on inglise keele tunnid kõik jaapani keeles.

Ja mulle väga meeldib reaalkooli hoone. Arvan see on väga lahe, sest see näeb välja nagu vana eesti hoone.

Teiseks, mulle ei meeldi, et kooli algusaeg on liiga vara minu jaoks,  sest ma ei ole hommikul hea.  Aga kui mul ei ole esimene tund, siis on väga hea algus aeg.

Reaalkool on väga hea ja lahe kool.  Ma olen väga õnnelik, et tulin Reaalkooli! Ja 10.a klass meeldib mulle ka. Kõik õpilased aitasid mind palju, eriti Severin.

Ma lähen Jaapanisse tagasi pärast laulupidu, 8 juulil.

Ma arvan koolisõrmus on nii lahe. Kui oleks võimalik, ma soovin seda omada. Ma tean, et see antakse 11. klassis, aga see oleks väga hea mälestus!

Kirjutas Yuma

Pilt Yuma poolt

Pildiallikas: http://pildid.real.edu.ee/main.php?g2_view=core.DownloadItem&g2_itemId=87926&g2_serialNumber=1

Esmaspäeval, 6. mail tuldi koolimajast staadionile värske õhu kätte, sest toimumas oli 2019. aasta Reaali Ramm. Võistluse, mis tähistab Georg Lurichi sünniaastapäeva, mõte on leida gümnasistide seast parim rammumees.

Traditsiooniks on, et iga gümnaasiumiklass paneb välja oma rammumehe, kes lõpuks alati kaotab ühele 12. klassi rammumehele. Kavas oli viis ala: jõurada, autovedu, rinnalt surumine, jõutõmme ja raskushoie.

See aasta oli võistlus väga tasavägine, kuid siiski võitis kaheksandat aastat järjest 12. klassi rammumees. Muljetavaldavate tulemustega rinnalt surumises ning jõutõmbes Mihkel Kaalep saavutas esimese koha, edastades ühe punktiga Erik Lauri. Kolmanda koha au sai Rasmus Rannala väga tugeva tulemusega eriti jõutõmbe alal.  Autoveo rändkarika võitis esikohale kaunistuseks Mihkel Kaalep!

Pildiallikas: http://pildid.real.edu.ee/main.php?g2_view=core.DownloadItem&g2_itemId=88533&g2_serialNumber=1

Silmapaistvad tulemused:

• Erik Laur ja Mihkel Kaalep rinnalt surumises
• Rasmus Rannala ja Oskar Heinsaar autoveos
• Oskar Heinsaar jõutõmme 180kg

Kirjutas Argo

Pildiallikas: http://pildid.real.edu.ee/main.php?g2_view=core.DownloadItem&g2_itemId=88636&g2_serialNumber=2

Mai alguses on tulekul järjekordne ajarännak meie koolis – seekord tähistame 150 aasta möödumist esimesest laulupeost.

Ajarännaku raames tuleb igal gümnaasiumiklassil kujundada loosiga tõmmatud valla lipp ning teha plakat inimesest, kes mängis üritusel suuremat rolli. Meie klassis lehvib 2. mail Äksi lipp, mille kujunduse tegi Mart, ning koolimaja seintel võib näha A. H. Willigerode, esimese laulupeo peakomitee presidendi plakatit, mille tegin mina.

Kirjutas Susanna

Mardi kujundatud lipp

Susanna tehtud plakat

Juba mitmendat reedet on Eesti noored käinud Riigikogu ees oma arvamust avaldamas ja lärmi tekitamas. Eesti poliitikas vähe esindatud kliima kaitsmine on ühendanud jamast väsinud noored ja viinud nad koolipingist vanalinna. Märtsikuus kogunes sadu noori nii Tallinnas kui Tartus ning pidasid kõnesid ja lõid muusikat. Pärast seda on igal reedel kasvõi üks inimene olnud Riigikogu ees ning näidanud, et noored ei ole rahul maailmaga, mis neile jäetud on. 12. aprillil käis ka meie klassiesindus uuesti oma häält lugema panemas. Riigikogu eest moodustati ühine nn kliimakett, millega lõpuks jõuti välja Raekoja platsile. Suur kummardus Kertule, kes liikumist aitab elus hoida!

Kirjutas Kaidi

       

Pildid tegi Kaidi

Pildi tegi Karolin

Selle aasta esimene aprill langes esmaspäevale ning kuuendast kaheksanda tunnini toimus keemia valiktund. Teemaks oli keemilise reaktsiooni kiirus ja reaktsiooni kiiruse võrrand. Uurisime kaaliumjodiidi ja vesinikperoksiidi vahelise reaktsiooni kiiruse sõltuvust lähteainete kontsentratsioonidest.

Kuna praks ei olnud väga pingeline ja oli ikkagi naljapäev, siis tegelesime vahepeal ka praksiväliste tegevustega. Pärast järeldamist, et hapniku määramiseks mõeldud pird sobib suurepäraselt ka vaese mehe piibuks otsustas üks klassivend selle kahest otsast süüdata, et Kalev koju kutsuda.

Keemialaborile kohaselt tuli loomulikult ka kõik reaktiivid kokku valada. Selle käigus eraldunud lillat gaasi, mis loodetavasti oli jood, kahjuks koguda ei õnnestunud.

Kirjutas Martin R

Pildid Martini ja Kauri poolt

Eralduva hapniku määramine hõõguva pirruga

10.a klassi õpilane pirdu põletamas

Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel’ õnne tooma, Eesti põlve uueks looma.

Õnnelik keemik joodi valmistamas

Matemaatika sügisene lahtine võistlus:

Noorema rühma III järk Kertu Birgit Anton

Vanema rühma III järk Martin Rahe

Matemaatika talvine lahtine võistlus:

Noorema rühma III järk Hannes Hirmat

Noorema rühma III järk Kaur Reidma

Füüsika lahtine võistlus:

Noorema rühma II järk Argo Merilo

Noorema rühma II järk Anna Pauliina Rumm

Noorema rühma II järk Martin Rahe

Keemia lahtine võistlus (noorem rühm):

1. koht Martin Rahe

3. koht Markus Randma

6. koht Argo Merilo

7.-8. koht Anna Pauliina Rumm

10. koht Kaur Reidma

Bioloogia piirkondlik:

1.koht Sofia Marlene Haug

2.-4.koht Anna Pauliina Rumm

2.-4. koht Martin Rahe

5.-7. koht Kaur Reidma

Füüsika piirkondlik:

1. koht Martin Rahe

2. koht Argo Merilo

3. koht Kaur Reidma

4. koht Priit Peterson

5.-6. koht Sofia Marlene Haug

Keemia piirkondlik:

1. koht Argo Merilo

2. koht Martin Rahe

3. koht Sofia Marlene Haug

4.-5. koht Markus Randma

6.-7. koht Kaur Reidma

Matemaatika piirkondlik:

1.-3. koht Martin Rahe

4. koht Adel Müürsepp

5.-6. koht Anna Pauliina Rumm

5.-6. koht Hannes Hirmat

Vene keel võõrkeelena tase B1 piirkondlik:

1.-2. koht Adel Müürsepp

28. märtsil toimus salongiõhtu „See on nii seatud, et aeg ei peatu“, kus esines meie kooli bioloogiaõpetaja Erkki Otsman koos kabaree bändiga. Esitusele tulid tuntud Eesti laulud alates 1930. aastatest. Õhtu oli väga meeleolukas: sai vestelda, laulda ja tantsida. Kui bänd vahepeal puhkas, tantsisid kõik koos diskotantse. Tantsimise vahepeal oli võimalik ennast kosutada isetehtud küpsetistega ning kohvi ja teega. Õhtu lõpuks valiti välja ka publiku lemmiklugu, milleks seekord osutus 1938. aastal kirjutatud laul „Paula, sul on poisipea“.

Kirjutas Triine

       

Pildid tegi Karolin

Teisipäeval, 5. märtsil pakkisime end värske lumega kaetud madala albeedoga (lumelt peegeldub palju tagasi ja päikese kõrgusnurk oli veel väike) Tallinnast bussi ja sõitsime kahe lärmaka bussitäie gümnaasiumi muretuima lennu õpilastega päevaks mäenõlvadele puhast lõbu nautima.

Ilm olin pilves ja õhuniiskus kõrge. Pilvkatte ühtlase jaotumise tulemusel jõudis meieni vaid hajuskiirgus. Kuna valgus jõudis meieni pilvedes hajununa siis olid mäe kõik nõlvad üpris ühtlaselt valgustatud. Kuigi korra tekkis pilvemassiivi väike aken ei jõudnud mäeni siiski otsekiirgust, sest Päikest ma sellest aknast ei näinud. Kogukiirgus koosnes tol päeval seega hajuskiirgusest.

Suurem osa mäest oli kaetud lumega ja seega oli seal ilmselt ülekaalus peegeldunud kiirguse hulk, sest lumi heleda pinnana neelab vähe valgust. Mäe päikesepoolsel nõlval oli neeldunud kiirguse hulk suurem (või vähemalt päikesepaistelisel päeval oleks), sest selle nõlva pind on päikese kiirte langemise nurgaga suurema kõrgusnurga all.

Taamal aga paistsid kuusemetsad. Seal domineerib neeldunud kiirguse hulk, sest okaspuud on tumedad ja taimed kasutavad valgust fotosünteesimiseks.

Kuutsemäe (Maa) soojuskiirgus oli ilmselt pigem väike, kuna suur osa kiirgusest ei jõudnud tiheda udu, vihma ja pilvkatte tõttu aluspinnanigi ja kui jõudis siis peegeldus seal lumelt valguskiirgusena mitte soojuskiirgusena tagasi.

Globaalset kiirgusbilanssi Kuutsemäe ilm ilmselt eriliselt ei mõjutanud, sest hoovused ja globaalne õhu tsirkulatsioon jaotab õhku pidevalt ümber, aga lokaalsel tasandil võib vist öelda, et kiirgusbilanss oli pigem negatiivne seega pigem toimus maapinna jahtumine.

Analüüsiks oli tegu põneva ilma ja olustikuga, aga mäest alla libisemiseks oli niiskus pisut ebamugav. Sellegipoolest oli asi pisukesi kannatusi väärt ja kõik jäävad ootama järgmist aastat.

Kirjutas Eva