27. septembril osales ka meie kool Teadlaste Öö programmis, mis toimus 26-28 septembril. Ka meie klassi õpilased osalesid, mõni aitas korraldamisega, teised aga tulid oma nooremate õdede-vendadega.
Sel aastal oli mitmeid töötubasid, nt DNA eraldamine, robotite ehitamine, erinevad füüsika ja keemia katsed ning looduse uurimine läbi mikroskoobi, aga lemmikuks paistis inimestele, kellega suhtlesin, olevat trilobiitide uurimine koolitrepil.
Üldiselt oli öö edukas: lapsi tuli kohale nii palju, et vahepeal said jagatavad töölehed isegi otsa.
Ühel vihmasel reede varahommikul, kui ülejäänud kooliõpilased kogusid energiat eesootavaks spordipäevaks, tuli 136. lennu A ja B klass kokku, et pühkida Eesti tolm jalge alt ja minna Venemaale. Seltsis segasem, võeti pardale ka paar kultuurihuvilist C klassi jõmpsikat. B klass neid endale küll ei tahtnud, aga meie, programmeerijad, kelle soov inimestega suhelda on kõigile tuttav, võtsime nad rõõmuga peale.
Turvavöö kinni, panime Narva poole ajama. Kuigi spordipäeval esimeste seas me võibolla poleks olnud, jõudsime piiripunkti pea tund aega enne teisi. Kas tõesti suutsime kuskil peale õppimise teistele ära teha või oli see tõesti ainult tänu C klassi poiste olemasolule? Vastust ei saa me vist kunagi teada…
Piiripunkt ületatud ja kohustuslik osa läbitud, jõudsime lõpuks hotelli. Olgugi, et beekad asusid meist eemal, saime suurepäraselt ise hakkama. Oli küll hilja, aga ega see uudishimulikke õpilasi takista. Kui osad jäid tõesti puhkama, läksid teised uut kultuuriruumi avastama ja uusi kogemusi saama. Hotelli jõudsid kõik turvaliselt tagasi, aga ega seal ka väga igav ei olnud.
Järgmisel päeval lasti meie umbes 40-pealine bande pärast pikka tiirutamist linna peale laiali. Mõni läks kohvikusse, mõni poodi, mõni jalga keerutama, mõni hoopis mujale, aga kellelgi igav küll ei hakanud. Kesklinna murede ja rõõmudega tutvunud, jõudsid peaaegu kõik ka ööseks hotelli.Â
Viimane päev võõras linnas ei erinenudki väga eelmisest. Siiski asendus viisakalt linnas huligaanitsemine kojusõiduga. Mõnusalt pikale teekonnale Narva järgnes veel mõnusamalt pikem ootus piiripunktis. Õnneks olid kõigil passid olemas ning seetõttu ei jäänud me sinna päris ööseks või kauemaksgi. Pea 2,5 tunnine sõit kooli ei tundunudki enam nii aeganõudev. B klass, kellele meile kaotamine ilmselgelt ei meeldinud, otsustas ennast kokku võtta ja jõudis nüüd ise Tallinna pea tund aega varem. Tublid!
Reis Venemaale oli päris tip-top. Palju uut ja huvitavat: teised inimesed, teised kombed ja palju hiinlasi. Kindlasti õppisime palju juurde, nii elu kui ka natuke vene ajaloo kohta.Â
© 2024, 136a