135c

Klassidevahelisele jalgpalliturniirile läksime vastu tugeva koosseisu ja suurte lootustega. Põhiturniiril pidime läbi mängima kõigi ülejäänud 7 osaleva klassiga. Avamängus 10.b vastu võtsime suureskoorilise võidu. Kaks tabamust said enda nimele Oliver ja Gabsu, viies läks kirja vastaste au(oma)väravana. Teine mäng 10.a vastu kujunes oluliselt tasavägisemaks. Mitme võtmemängija puudumise või hilinemise tõttu (tehno oli elektrijaamas õppekäigul) hõredaks muutunud koosseis suutis küll Erik Lauri iluväravast juhtima asuda, kuid lasi mõned minutid hiljem seisu viigistada. Lõppskoori 2:1 vormistas teisel poolajal vahetusest sekkunud Hubert. Reedel ootas ees mäng 11.a klassiga. Gabori ja Huberti kahest vastuseta väravast saime kindla võidu. Kolme mängu järel jätkasime täiseduga. Pärast edukalt kulgenud turniiri algust leidsime end olukorrast, kus nelja päeva jooksul tuli pidada neli mängu, samuti, et teisipäevaks olid planeeritud mängud mõlemate osalevate 12. klassidega. Tasavägises mängus 12.c vastu pidime tunnistama vastaste nappi 0:1 paremust. Järgnenud heitluses 12.a-ga ei suudetud võitjat selgitada ning mõlemad võistkonnad said kirjutada tabelisse viigipunkti. Neljapäeval pidasime mängu 11.b vastu. Vigastustest räsituna ei suutnud me tugevale satsile vastu saada ning olime sunnitud otsustavas mängus hilisemale finalistile 0:1 alla vanduma. Viimane võimalus edasipääsuks oli reedel, kui alistada tuli 11.c klass. Mängule läksime vastu taas vigastusteta esinduskoosseisus ja ülimotiveerituna. Pärast soojendust saime teada, et mängu siiski ei tule. Sellega kustusid meie lootused poolfinaali edasi pääseda. Turniirilt saime kaasa tubli 5. koha ja hindamatu kogemustepagasi, mille pealt on aasta pärast hea edasi minna. Järgmine kord läheme võidu järele! Reedel, 18. mail osalesime klassidevahelisel võrkpallivõistlusel. Üliedukaks kujunenud turniiril täitsime kõik seatud eesmärgid ning murdsime tihedas konkurentsis esikolmikusse. Oli tore ja meeldejääv pärastlõuna!

Neljapäevasel pärastlõunal sammusid tehnoloogid, kiivrid peas, Iru elektrijaama. Tatsasime seal ringi – sees, väljas, madalal, kõrgel ja ka haisu sees. Nägime ka eksotermilist reaktsiooni prügi põlemise näol. Seega kogesime nii lämbumis-, kukkumissurma kui ka põlemise hirmu.

Ühel ilusal reede hommikul käis meie klassil külas Mardo Männimägi, kes tegeleb võitluskunstide ja fotograafiaga. Juttu jätkus isegi kaheks tunniks. Kui muidu räägitakse, et meie klass on väga vaikne ning ei küsi üheltki esinejalt ega õpetajalt küsimusi, siis Mardo tõi välja 10.c teise külje. Vestlesime spordist, fotograafiast, ellusuhtumisest ja edust. Juttu jätkus veel terveks nädalavahetuseks ja isegi maikuus on kuulda meie klassi õpilasi Mardo-teemadel vestlemas. Järgnevatel esinejatel saab olema raske seda ületada.

Käes on juba mai teine nädal ja suveni on jäänud vaid paar nädalat. Ilmad on soojad ja koolis on palav, kuid kõike seda päästab STIILINÄDAL!! Stiilinädalal oli võimalik meil kehastuda sportlasteks, unemütsideks ja hipideks. Kõige tublimad olid meie hipid Gabor ja Tiislar, kes olid end nii hästi valmis pannud, et polnud kahtlustki, et nad hipid on. Kangelasteks me end riietuda kahjuks ei saanud kuna käisime Pandivere kõrgustikul. Elu viis meid sinna niitraaditindliku ala uurima. Palju uusi teadmisi me sealt küll ei saanud, kuid vahelduseks koolile ja linnaelule oli mõnus veeta aega metsas.

Esmaspäev möödus rahulikult ja uniselt nagu ikka. Teisipäeval oli aga teaduspäev, mille raames saime osa võtta nii mitmestki loengust. Teaduspäev toimus tänavu Reaalis jubakorda ja selle aasta peaesinejaks oli Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov.Kui tavapäraselt laekub enamus meist teisipäeval kooli alles teiseks tunniks siis see nädal kuulasime juba kell kaheksa aulas Riigikogu esimeest Eiki Nestorit, kes kõneles demokraatia olemusest erinevate riikide näitel. Ülejäänud päeva vältel kuulasime, mida põnevat oli rääkida Kerri Kottal, Marek Tammel, Tõnu Viigil ja Tiit Landil. Ei saaks öelda, et loengud oleksid hirmus igavad olnud, aga kevadväsimus tegi oma töö ja paljudki meist võitlesid päeva lõpus juba unega. Raskeid silmalaugusid võis kohata üle kogu klassi. Kõik järgnevad päevad kulgesid tavapäraselt, miskit suurt ja märkisväärset ei juhtunud.

Sellel aastal toimus Taani päev märtsi viimasel nädalal ning meie klass aitas sellele väga palju kaasa. Kõige väikesematele luges muinasjutte Kelly, 2 aastat vanemaid lõbustasid JJ ja Nork, Filmiõhtu tõi teieni Linda, 5. ja 6. klasside tarkust kontrollisid Helery, Carmen ja Gretel ning päeva peaaegu õlitatud toimumisele aitas kaasa Siret. Meie klassi suure aktiivsuse tõttu võis meid  tol päeval tundides näha tavalisest veel harvemini, kuid kellele siis ei meeldiks endast väiksemaid kantseldada? Lisaks sellele võitis meie poiste tehtud lego teemal “Veskid ja metsad” 1. koha ning tänu Kuhja teadmistele ei jäänud me ka viktoriinis teistele alla. Üldiselt oli tore vahelduseks natuke teistsugust päeva nautida ja nii muuseas ka ühe välisministeeriumi diplomaadi juttu kuulata. Nüüd teame vast kõik natuke rohkem Taani kohta.See jäi nädala tipphetkeks, sest teistel päevadel midagi põnevat ei toimunud.

Seekordne koolinädal algas pika esmaspäevaga. Pärast tavalist koolipäeva läksime Viljandisse Ugala teatrisse, kus vaatasime etendust “Orpheus allilmas”. Enne etenduse algust oli kõigil tunnike vaba aega, et teatri läheduses ringi käia ja osta omale meelepärast kehakinnitust. Pärast etendust sõitsime oma elukoha järgi jaotatud bussidega koju. Tagasisõidul kulutati aega oma naabritega vesteldes ning mõnel juhul ka vaadatud etenduse üle arutledes. Kuigi sõiduga jäädi rahule, ei olnud etendus paljudele meeltmööda ning jõuti järeldusele, et etendus ise ei olnud seda reisi väärt. Esmaspäev venis tohutult pikaks ning mõnel õpilasel õnnestus kodust ära olla suisa 19 tundi. Teisipäevast neljapäevani toimus koolis vähe, olid tavalised koolipäevad, kuid esmaspäevasest pikast reisist tingitud väsimus räsis kõiki. Meie klassil õnnestus väsimuse tundest nii mõnedki tööd edasi lükata. Reedesel koolipäeval oli klassijuhataja tund, kus meile tuli pangandusest rääkima ja oma mõtteid jagama meie klassivenna isa: Erkki Raasuke. Meile anti üldine ülevaade sellest, kuidas töötavad pangad, mille põhjal antakse välja laene ning ka sellest, kuidas on jaotunud majanduslik võrdsus. Tund oli informatiivne ja huvitav: saime ka tulevikuks nii mõndagi kõrvataha panna. Ka nädalavahetusel oli koolis tegevust. Laupäeval toimusid tüdrukute võrkpalli ühe alagrupi mängud, milles osalesid 10.C, 10.A ja 11.B naiskonnad. Meie klassi võistkond võitis ühe mängu 10.A vastu ning kaotas teise 11.B-le. Alagrupist pääses edasi 11.B klassi võistkond.

Käisime oma lennuga 11.-12.03.2018 Kuutsemäel. Väljasõit toimus pühapäeva hommikul kell
8.00 NO99 teatri eest. Meil oli lennu peale kaks bussi. Sõit sinna oli ootusärev ja möödus ühe
vahepeatusega Lõunakeskuses, kus saime 40 minuti vaba aja jooksul käia poes ja söömas.
McDonald’s päästis päeva nagu alati. Pärast seda ootas meid veel 40 min bussisõitu ja
olimegi kohal. Kui kõik tubadesse jaotatud said, oli aeg minna mäele. Nendel, kellel oma
varustust kaasas ei olnud, käisid suuski või lumelauda laenutamas. Mäed olid vinged. Päris
palju rahvast oli esimest korda mäge suusatamas, aga see ei osutunud probleemiks, kuna
kogenenud klassikaaslaste õpetuste järgi said kõik peagi asja selgeks. Oli ka hulljulgeid vendi,
kes selg ees sõitsid ja kohe kõige suuremate hüpetega alustasid. Tore oli näha, kuidas
südamega asja kallal oldi ja nauditi igat hetke. Kukuti kindlasti palju, kuid see käib asja juurde
ja luud jäid kõigil terveks.
Samuti ei hoidnud kõhuvalu ja muud probleemid meie klassikangelasi tagasi. Paju sai
Tatjanalt veidi puid oma oleku kohta, kuid see oli puhtalt kõhuvalust tulenenud ilme tema
näol ja õhtul vabandas Tatjana igaks juhuks Joonase ees, et poisil ei tekiks tunnet, et on
ülekohut saanud. Suusatamine lõppes enamikul 17 paiku, pärast mida panime sauna sooja
ning käisime söömas. Hiljem sai soojas saunas käidud ja tuju oli ultra. Öösel saabus kõigile
ilmatu suur tantsu ja laulu isu. Meie õnneks olid toad piisavalt suured, et rahvast sinna
mahuks. Lauldi ja tantsiti tuntud laulude järgi ja isegi meie armsale õpetaja Somelarile sai
kena videoke saadetud. Kell 2 öösel otsustas Nork rahvale pannkooke teha ja nii juhtuski.
Sõime pannkooki ja jõime mahla ning veetsime niisama aega laheda seltskonnaga. Ööga oli
kõik majakeste ees olev tee ära jäätunud ja päris mitmetele käis see libedus üle jõu.
Hommikul keegi tarkpea otsustas meid kella 7-st üles äratada, kuigi söömine toimus alles
10-st. Et aega sisustada, kuulasime kõlarist vaibakloppimise muusikat ja käisime saunas nagu
eestlastele kombeks. Õhku kerkis ka probleem, kuhu meie toa võti küll kadunud oli?
Otsisime seda mitu tundi, kuni Jürile lõpuks meelde tuli, et võti tema jope taskus on. Olime
veidi pahased tema peale, et pidime mõttetut tööd tegema. Samuti avastati ühes toas, et
laual puudub üks jalg, aga tehno parandas laua nobedalt ära ja kõik laabus suurepäraselt.
Enne minekut jõudsime veel paar tundi suusatamas käia ja koristasime toad. Koju jõudsime
umbes 8-st õhtul ja kõik jäid hoolimata kukkumisest, saadud sinikatest ja marrastustest
reisiga vägagi rahule.
Arvestades, et tegemist oli meie klassi esimese ööbimisega väljasõiduga, laabus kõik
suurepäraselt. Suutsime ennast võrratult üleval pidada ning Tatjana kindlasti ootab juba
meie järgmist ööbimisega reisi.
Meie armas klassijuhataja küll ise ei suusatanud, aga järgmine kord veame ta kindlasti mäele!

Teisipäeval, kuuendal märtsil sain teada rõõmsa uudise, et pean klassi ajaveebi tarbeks koostama käiva nädala kohta teksti. Hakkasin siis kiiruga mõtlema, millest võiks siia kirjutada ning siin ongi minu nädala tipphetked:

Teisipäeval hoidsid Karl Herodes ja Karl Robin C-klassi mainet kõrgel ning tegid vene keele tunnis esitluse Peterburis asuvast viinamuuseumist. Ma usun, et sellest tunnist väljusid kõik palju targematena.

Neljapäeval oli meie klassi poistel tüdrukutele naistepäeva puhuks väike üllatus varuks. Pärast tulist vaidlust pagariäriga kell üheksa hommikul, sadas Mattias nelja kringliga vene keele tundi sisse ning kõik (peale veganite) lasid kringlil hea maitsta.

Ka reedene päev ei jäänud ülejäänud nädalale alla. Lisaks kolmele värskendavale topelttunnile tuli meie päeva rikastama Jenniferi isa. Tunnis saime rohkem (või üldse midagi, sest eelnevad teadmised olid paljudel null) teada Usbekistanist ja Kasahstanist ning jõudsime isegi hetkeni, mis on vist maailmaajaloos kordumatu: Kuhi ei osanud küsimusele (mis keelt kõneldakse Tadžikistanis?) vastata. Tegu oli kuuenda tunniga ja söögivahetund polnud veel meie klassi õnnistanud, kuid hoolimata rasketest sundoludest kuulasime härra Veismanni huviga lõpuni. Oleme nüüd valmis oma maailmapilti ka Euroopa-väliselt laiendama!

Veel vaid 6 nädalat vaheajani ning, Kuutsemäe suusareis, siit me tuleme!

25. veebruaril 1918. aastal toimus tolleaegse Tallinna Peetri Reaalkooli ja praeguse Tallinna Reaalkooli direktori kabinetis Ajutise Valitsuse esimene istung, mida peetakse Eesti Vabariigi esimeseks riiklikuks sammuks ja selle tähistamiseks koguneti 100 aastat hiljem just selle toimumispaika Tallinna Reaalkooli. Õpetaja Madis Somelar palus meid appi manifeste kleepima ja üritusest osa saama.
Esmalt aitasime esimesel korrusel näitust üles panna ja seejärel kell 10.00 täpselt nagu 100 aastat tagasi, kutsuti meid direktori kabinetti, kus mälestatigi Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse esimest istungit. Pärast seda saime alustada manifestide kleepimisega ümber Tallinna Reaalkooli. Seejärel saime osa õpetaja Somelari viktoriinist, kus saime enda Eesti Vabariigi algusloo teadmisi proovile panna ja arendada. Hiljem kutsuti meid pidulikule aktusele, kus pidasid tähtsad persoonid kõnesid ja taaslavastati Eesti Vabariigi loomislugu, peaosades olid Raivo E. Tamm, Pääru Oja ning teised. Pärast aktust pidas Jüri Ratas Reaalkooli trepil kõne ning Reaalkooli õpilased Mathias Kübar ja Liisa Maria Kerner lugesid ette Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, jällegi nii nagu 100 aastat tagasi. Moodustati rongkäik ja sammuti Vabaduse väljaku poole, kus 9 reaalkooli poissi, kaasaarvatud mina, saime koos peaministriga asetada süüdatud küünlad samba ette. Sellega oli päev meie jaoks lõppenud. Vot kui kaugele võib Reaalkooli ellu panustamine viia.