Meie esimene suusareis klassiga
Käisime oma lennuga 11.-12.03.2018 Kuutsemäel. Väljasõit toimus pühapäeva hommikul kell
8.00 NO99 teatri eest. Meil oli lennu peale kaks bussi. Sõit sinna oli ootusärev ja möödus ühe
vahepeatusega Lõunakeskuses, kus saime 40 minuti vaba aja jooksul käia poes ja söömas.
McDonald’s päästis päeva nagu alati. Pärast seda ootas meid veel 40 min bussisõitu ja
olimegi kohal. Kui kõik tubadesse jaotatud said, oli aeg minna mäele. Nendel, kellel oma
varustust kaasas ei olnud, käisid suuski või lumelauda laenutamas. Mäed olid vinged. Päris
palju rahvast oli esimest korda mäge suusatamas, aga see ei osutunud probleemiks, kuna
kogenenud klassikaaslaste õpetuste järgi said kõik peagi asja selgeks. Oli ka hulljulgeid vendi,
kes selg ees sõitsid ja kohe kõige suuremate hüpetega alustasid. Tore oli näha, kuidas
südamega asja kallal oldi ja nauditi igat hetke. Kukuti kindlasti palju, kuid see käib asja juurde
ja luud jäid kõigil terveks.
Samuti ei hoidnud kõhuvalu ja muud probleemid meie klassikangelasi tagasi. Paju sai
Tatjanalt veidi puid oma oleku kohta, kuid see oli puhtalt kõhuvalust tulenenud ilme tema
näol ja õhtul vabandas Tatjana igaks juhuks Joonase ees, et poisil ei tekiks tunnet, et on
ülekohut saanud. Suusatamine lõppes enamikul 17 paiku, pärast mida panime sauna sooja
ning käisime söömas. Hiljem sai soojas saunas käidud ja tuju oli ultra. Öösel saabus kõigile
ilmatu suur tantsu ja laulu isu. Meie õnneks olid toad piisavalt suured, et rahvast sinna
mahuks. Lauldi ja tantsiti tuntud laulude järgi ja isegi meie armsale õpetaja Somelarile sai
kena videoke saadetud. Kell 2 öösel otsustas Nork rahvale pannkooke teha ja nii juhtuski.
Sõime pannkooki ja jõime mahla ning veetsime niisama aega laheda seltskonnaga. Ööga oli
kõik majakeste ees olev tee ära jäätunud ja päris mitmetele käis see libedus üle jõu.
Hommikul keegi tarkpea otsustas meid kella 7-st üles äratada, kuigi söömine toimus alles
10-st. Et aega sisustada, kuulasime kõlarist vaibakloppimise muusikat ja käisime saunas nagu
eestlastele kombeks. Õhku kerkis ka probleem, kuhu meie toa võti küll kadunud oli?
Otsisime seda mitu tundi, kuni Jürile lõpuks meelde tuli, et võti tema jope taskus on. Olime
veidi pahased tema peale, et pidime mõttetut tööd tegema. Samuti avastati ühes toas, et
laual puudub üks jalg, aga tehno parandas laua nobedalt ära ja kõik laabus suurepäraselt.
Enne minekut jõudsime veel paar tundi suusatamas käia ja koristasime toad. Koju jõudsime
umbes 8-st õhtul ja kõik jäid hoolimata kukkumisest, saadud sinikatest ja marrastustest
reisiga vägagi rahule.
Arvestades, et tegemist oli meie klassi esimese ööbimisega väljasõiduga, laabus kõik
suurepäraselt. Suutsime ennast võrratult üleval pidada ning Tatjana kindlasti ootab juba
meie järgmist ööbimisega reisi.
Meie armas klassijuhataja küll ise ei suusatanud, aga järgmine kord veame ta kindlasti mäele!
© 2024, 135c