Retsinädal

Miks me nädal aega seitsmeks kooli läksime, mis otstarvel sai mõnest baleriin, teisest indiaanlane ja kolmandast muumipapa, millega seletada kümnendike zombie’likku käitumist neljapäeval ning mis see retsinädal endast üldse ette kujutab?

ESMAPÄEV Nonii. Kohe alguses tuleks mainida et retsinädal=mällar (armastame teid, meie kallid jumalad <3, kes te selle selgeks tegite). Riietusruumis läks poole seitsmest põrgu lahti. Jumalate kriitilise pilgu alt läbi kõndinud suundusime aulasse võimlema, millele järgnes tants, õnneks said sellega kõik hakkama (c klass represent). Meie lennu kõige kuulsam lause “Üks kõikide, üks kõikide” jääb samuti sellesse Õnnetusse Esmaspäeva. Samas lubasid kõik

end ilusasti vaktsineerida, onu Veikot aidata ja klassi õrnemat sugu nii mõnegi eest kaitsta, rebaste vanne oli geniaalne. Peale tunde pandi meid teatevõistlusi jooksma. Kõik, kes kohal olid, teavad: „Ära hammusta, lihtsalt ime.“ (Karl Johan Herodes 135C, 2017).

TEISIPÄEV Teiseks tunniks kooli, ooperisse. Mingi nali vist, et keset retsinädalat meile selline paus anti. Kõige levinum koolikott oli punutud korv, hiljem koridorides ringi vaadates (st, peale retsinädalat) võidavad sokid ja plätud. Siis veel viktoriin ja zumba. No ikka päris lõbus.

KOLMAPÄEV Äratus 5:15, tuleb pikkkk-pikkkk päev. Luikede dance battle.Meie käisime Anettile õlale koputamas ja tema pidi Villu matas kätekõverdusi tegema, klassivaim! Edasi: Maastikumäng. NB: Raekoja platsi ääres restodes on väga kurjad onud/tädid, keegi ei tahtnud meid muna praadimisel aidata. Kolmapäeva öö oli tohutult lõbus. Tegemisi jätkus ja nii mõndagi toimus. Meie klassis jõudsid osad isegi tunni või paar magada, ühesõnaga, väga vahva. Hommikune kooliminek oli aga juba täiesti teistsuguse noodiga.

NELJAPÄEV  Tänu Johann Ortin Õunale (133C) läksime me kooli 7:15ks. MAA ON LAME. Tõesti, igat minutit väärt kolmveerand tundi. Jumalad ütlesid, et meie olek sarnaneb sellega mis ootab üheteistkümnendas UT ajal. (kavatseme ka sellest kirjutada, eks näis mis aastakese pärast saab) Tants taandarenes. Ühtlasi, saime aru, et retsinädal tähendab, et sööma ei jõua ja kükke teed ilmselt rohkem, kui muidu elus kokku. Mõnda kätekõverdust muidugi ikka nägi ka aga no neljapäev oli suure tähega Raske.

REEDE Lõbus! Aga nüüd jõudis kohale, et ongi kõik. Kuidagi liiga kiiresti läks mööda see värk. Tants oli umbes-täpselt 99% selge. Siis Viru tänavale, tants kaks korda läbi ja retsi ametlik osa oligi läbi! (Õudus oli esmaspäeval ilma kostüümita kooli minna). Veel viimast korda harjutasid rebased kükkidega deviisi ning said selle ka lõpuks selgeks( Me ausalt oskame öelda “Üks kõikide, kõik ühe eest”). Lisaks jääb Reaalkool ALATI paremaks TIKist. Poole seitsmest algas ristimine, sellest rääkida ei tohi ;). Peale seda – tähistama!! Ja nii ta läkski.

Nüüd oleme me täisväärtuslikud Reaalkooli gümnasistid!

Kommenteerimine on keelatud.