Sööremaa reis
Iga hea asi vajab ilusat algust! Nii on see ka suvevaheajaga!
8. juuni õhtul alustasime oma imelist ja seiklusrohket 10. klassi lõpureisi ööbimisega meie armsas neljakorruselises neoklassitsistlikus ja lameda kelpkatusega koolimajas. Enamik meist nautis koolimaja oma kõikide hüvedega terve öö, magamine oli teisejärguline. Usun, et meie kõigi jaoks oli öö koolis vahva seiklus, mis niipea meil meelest ei lähe!
Laupäeva hommikut alustasime kõik kenasti ,,väljapuhanuna” ning entusiastlikult meelestatud meie eelseisvaks seikluseks. Alustasime sõitu ja võtsime suuna Virtsu poole. Praami peal saime süüa hommikust, nautida hommikukohvi ja osaleda sotsiaalses interaktsioonis klassivendade ja -õdedega.
Jõudnud Muhumaale, külastasime Muhu pagareid ja mekkisime imehead Muhumaa leiba, mis lausa sulas suus ja kõhu mõnusalt täitis. Seal ootas meid ka armas giid Ülo Roos, kes ilmselgelt Saaremaad nagu oma peopesa tundis ja meile ka neid teadmisi edasi anda püüdis. Üloga liikusime Muhumaal ringi, külastasime Juhan Smuuli sünnitalu ja sealt läbi sõites juba kohustuslikuks kujunenud Laasu talu, kus vaatasime jaanalinde ja teisi vahvaid loomakesi.
Seejärel liikusime edasi tuulikuparki, kus saime teha ilusaid pilte ja nautida imelist ilma. Keskpäeva paiku ületasime Väikese väina tammi ja jõudsime Orissaarele lõunat sööma, toitu oli palju ja see maitses hästi.
Pärast korralikku kõhutäit suundusime Maasilinna varemeid vaatama, saime jalutada varemete vahel ja tunda ennast ajaloost ümbritsetuna. Käisime ka Karja kirikus, aga seejärel vaatsime oma silmaga üle vaid neli tuhat aastat tagasi Saaremaale langenud Kaali meteoriidikraatri, saime ka kraatri põhjas olevat vett katsuda ja natukene ilusas metsas jalutada.
Õhtuks jõudsime Mändjala kämpingusse, mis oma suursugususega meid kedagi ei jahmatanud, aga noh vähemalt jäime kõik ellu ja ega magamine kohustuslik ei olnud. Õhtu möödus kenasti, paljud nautisid toredat seltskonda lõkke ümber, värviti Kenneri juukseid, käidi ujumas ja oli ka neid unetuid, kes ei näinud magamiseks põhjust ja otsustasid öösel, kui nõrgemad meie seast juba kenasti põhku olid heitnud, Saaremaal ringi matkata.
Hommikuks olid aga kõik terved ja minekuvalmis. Sõime ja jätsime kämpinguga hüvasti, sõitsime läbi Salme, külastasime ajaloolisi objekte ja meie giidi poolt rajatud ilusat dendroparki, kus oli palju erinevaid puid ning neil kõigil oli oma eriline lugu. Seejärel võtsime suuna Kuressaare poole. Tuvusime linnusega ja saime nautida väikest, rahulikku ja imeilusat Kuressaaret. Kella 16 paiku väljus meie praam Kuivastust ja algas meeleolukas tee tagasi Tallinna, kus saime magada, laulda ja nautida meie armsate klassikaaslaste seltskonda.
Kindlasti tuleb tänada Anu ja Martinit, kes meiega olles Saaremaa reisi üle elasid. Aitäh Ülo Roosile, kes meile Saaremaad tutvustas! Aitäh bussijuhile, kes meid puusse ega kraavi ei lennutanud ja kes suutis rooli keerata olenemata mürast ja lärmist, mis bussi tagumisest osast kostus.
Autor: Gregor Pihlak
Teet: Klassireisist võib kindlasti esile tuua Saaremaa keskkonna: meeldiv rahvas, rohelised metsad, kaunid rannad, lummav pankrannik ning huvitavad naturaalsed struktuurid. Juba saarele saabudes oli koheselt tunda, et eesootav vaatepilt tuleb maagiline. Lisaks andis esteetilisust juurde päike, mis lõi helkima viimsegi viljapea ja valgustas ka pimedaimad metsatukad. Ka kõik inimesed, kellega suheldud sai, olid hästi sõbralikud ja toredad ning tegid reisi veelgi nauditavamaks.
Tobias: Kõige meeldejäävam hetk klassireisist oli vast see, kui puhkekohas ujuma suundusin. Algul oli vees paar inimest, kuid aja jooksul saabus üllatavalt palju inimesi vette, mida mitmed pidasid üsnagi jahedaks. Pigem oli raskem veest väljumine, kuna tuul oli külmavõitu.
Kirke: Mändjalale, meie ööbimispaika jõudsime suhteliselt hilja. Kohe läks lahti grillimine ja ka kõik sääsed said ära toidetud. Ka Kenner läbis “Stiilipäeviku” ja sai endale suvised blondid kiharad. Kahjuks ta ema oli väga kuri (lubas isegi koduaresti ta panna) ja juba ülejärgmisel päeval oli ta tagasi oma igava pruuni tooniga. Aga mees pidas sõna! Õhtul/öösel grilliti, mängiti kaarte, jalutati rannas ja aeti niisama juttu. Paljud meist leidsid meie kõigi suure lemmiku Martin Saarega ühiseid ja intrigeerivaid jututeemasid ja juttu jätkus lausa kella kolmeni öösel. Ja kui veel kriitikat öelda, siis meie kalli klassijuhataja Anu arvates olid Mändjala majutustingimused alla nulli ja kindlasti üle 3/5 see koht ei saaks. Sõbrale ei soovitaks.
Sandra: Klassieksursiooni meeldejäävaim osa oli minu jaoks ööbimine koolis. Hõivasime koos Kairiti, Maria ja Laimaga kõigile armsa koduklassi 305, kus igaüks endale magamiseks sobiliku koha leidis. Õhtu (öö) jooksul lasime arvutist head muusikat, mängisime kaarte ning meenutasime möödunud kooliaastat. Sai ka aulas klaverit mängitud ning lauldud, mis oli juba isemoodi kogemus. Ootasime Kairitiga pikisilmi ka päikesetõusu, mis peale 4 pidi olema, kuid Estonia ‘ebasobiva’ asukoha tõttu jäi see meil nägemata.
Astra: Kõige meeldejäävam hetk klassireisist oli see, kui pärast sõitu üle Väikese väina peeti buss jälle teepervel kinni ja öeldi, et läheme tammi vaatama. Just ärganuna olin pisut unine ja arvasin, et läheme vastülesõidetud tammi kaugusest vaatama. Suur oli minu üllatus, kui peatusime hoopis keset staadioni suure tamme juures. Nüüd oskan une pealt öelda, mis oli 2015. aasta Euroopa aasta puu.
Paul: Bussis oli unine olemine, kuid tarka juttu sai aetud. Lõppkokkuvõttes olid meil ju kaitseinglid Saar ja Kell kaasas. Meri oli imeline ja mõned julgesid sinna isegi ujuma minna. Ütleks, et hommikul oli raske, kuna arvestuste nädalal ja koolis ei saanud korralikult magada, kuid samas üks hommikune suplus, mida Nicolas motiveeris mind tegema, äratas väga hästi üles.
10. b on nüüd Saaremaa vallutanud ning veel suuremad vallutused ootavad meid alles ees!
Pildid: õp Anu Kell, Sandra Tammaru, Maria Jõesoo, Gregor Pihlak, Sander Veskioja
© 2024, 135b