Tere jälle, ma ei näinudki teid seal!? Oleme jälle üle elanud ühe toreda, vaimustava ja tegusa arvestuste nädala. Suurt midagi ei juhtunud. Kõik on elus. Keegi võiks aidata mul kirjutada neid asju siin.
Arvestusete nädal
//Rubriik: Määratlemata
//Sarviline arheoloogiamuuseumis
//16. märtsil käisime klassiga arheoloogiamuuseumis. Kuulsime seal huvitavat juttu igasugusest kraamist, mis on Eesti maapõuest välja kaevatud. Huvitavamad asjad, mida õppisime:
1) Surnud inimesed maeti koos nn. “surnud relvadega”(nt. pooleks murtud oda), et inimesed neid surmajärgses elus kasutada saaksid.
2) Igasugune kaevamine Tallinna linnas ilma vastava loata on keelatud.
3) Leides suurema teadusliku väärtusega muistise, võib teenida kuni 40 000 eurot puhtalt kätte, maksuvaba 🙂
4) Villem on sarviline olevus
.
The resembelance is uncanny…
Kaaslaste kurjuse tõttu traagiline rebasesündmus Ameerikas
//2017. aasta sügisel toimus kohtuprotsess, kus määrati karistus veel mitmele seotud kaaslasele FBI taastatud turvavideo alusel:
https://en.wikipedia.org/wiki/https://en.wikipedia.org/wiki/Death_of_Tim_Piazza
Riikidevaheliste lepingute praktilised tagajärjed
//Kahe või enama riigi vahelisi lepinguid on erinevaid liike. Need hõlmavad tavaliselt mõnda kindlat valdkonda, näiteks kaubandust või inimõigusi. Enamik tänapäeval kehtivatest kokkulepetest läbivad siiski mitut valdkonda.
Juba 19.saj nägid inglased taoliste lepingute taga suuri kasuvõimalusi. Nende abil sai Suurbritanniast üks selle ajastu juhtivamaid riike.
Suured võimalikud kasutegurid aga pimestavad tihti lepingu osapooli ning tihti ei osata näha nende varjupooli.
Rumeenias plaanis Kanada ettevõte Rosia Montana Gold Corporation (RMGC) rajada sealsesse riiki kullakaevandust. Projekti käikulaskmise üle vaieldi Rumeenias pea kümme aastat, enne kui otsustati see tühistada kaevanduspiirkonnas elavate maaomanike vastuseisu ning loodusele tehtava kahju pärast.
Torontos tegutsev ettevõte aga nõuab sellega seoses Rumeenialt 4.4 miljardit dollarit kahjutasu. See hõlmab väiksemas osas ($700mln) juba alale tehtud kulutusi, kuid peamises osas nõutakse raha saamata jäänud kasu eest (!).
Sellise nõude esitamine on võimalik CETA-lepingu tõttu, mis sõlmiti hiljuti EU liikmesriikide ja Kanada vahel. Üks lepingu punktidest lubab välismaa ettevõttel esitada kahjunõude riigile, kui on rikutud kokkuleppes sisalduvat.
Olukorra muudab kurvemaks asjaolu, et Rumeenia on väga vaene riik, mis on isegi on raskustes tervisehoiusüsteemi ülalpidamisega, teede korradhoiu ning veel lugematute teiste valdkondadega. 4.4 miljardi dollari suurune nõue moodustab selle 40-miljonilise rahvaarvuga maa eelarvest üle 4%-i.
See näitab, et riikidevahelised lepingud puudutavad meid kõiki ning tuleb olla osavõtlik ja valvas kokkulepete suhtes, mis võivad ohustada meie elu kvaliteeti ja heaolu.