Arhiveeritud - kuu 02.2017

Ei lĂ€inudki tĂŒlli

Teeme tagasivaate selle ajaveebi algsetele postitustele ehk siis, kui 133c oma asjadega lĂ”puks nii kaugele jĂ”udis, olid periood vĂ”i paar juba möödas. Sarnaselt tĂ€histas meie klass ka herr Somelari Jeesuse east vĂ€lja kasvamist – nii umbes kuu ja kolm pĂ€eva hiljem. Niisiis nimetame ĂŒrituse ĂŒmber gĂŒmnaasiumi klassiĂ”htuks friikate ja Voskresenjega, tegelikult ju vĂ€ga mehelik.

Ja nii koguneski teadmata hulk Nublusid ja Madis (kĂŒll mÔÔduka hilinemisega) 20. veebruaril PĂ€rnu mnt maja kööki, et koos tĆĄillida/grillida. Laua ĂŒmber tĂ”statatud teemasid siin kohal pigem ei mainiks, las ajalugu vaikib. Ja kaksikud…

Kudos peakokk Hedvigile, kes meie eest hoolitses. Ja viimastele kangetele, kes andsid lĂ”puks ĂŒle ka kingituse ning koristasid Ă€ra tĂ”enĂ€oliselt ahjualuste poolt tekitatud segaduse (sest meie oleme palju korralikumad), mis kogu köögis valitses.

Natukene puhast Ônne

Stenver lööb Margust

Voskresenje

25.02.2017

Kui konstantne sisemine paanika vÀlja jÀtta, siis on kÔik tegelikult hÀsti

Klassi ajaveebi tegemine sarnaneb pĂ€ris palju uurimistöö kirjutamisega. KĂ”igepealt ei tehta mitu kuud mitte midagi. Aega on ju selle kiire asjaga. Ja siis tuleb ĂŒhel hetkel kirjutada nii umbes 12 erinevat teksti millestki, mis toimus kaks vĂ”i kolm kuud tagasi. Aga kuidagi saab tehtud.

Uurimistööga on enam-vĂ€hem sama moodi. Aega pole, et tööd kirjutada. Geograafia Moodle tööd vĂ”tsid jĂ€lle terve nĂ€dalavahetuse. Ja tegelikult on ju esitamistĂ€htaeg veel kaugel. Ja siis on kĂ€es veebruari algus ja juhendajale lĂ”pliku töö esitamiseni on aega vĂ€hem kui ĂŒks kuu.

Allikas: http://www.keepcalm-o-matic.co.uk/p/forget-calm-it-s-time-to-panic/ *sest et viitamine*

KĂ”ige kurvem kogu asja juures on see, et meid hoiatati. Me teadsime tĂ€pselt, mis meid ees ootab, aga nagu kĂ”ik noored nii enne kui ka pĂ€rast meid, peame ka meie Ă”ppima oma vigadest. Niisiis hĂŒppasime ka meie kahe jalaga tĂ€pselt selle sama reha otsa, millele osutab 216 erinevat silti ning mille kĂ”rval seisab ka Madis Somelar ja karjub: “TĂ€htajad!”

Aga kĂŒll kuidagi tehtud saab.

 

12.02.2017

Pilte kĂŒsige Madiselt

Eelmisel aastal korraladas 133c oma vÀikese jÔulupeo. Sel aastal otsustasime traditsiooni jÀtkata, kuid sel korral juba mÔne kogemuse vÔrra rikkamana. Olime juba varakult seadnud endale kÔrged eesmÀrgid, neist olulisim see, et toit oleks soe. See Ônnestus ka. Kohati isegi liiga hÀsti, kui vaadata mÔnda aula pinki.

Tegelikult algasid ettevalmistused juba septembris, kui leppisime kokku kuupĂ€eva. 9. detsember vĂ”ib tunduda jĂ”ulupeo jaoks ehk pisut ennatlik, aga kui arvestada seda, et kuuseehted tulevad mĂŒĂŒgile veidi peale jaanipĂ€eva, ei olegi vĂ€ga hullu. Ja kui kohale on kutsutud ka oma Ă”petajad, siis ongi ehk mĂ”istlik ĂŒks mĂ”nus koosviibimine nihutada arvestustenĂ€dala algusesse. Mitte et meil sellega mingid salakavalad plaanid oleksid olnud. 133c on vooruslik
enamasti.

Oodata oli ligi 60 inimest, keda kĂ”iki tuli toita. Nii siis seadsid kaks 133.c tĂŒdrukut pĂ€ev varem sammud poe poole, et varuda suuremates kogustes traditsiooniliste jĂ”uluroogade valmistamiseks vajalikku. (Siin kohal tunnustaksin nende uskumatut kandevĂ”imet, nagu vĂ€ikesed rekkad.) Tegelikult oli tegemist ju kĂŒllaltki sĂŒĂŒtu ettevĂ”tmisega. Mis saaks minna valesti?

Noh, kujutame ette ĂŒhte rasket kotti, mis on ÀÀreni tĂ€is hapukapse purke…ja siis Hobujaama ristmikku…ja kahte inimest, kelle suurim hirm on midagi maha pillata…sĂ”iduteele
 ÜlejÀÀnut vĂ”ite ise ette kujutada.

Aga kuidas siis pidu lĂ€ks? VĂ€ga hĂ€sti lĂ€ks. SĂŒĂŒa sai (sooja), nalja sai (mĂ”nuga), muusikat sai (elagu Nikita bĂ€nd!!!), sĂ”rmuseid sai (lĂ”puks), raamatuid sai (vedas!), piparkooke sai (glasuuriga) ja peaaegu tĂ€iesti paljaid poisse sai ka…khm…see tĂ€hendab…sai nĂ€ha. KĂ”ik oli nii, nagu ĂŒhel Ă”igel jĂ”ulupeol olema peab.

Eraldi suur kummardus veel tagant jÀrgi sellele seltskonnale, kes kogu tekitatud segaduse laupÀeva hommikul Àra likvideerisid. You da real MVPs.

12.02.2017

Joeli meenutused ballist

Kui arvestuste nĂ€dal lĂ€bi sai, vĂ”is klassis tunda rahulolu ja Ă”rna nirvaanahĂ”ngu, sest vaheaeg oli tulekul. Lisaks mitmetele teistele huvitavatele ĂŒritustele, mis vaheajal toimusid, oli vaheaja alguses ka Reaalkooli jĂ”uluball, mis poisid tagajalgadele ajas, et kindlasti kaaslast leida, mis enamikel ka Ă”nnestus. Aula oli paksult rahvast tĂ€is ja tantsupĂ”rand polnud kordagi tĂŒhi. Asi oli ilmselt heas orkestrimĂ€ngus. Mina jĂ”udsin balli alguses teha paar tantsu ja lĂ€ksin aeroobikasaali magama, sest olin haige. Kui ĂŒles Ă€rkasin, siis meeleolu oli armastatud Reaalkooli aulas juba teine… Naised ja tĂŒtarlapsed olid oma kingad jalast Ă€ra vĂ”tnud ja reivisid koos poiste ja meestega DJ De Bravo saatel. Ball oli meeleolukas ja arvan, et kĂ”ik jĂ€id vĂ€ga rahule.

Joel

11.02.2017

JÔulupidu ja siis see teine pidu

21. detsembril toimus meie kooli jĂ”ulupidu, kus kĂ”ige julgemad ja stiilsemad inimesed said riietuda vastavalt 2000.-2010. aastate stiilile. Kell 18.00 kogunes ka 11.c klass kogu oma hiilguses kooli. Reaalkoolile  kombekohatult ei kĂ€inud sellel pĂ€eval meie klassis rohkem poisse, vaid tĂŒdrukuid, kes julgesti oma kaunist rannafiguuri nĂ€itasid. Puudu ei jÀÀnud ka pikkadest juustest, soengutest ja pilkupĂŒĂŒdvast meigist. Tantsuliigutused olid meil kĂ”ige seksikamad, kuid vĂ”it meie klassi seekord ei tulnud. Ju siis olime silmipimestavalt seksikad. VĂ”i lihtsalt paljad. Kuid ega kĂ”rgeima auhinna mitte pĂ€lvimine meid masendusse viinud, nĂŒĂŒd oskame puusi pööritada nagu Shakira ja tantsida kui tĂ”elised Katy Perry taustatantsijad. Ka see on oskus omamoodi. JĂ”ulupeole eelnenud Ă”htul ei saanud vĂ€hemalt ĂŒks meie klassi Ă”pilastest kodus rahulikult puhata ja mĂ”tteid vaheajale suunata, sest Joel Ă”ppis sellel ajal saksofoni puhuma ja sellega lĂ€hedust tundma. VĂ€hemalt oskab ta nĂŒĂŒd terve Epic Sax Guy esitluse kogu oma hiilguses ette kanda. KostĂŒĂŒmiga ja puha. Samuti saime veenduda, et meie kallis klassijuhataja suudab olla ĂŒhel Ă”htul nii jĂ€nes kui ka koer. KĂŒll meie klassis on palju talenti! NĂŒĂŒd on siis teada, et Victoria ja Kristiina asemel valib KĂŒbar alati Stenveri, kellega tundeliselt tantsida. VĂ”ibolla peaksime muretsema KĂŒbarale prillid…, aga eks Stenver petab nii mĂ”negi mehe oma iluga Ă€ra. Etteastega meie tantsuhoog ei piirdunud, hoost jĂ€tkus ka jalakeerutuseks JĂ”ulumoodle’l, kus kiired jalad pÀÀstid iga tĂ”elise ja alaealise tantsulĂ”vi elu.

Rebecca

11.02.2017

MitmekĂŒlgne ja huvitav

14. detsembril olid meil klassijuhataja tunnis kĂŒlas AS Ehitustrusti ehitusinsener Riho KĂ”iv ja Tartu Ülikooli tudeng Carolina BergĆĄtein. See tĂ€hendab, et jĂ€tkus meie erinevate ametite tutvustamise saaga juhuks, kui keegi on huvitatud ehitusinseneri vĂ”i modelli tööst.

Esimesena kĂ”neles Riho, kes avas meile oma töökohustuste tutvustamise kĂ”rvalt ka oma viit Ă”pinguaastat Tallinna TehnikaĂŒlikoolis. Esimesed kaks aastat ĂŒldaineid andis tugeva pĂ”hja alla, nii et pĂ€rast teist vĂ”i kolmandat aastat ei mĂ”jutanud enam eelnevad kogemused vĂ”i nende puudumine. KĂ”ige keerulisem aine tema jaoks oli mehhaanika. Riho andis ka nĂ€punĂ€iteid ja tegi tĂ€helepanekuid, kuidas ĂŒlikoolis ellu jÀÀda:

1) ÕppejĂ”ud suhtuvad alguses tudengitesse vĂ€ga ĂŒleolevalt. Ei tohi Ă€ra ehmatada ja kartma hakata, kuid peab teadma oma kohta hierarhia pĂŒramiidis.

2) Kui oma rĂŒhmatundi ei saa minna, siis vĂ”id minna teise. RĂŒhmatundidest saab lihtsalt vajalikud andmed, kogu töö tuleb ikka kodus Ă€ra teha.

3) Harjutustundides peab alati kĂ€ima! Need on ĂŒks kord nĂ€dalas.

4) Ülikoolis Ă”ppides saab sĂ€ttida endale ise sobiva tunniplaani ning nihutada koormust nĂ€dalas mingile pĂ€evale rohkem ja mingile vĂ€hem.

5) Ise tuleb olla jÀrjel oma koduste töödega, sest paigas on ainult lÔppkuupÀev. Kedagi ei huvita sinu töö protsess ja millal sa seda teed, kuid tÀhtaegadest tuleb kinni pidada.

6) Igas aines on kaks kontrolltööd, kui neid hÀsti teha, siis on vÔimalik eksamist pÀÀseda.

Riho tĂ”sisema jutujĂ€rje vĂ”ttis ĂŒle Carolina. Tema kenast vĂ€limusest vĂ”is kohe oletada, et tegemist on modelliga. Nii oligi. Nimelt on ta töötanud enam kui 10 aastat sellel erialal, alustades juba vĂ€ga noores eas ja saades kohe vĂ€ga edukaks. Modellitöö pĂ€rast jĂ€ttis ta kunagi isegi kooli pooleli, ent lĂ€ks lĂ”puks siiski tagasi ja Ă”pib hetkel Tartu Ülikoolis erialal “Ökoloogia ja elustiku kaitse”. Carolina jutu kandvaks mĂ”tteks oli, et kunagi ei tohi karta oma unistuste poole pĂŒĂŒelda ja igast vĂ”imalusest tuleb kinni haarata. Tal oli kaasas ka portfolio oma moefotodega ja neid oli kĂ”igil pĂ”nev vaadata.

Laura & Victoria

11.02.2017

Peaaegu Somelar…mitte pĂ€ris

Ühel kaunil detsembri teisipĂ€eva varahommikul kĂ€is meil kĂŒlas Madis Somelari abikaasa Ă”de, Berit Brant, et rÀÀkida sellest, mida tema elus teeb. Ta polnud ĂŒks nendest, kes teadis tĂ€pselt mida teha tahab ( paljud meie seast), kuid nĂŒĂŒdseks on ta leidnud enda elu kutsumuse. Meil on lootust, kallid kaaskannatajad! Nimelt töötab ta hetkel Pauligis Baltikumi turundusjuhina. Ülikoolis oli Berit Ă”ppinud reklaami ja imagoloogiat. LĂ€htudes tema vĂ€rvikatest kirjeldustest Ă”ppejĂ”ud Linnar PriimĂ€est tundub tegemist olevat vĂ€ga nĂ”udlik ja temperamentse inimesega. Eksamid, kus peab terve Ă”piku sĂ”na sĂ”nalt pĂ€he Ă”ppima, tundusid see moment isegi hullemad kui Ă”petaja Kangro tööd. Jehuu! Ülikool, siit me tuleme! Kuid Berit tĂ”estas, et ka kĂ”ige raskematest situatsioonidest on vĂ”imalik vĂ€lja tulla vĂ”itjana. Pidagem seda meeles (ka UT kirjutamisel).

Praegu tundub Beritil elus vĂ€ga hĂ€sti minevat – ta ka reisib palju. On nĂ€ha, et ta on vĂ€ga pĂŒhendunud sellesse, mida ta teeb, kuid leidsime end mĂ”ttelt, et millal siis eraelusse panustada? Sellega vĂ”ikski lĂ”petada meie jutu, kallid kaaslased. Soovime, et igaĂŒks teist leiaks elus selle, mida ta teeb suure rÔÔmuga ja samas ei unusta Ă€ra tasakaalu töö, suhete ja puhkuse vahel.

Au revoir!

Hedvig & Johanna

11.02.2017

133.c grupiteraapia

7. detsembril kĂ€is meil juba teist korda kĂŒlas psĂŒhholoog Tuuli Vellama, kellega me veetsime koos kaks viimast koolitundi. PĂ”hjus, miks ta tuli juba teist korda, on see, et esimene kord meile tohutult meeldis. Siin kohal palun mitte teha ennatlikke jĂ€reldusi meie klassi vaimse tervise kohta. Tuuli lihtsalt Ă”petas meile erinevaid mĂ€nge, enda ja teiste paremaks mĂ”istmiseks ning andis hĂ€id soovitusi seoses raskete koolipĂ€evade ning ebamugavate olukordadega toime tulemiseks. Lisaks mĂ”nusale koosviibimisele oli see ka hea vĂ”imalus klassiĂŒhtsuse tĂ”stmiseks.

Robin

11.02.2017

LĂŒhidalt ja kandiliselt EV Peaministrist

2. detsembril kĂ€is Tallinna Reaalkoolis rÀÀkimas Eesti Vabariigi peaminister JĂŒri Ratas. Kuulama olid tulnud paljud gĂŒmnaasiumi Ă”pilased, 133.c vÀÀrikas esindus nende hulgas. Ta rÀÀkis oma noorusest, unistustest, poliitikast ja eetikast. Saime teada, et JĂŒri Ratasel oli vĂ”imalus Ă”ppida Tallinna Reaalkoolis, kuid ta otsustas jÀÀda NĂ”mmele. KĂ”igil soovijatel oli vĂ”imalus peaministrile esitada kĂŒsimusi, millele tĂ€nu pressi kohal mitte viibimisele sai ĂŒsnagi ausad ja otsekohesed vastused.

Jan, Joonas & Toivo

11.02.2017

See mees, kes teeb kÔik sarjad Eesti telekanalites

Meie lennule kĂ€is kĂ”nelemas Martin Algus – Eesti stsenarist, nĂ€itleja ja nĂ€itekirjanik. Samuti tegeleb ta vÔÔrkeelsete stsenaariumite tĂ”lkimisega. Õpetaja Kristi Koit organiseeris ta meie kooli kĂ”nelema. Ta rÀÀkis oma eluloost ja kuidas ta jĂ”udis sinna, kus ta praegu on. Ta Ă”ppis Viljandis nĂ€itlejaks ja Ă”pingute kĂ€igus mĂ”istis, et stenaariumid ise on vahest ehk isegi pĂ”nevamad kui nĂ€itlemine. Nii alustas ta nĂ€identite tĂ”lkimisega ja nĂŒĂŒd kirjutab neid ise. Samuti rÀÀkis ta riskide vĂ”tmisest.
Martin Alguse kirjutatud/tĂ”lgitud teosed eesti telekanalites on “Ühikarotis”, “Ment”, “Kalevipojad”, “Padjaklubi” ja palju muud. Tema esituse lĂ”ppedes kĂŒsisime pĂ”nevaid kĂŒsimusi ja saime veel pĂ”nevamaid vastuseid :))
VĂ€ga tore ja huvitav oli 😀

Johann

11.02.2017