133c

Neljapäeval, 17. novembril läksin hommikul kooli asemel Solarise keskusesse. Mitte lihtsalt hängima, vaid ikka eesmärgiga – nimelt toimus Nordea kontserdimajas noortekonverents “Lahe koolipäev 2016 – Kuidas võtta vastutust?”. Selles osalemine tähendas, et keemia kontrolltööd ma tol päeval tegema ei pidanud – juba see oli üsna lahe.

Niisiis astusin heatujuliselt uksest sisse (umbes 1300 noore hulka igalt poolt üle Eesti) ja pressisin end kontserdisaali istuma, et esimest kõnelejat kuulata – selleks oli üllataval kombel staar-astroloog Igor Mang, kes oli pidanud vajalikuks oma koer lavale kaasa võtta. Igor rääkis umbes 20 minutit sellest, kui suurepärased inimesed on veevalajad, kusjuures kutsus ta needki rahva seast lavale, et neid õnnitleda. Nojah.

Edasi esinesid aasta noortebänd The Notes (väga mõnus), doktorant-maailmarändur Maarika Traat ja ERR’i nõukogu esimees Agu Uudelepp. Ãœldiselt rääkis iga külalisesineja oma vastavast huvialast ja kogemusest ning andis sealjuures oma parima, et vastata noorusliku moderaatori (jutujuhi) kummaliselt sõnastatud küsimustele – tema ülesanne oli vestlust just vastutuse võtmise teemale juhtida. Pärast kohvipausi kõneles skandaalne Riina Raudsik (vaid tema pärast ei tulnud konverentsile Eiki Nestor) tervisliku eluviisi olemusest ja tähtsusest. See oli täitsa mõistlik jutt – tuleb magada, tuleb süüa, tuleb sporti teha.

Mainima peab kindlasti ka Märt Avandit, kelle rääkimisest kahjuks suurt välja ei tulnud, kuigi ta oma parima andis – noor publik läks iga sõna peale täiesti pöördesse ja lasi Märdil pikalt oodata kuni tema häält jälle kuulda oli. Kahjuks pean jälle välja tooma moderaatori ebakompetentsuse, aga mis seal ikka – Märt oli täitsa tore. Muuseas manitses ta noori mitte alkoholist muredele lahendusi otsima ja rääkis väärtustest, mille oli kodust kaasa saanud – neist üks oli alati selg sirgena hoida. Konverentsil tunnustati ettevõtlikke ja tublisid noori inimesi ning esinesid Daniel Levi ja Curly Strings.

Sebastian Raudsepp

Kolmapäevastes majandustundides käis meile rääkimas start-up firmadest Anna-Greta Tsahkna. Ise töötab ta start-up firmas Timbeter, mis on rakendus, millega saab telefoni abil mõõta palkide mõõmeid vaid paari minutiga. Ta kõneles, kuidas ta ise start-up firmadeni jõudis ja kuidas üldse sellised firmad toimivad: kust tuleb firma ülalhoidmiseks raha, millega tegelevad töötajad, mis on selliste firmade tulevik. Ta jagas ka mõningaid mõtteteri tulevastele ettevõtjatele, mis kõlavad järgmiselt:

• Tähtsam on inimesed, kellega koos töötad kui idee, mida üritad teostada.

• Ükski idee ei ole halb seni, kuni leiad inimesed, kellele see toode/teenus meeldib.

• Läbikukkumine võib tähendada ka head, sest inimene, kes on läbi kukkunud, on juba läbi kogenud seda, mis kaasneb läbikukkumisega ning oskab seda vältida.

• Iga “ei” viib lähedamale “jaa”-le.

Ãœhel teisipäeva hommikul käis meile enda elust ja tegemistest rääkimas kitarrist Kristjan Kaasik. Lisaks Ott Leplandi bändi kuulumisele on ta ka kitarrikooli Drive it Up juht.  Ta rääkis meile oma teekonnast muusikuks saamisel – õpingutest Pärnus ja Tallinnas G. Otsa muusikakoolis, Muusika- ja Teatriakadeemias, bändi ja kitarrikooli tegemistest ning veidi ka oma edasistest plaanidest.  Siiski jäid vast enim kõlama mõned mõtteterad, mida püüan siin ka sõnastada:

• Kui paned endale seatud eesmärgid kirja, siis on tõenäolisem, et sa need ka saavutad.
• Valikuid tuleb teha selle põhjal, mis tundub just antud hetkel õige ja hea.
• Kui oled ühe tee valinud, siis ära tee endale plaan B-d. Siis sa tead, et sul ei ole muud valikut kui ainult oma teel eesmärgini liikuda ja sa panustad sellesse maksimaalselt.

19. detsember, laupäev, gümnaasiumi tüdrukute korvpall. Kauaoodatud fantastiline suursündmus. 133.c tüdrukutel oli võit põhimõtteliselt taskus, sest välja oli pandud tõeline raskekahurvägi keskmise pikkusega 160 cm ning olematu varasema korvpallikogemusega. Kolm mängu, kolm enneolematut võimalust. Kuid halva ilma ja rehvide tõttu vaid üks võit. Milline häving!? Milline põrumine!? Kas see ongi selle vast alanud võimsa karjääri lõpp? Seda näitab tulevik.

Võimsad võistlejad, pooleldi läänespioonist treener ning kaks truud kaasaelajat, üks karkudega ja üks ilma

Teist ja ühtlasi ka viimast korda vaatasime seda, kuidas taas üks lend sai rinda märgid. Aasta pärast oleme meie need, kes seisavad kohmetult kaamera ees, kuni meile pika pusimise peale see märgike rinda pistetakse. Märgiaktus on nagu märgiaktus ikka – käed on pärast kole valusad ja kibeled kogu aeg minema, sest vaja jõuda koju pesema, riideid vahetama ja nina puuderdama (see viimane käib siiski vaid noormeeste kohta), et põhiosa ajaks tagasi jõuda. Selleks on õhtune pralle, kus tuletasime meelde nii kunagi iidsetel aegadel tantsukursustel õpitut kui P.Otsa ringmänge. Suureks tõmbenumbriks oli ka limbo, kus meie noormehed leidsid enda kutsumuse professionaalsete suusahoidjatena.

Pidulised tantsuhoos

Läheblähebläheb

Õigel pidulisel on oma märjuke ikka hõlma all

Soojendusdressid visati nurka