Arhiveeritud - kategooria: ‘Klass 133.b: elu pärast’

Kibestunud tudengid ehk arvustame kooliga seotud uudiseid

Reaalkooli kodulehel ilutses enne jõuluperioodi algust uudis pealkirjaga “Projektipäev „Reaal- see ongi kunst“. Uudist lugedes sai selgeks, et nagu ikka, liiguvad mõtted reaalis ikka aeglaselt: alles suurejoonelise projektipäeva lõpuks selgus päeva teema(vt joonis 1 – jah, me oskame nüüd viidata). Meie toimetus ei oska midagi muud selle peale öelda, kui, tsiteerides Evelini, juhuu!

Joonis 1. Allikas: kooli koduleht (jah, me oskame nüüd ka piltidele allikaid lisada. Parim ajaveeb 2019, siit me lõpuks tuleme!)

Järgmine suurepärane uudis reaalkoolilt oli „Kalju Lepikule pühendatud omaloomingulise luule esitamise võistlus“. Küll on tore, kui toimub võistlus ja sinna peab ikka oma võistlustöö ka esitama. Ja mis veel toredam – kui luuakse võistluse pealkiri, mis on samal ajal ka selle juhend. Kui meie veel vanasti koolis käisime (ehk siis pool aastat tagasi) oli asi keerulisem: toimusid lihtsalt luulevõistlused või spordivõistlused. Aga eks aeg läheb ikka edasi ja tulevased põlvkonnad ilmselt peavad hakkama võistlema võistlustel, kus on vaja midagi teha ka.

Nagu me kõik teame, siis võib kindlate faktide esitamine küllaltki keeruline olla, mille tõestuseks on näiteks kooli sünnipäeva külalisesinejate infotabel (vt joonis 2. Küll see viitamine on vahva…). Loodame, et see küsimärk käib tunni toimumise kohta. Võib aga tõesti olla, et kooli kodulehe toimetajapäkapikk pole päris kindel vilistlase nimes, või hoopiski tema lennunumbris. Aga kuna 133. lennu uhke vilistlane Oliver märkis enda uurimistöösse lennu numbriks 113, siis mine sa tea, ega need reaalikad mingid matemaatikud pole…

Joonis 2. Allikas: jah, arvasite õigesti: kooli koduleht.

Kui Jevgeni Ossinovski arvab, et Reaalkooli õpilased saavad paremini poliitikast aru kui mõni tema parlamendikolleeg, siis järgneva pildi (vt joonis 3) põhjal me küll seda ei usu. Alustame kõige vasakpoolsemast (jälgigem punase ringiga piiratud päid ja ei, need pole meie järgmised mõrvaohvrid). Ta on tüüpiline parlamenedi liige, kes leiab, et räägitav jutt on mõnusalt uinutav. Ta pea muutub iga hetkega aina raskemaks ja lõpuks see ongi maha kukkunud (kujutage ette reaalikat pärast teatrireisi 2. tunnis istumas). Järgmine inimene on telefoni näppija. Lisaks sellele, et ta ei kuula, mida räägitakse, ta vahest irvitab ka üksikult, kui vaatab enda jalgu. Kolmas inimene on unistaja. Ta kas nõustub teemaga ja analüüsib vaikselt oma mõtetes olukorda või on täielikult antud teemale vastu ning kujutab oma mõtetes ilusat randa koos sooja päikesega, kus ta kavatseb veeta enda talvepuhkust, mida ta saab lubada, sest ta on raha riigilt kõrvale nihverdanud. Neljas on teemaga nõustuja, sest ta lihtsalt ei saa mitte midagi aru, aga kindlam on nõustuda, sest muidu peaks välja mõtlema vastuargumendi. Viimane inimene on tavaline parlamendi liig,e kes leiab, et antud teema on täielik lollus. Tema peas on vaid üks mõte: “Päriselt väääää?!”

Joonis 3. Allikas: vist Facebook? (juba hakkab ära vajuma see viitamine)

Lõpetuseks: Mida küsib meilt facebook pärast poolt aastat eemal olemist?

Joonis 4. Allikas: Facebook? Reaali meililist? Iga tuttav, kelle last ootavad ees ühiskatsed? Vahet pole, ega pea ei ole prügikast, eksole?

NB! Loodame, et selle postituse lugemisel ei ole haavatud kellegi tundeid, võtkem ikka kõike huumoriga, sessist koormatud tudengite jaoks on nali ainus motivatsioon jätkamiseks(loomulikult ka saabuv vilistlaspäev).

Joonis 5. Allikas: Lussuliiva

13.01.2019

Eesti on liiga väike ehk kuidas kaasreaalikaid Tartus tervitada

Arvame, et õige hetk on koostada väike õpetus neile, kes jalutavad väga tihti tuttavatele(loe: reaalikatele, Tartus vist muid inimesi polegi…) otsa ja satuvad piinlikesse olukordadesse (Eestis kahetsusväärselt tihe nähtus). Eelmainitud kaaskodanikud jaguvad järgnevatesse kategooriatesse:

A)  Väga hea sõber, kellega ka igapäevaselt messengeris suhtled. 

Temaga on kõige lihtsam: lihtsalt kallista ja küsi, kuidas tal läheb. 

B) Tore inimene, keda ei ole ammu näinud.

Esimesed küsimused talle on: Kuidas sul läinud on? Kas sa oled elus? Kuidas eriala meeldib? Ja sealt tavaliselt saab jutt alguse. Kui peaks juhtuma, et tekib mingi imelik paus siis küsi: Kas sa elad korteris või ühikas? Kumba sa eelistad: Reaalkooli või ülikooli? Viimane, vist kõige lollikindlam variant: kiru ilma. Kui ka pärast seda tekib piinlik paus, siis on õige hetk öelda, et sul on tegelikult kiire ja minema joosta.

C) Tean ta nime ja vist isegi aiman, mida ta edasi õppima läks.

Võid talle lehvitada ja naeratada, aga parem on võimalikult kaugele hoida ehk liikuda teise bussi nurka või jalutada üle tee ja jätkata enda teekonda teisel kõnniteel.

D) Olen ta nägu reaali peal näinud.

Peida enda nägu nii kiiresti ära, kui sa saad. Teeskle, et loed mingeid sõnumeid telefonist või muuda enda teekonda. See on okei, sest tema proovib ilmselt sama teha. Kõige tähtsam on, et teil ei tekiks seda piinlikku silmsidet, kus mõlemad osapooled taipavad, et olete üksteist näinud ja ära tundnud, aga suhelda ei taha.

E) Miks see inimene mulle lehvitab?

Esiteks veendu, et see inimene ikka sulle lehvitab. Teiseks pane prillid ette ja kui ikka ära ei tunne, siis jaluta kiiresti minema. Pärast räägi sellest mingile vanale reaali tuttavale (ehk isikule A) ja kui tema ka ei suuda seda inimest kirjelduse põhjal ära tunda, siis see lehvitus ei olnud ikka sulle mõeldud.

04.12.2018

Vabariigi parimad ehk meie elu olulisim edetabel

Oma individuaalsete riigieksamite tulemustest vist veel rohkem ootas 133. lend kurikuulsat iga-aastast Innove koolide eksamitulemuste tabelit (oeh, see oli nüüd küll pikk ja lohisev lause). Kevadel väljahõigatud lubadus – “Edetabeleid esitletakse sügisel!” – sai väga napilt ajaraamistikku arvestades täidetud: 29. novembril saabusid kauaoodatud tulemused. Ja nagu ikka, mida me kaotame keeleoskuses, teeme tasa oma matemaatikaos… ootoot.. Vastupidi hoopis! Mida me kaotame matemaatikaoskuses, selle teeme tasa oma keeleoskuses: eesti keele ja matemaatika eksamite edetabelites reaalkoolile tänavu vastavalt 1. ja 4. koht! Kuigi, tuleb äärmiselt objektiivselt ja üldse mitte kallutatult tõdeda, et laia matemaatika pingerea edetabelis oli keskmiselt esiüheksa koolides eksamit teinud õpilasi 15, meid aga pisut rohkem, paljuski tänu asjaolule, et laia matemaatika valimine on meie koolis täiesti vabatahtlik (loe: rangelt sunniviisiline).

Õnneks, erinevalt möödunud aastast, hindas meie pingutusi Postimees, kes meid oma koondtabelis esikohale paigutas. Ja kuigi Eesti Meedia on viimasel ajal teinud küsitavaid otsuseid oma trükimusta kannatavate artiklite valikus (mille ohvriks on langenud ka näiteks Eesti kuulsaim tuletõrjekoer, kes vabal ajal mõmisemisega tegeleb), siis suutsid nad seekord koostada igati pädeva ja õiglase tabeli.

Joosep, me ju ütlesime, et ära anna alla!

30.11.2018

Uudised levivad ehk me oleme endiselt kibestunud

23. novembri  hommiku suurim uudis oli, et parima ajaveebi konkurss tuleb taas. Kuna, nagu tavaliselt, oli ühel õigel reaalkooli vilistlasel  matemaatika praktikumis igav, siis luges ta kandideerimise tingimused põhjalikult läbi. Jällegi  peab meie klass pettuma, sest kohe üldse ei olda valmis meie pingutusi hindama: nimelt ei ole vilistlaste ajaveebidel võimalust ihaldatud tiitlile kandideerida. Aga nagu varasemalt (korduvalt) oleme maininud, siis me ei ole sellisest olukorrast absoluutselt kibestunud ja pingutame takistustest hoolimata (võimatu) võidu poole!

PS! Muideks, kui googeldada “vingeim ajaveeb”, siis kõige esimene pildiotsingu tulemus on Joosep alla andmas:

Ära anna alla, Joosep! Kunagi me võidame niikuinii!

28.11.2018

133.b suvi ehk sada varjundit ülikooliks valmistumiseks

Meie suvi sai ametliku alguse 22. juuni hommikutundidel, enamik juunist oli meil juba läbitud ja sisustada jäi veel ainult kaks suvekuud. Mida teha ülejäänud suvega? Paljud leidsid ilmselt endale väga väsitava koormava närvi ajava alamaksustatud töökoha. Teised pühendusid reisimisele. Kõige tähtsamaks sai pärast ülikoolikohtade välja selgumist endale eluaseme leidmine.

Nooremad lennud, nüüd…

  • ärge jääge hiljaks korteri otsingul. Kujutate ette, et te ei ole ainukesed, kes soovivad kõigi mugavustega korterit minimaalse raha eest.
  • kindlasti ei tohi kaotada lootust isegi siis, kui paistmas on augustikuu ja sa hakkad juba kõigile tuttavatel teavitama, et sa kavatsed sügisel hõivata nende diivani, sest sobivat aset mujal ei leidu.
  • vaadake kõiki kuulutusi pilguga, et käib küll ja minge korterit vaatama isegi, kui alguses olete sellele vastu.
  • kui kaalute ühikasse minemist, kirjutage sõbrale või tuttavale ja küsige, kuhu ühikasse temal minek. Seltsis segasem 🙂

Natukene statistikat ka siis meie ülikoolivalikutest:

Viimaks ka üleskutse 133B kirjule loomaiale: jagage oma toredatest ülikoolimomentidest pilte siia, mis siis, et me enam viis päeva nädalas, kolmkümmend kaheksa nädalat aastast regulaarselt kokku ei puutu, meil on endiselt vaja võita parima ajaveebi konkurss. Nii et õppeaasta 2018/19 parim ajaveeb tuleb siit(endiselt pole kibestunud..)!

24.11.2018