133b

Reaalkooli kodulehel ilutses enne jõuluperioodi algust uudis pealkirjaga “Projektipäev „Reaal- see ongi kunst“. Uudist lugedes sai selgeks, et nagu ikka, liiguvad mõtted reaalis ikka aeglaselt: alles suurejoonelise projektipäeva lõpuks selgus päeva teema(vt joonis 1 – jah, me oskame nüüd viidata). Meie toimetus ei oska midagi muud selle peale öelda, kui, tsiteerides Evelini, juhuu!

Joonis 1. Allikas: kooli koduleht (jah, me oskame nüüd ka piltidele allikaid lisada. Parim ajaveeb 2019, siit me lõpuks tuleme!)

Järgmine suurepärane uudis reaalkoolilt oli „Kalju Lepikule pühendatud omaloomingulise luule esitamise võistlus“. Küll on tore, kui toimub võistlus ja sinna peab ikka oma võistlustöö ka esitama. Ja mis veel toredam – kui luuakse võistluse pealkiri, mis on samal ajal ka selle juhend. Kui meie veel vanasti koolis käisime (ehk siis pool aastat tagasi) oli asi keerulisem: toimusid lihtsalt luulevõistlused või spordivõistlused. Aga eks aeg läheb ikka edasi ja tulevased põlvkonnad ilmselt peavad hakkama võistlema võistlustel, kus on vaja midagi teha ka.

Nagu me kõik teame, siis võib kindlate faktide esitamine küllaltki keeruline olla, mille tõestuseks on näiteks kooli sünnipäeva külalisesinejate infotabel (vt joonis 2. Küll see viitamine on vahva…). Loodame, et see küsimärk käib tunni toimumise kohta. Võib aga tõesti olla, et kooli kodulehe toimetajapäkapikk pole päris kindel vilistlase nimes, või hoopiski tema lennunumbris. Aga kuna 133. lennu uhke vilistlane Oliver märkis enda uurimistöösse lennu numbriks 113, siis mine sa tea, ega need reaalikad mingid matemaatikud pole…

Joonis 2. Allikas: jah, arvasite õigesti: kooli koduleht.

Kui Jevgeni Ossinovski arvab, et Reaalkooli õpilased saavad paremini poliitikast aru kui mõni tema parlamendikolleeg, siis järgneva pildi (vt joonis 3) põhjal me küll seda ei usu. Alustame kõige vasakpoolsemast (jälgigem punase ringiga piiratud päid ja ei, need pole meie järgmised mõrvaohvrid). Ta on tüüpiline parlamenedi liige, kes leiab, et räägitav jutt on mõnusalt uinutav. Ta pea muutub iga hetkega aina raskemaks ja lõpuks see ongi maha kukkunud (kujutage ette reaalikat pärast teatrireisi 2. tunnis istumas). Järgmine inimene on telefoni näppija. Lisaks sellele, et ta ei kuula, mida räägitakse, ta vahest irvitab ka üksikult, kui vaatab enda jalgu. Kolmas inimene on unistaja. Ta kas nõustub teemaga ja analüüsib vaikselt oma mõtetes olukorda või on täielikult antud teemale vastu ning kujutab oma mõtetes ilusat randa koos sooja päikesega, kus ta kavatseb veeta enda talvepuhkust, mida ta saab lubada, sest ta on raha riigilt kõrvale nihverdanud. Neljas on teemaga nõustuja, sest ta lihtsalt ei saa mitte midagi aru, aga kindlam on nõustuda, sest muidu peaks välja mõtlema vastuargumendi. Viimane inimene on tavaline parlamendi liig,e kes leiab, et antud teema on täielik lollus. Tema peas on vaid üks mõte: “Päriselt väääää?!”

Joonis 3. Allikas: vist Facebook? (juba hakkab ära vajuma see viitamine)

Lõpetuseks: Mida küsib meilt facebook pärast poolt aastat eemal olemist?

Joonis 4. Allikas: Facebook? Reaali meililist? Iga tuttav, kelle last ootavad ees ühiskatsed? Vahet pole, ega pea ei ole prügikast, eksole?

NB! Loodame, et selle postituse lugemisel ei ole haavatud kellegi tundeid, võtkem ikka kõike huumoriga, sessist koormatud tudengite jaoks on nali ainus motivatsioon jätkamiseks(loomulikult ka saabuv vilistlaspäev).

Joonis 5. Allikas: Lussuliiva