Arhiveeritud - kuu 02.2018

24.02.2018 ehk EV100

Tere! ЗЮраĐČстĐČуĐčŃ‚Đ”!? Guten Tag!?

Ei, ikka tere!

TĂ€na 100 aastat tagasi sĂŒndis Eesti riik. Riik, mille vabaduse eest vĂ”itlesid tuhanded, nende hulgas ka meie koolivennad. Kui elad vabas rahuaegses riigis, siis on lihtne unustada, kui Ă”nnelikud vĂ”ime olla, et saame mĂ”elda ja rÀÀkida eesti keeles, aga ka eesti meeles. Jah, meie, 18-19-aastased (okei + mĂ”ni 20-aastane pensionĂ€r), ei tea, mis tunne on elada pidevas hirmus, et sinu elukĂŒĂŒnal vĂ”idakse kustudada pelgalt selle eest, kui silmis lĂ€igib sinimustvalge helk. Kuid Eesti on meile palju enamat kui keel ja sĂŒmbolid. 100 sĂŒnnipĂ€eva auks on siin nimekiri kĂ”igest sellest, mis teeb Eesti meie jaoks armsaks:

  1. Eestis on puhas, karge Ôhk
  2. See Ôige, must leib
  3. Maagilised rabad, metsad, jÀrved
  4. Neli (peaaegu) eristatavat aastaaega
  5. Eesti tĂŒdrukud
  6. Lotte (kuigi muumid on paremad…)
  7. Siledad ja tasased teed, mida mööda sÔites on uni lihtne tulema
  8. Eesti keel on maailma kĂ”ige ilusam keel, kui vĂ€lja arvata sĂ”nad jĂ€rgi-jĂ€rel-jĂ€rele; enne-ennem, reĆŸissöör, mĂ”ru, teemant, taas kord-veel kord, jne + absoluutselt kĂ”ik lauseliigid, mis sisaldavad komasid.
  9. Ei ole kaunimat pilti kui Eesti pÔllud, mis suvel sÀravad rapsikollaste vÔi moonipunastena, kuid talvel sÀtendavad paksu lumetekiga kaetult
  10. Laulu- ja tantsupeod, mis vist kellegi silmi kunagi kuivaks ei jÀta.
  11. Rahvuslikud aarded – Anne Veski ja Ivo Linna
  12. Skype (- kohustuslik vist panna siia? – tervitused Lemmele:)
  13. Õ-tĂ€ht, sest kuidagi peavad ju hiidlased saarlaste ĂŒle saama nalja heita
  14. Tallinna vanalinn – Vana Tallinn: siin anname igaĂŒhele vĂ”imaluse endale sobiv variant valida
  15. Raekoja platsi jÔuluturg, sest kus veel saab kuulda samal ajal vene ja soome keelt ning teha kuusepuu ees kohustusliku pildi, et kÔik instagrami elanikud ikka teadsid, et ka sina oled tÀpselt selles samas kohas olnud, kus sajad kohalikud ja turistid.
  16. Tallinn-Helsingi sild/tunnel – ka oma sĂŒnnipĂ€eval ei saa me Soomest ĂŒle ega ĂŒmber. VĂ”i Ă”igemini saaksime kĂŒll, kui meil eelmainitud ehitis oleks..
  17. Netikommentaarid. IgaĂŒks on iseenda kĂ”ige karmim kriitik. Nii kehtib see vĂ€hemalt mujal maailmas. Eestis on igaĂŒhe kĂ”ige karmim kriitik teine eestlane ja see on pigem ikka ju tore, sest see ju tĂ€hendab, et hoolime teineteise kĂ€ekĂ€igust. VĂ€lja arvatud spordi suurvĂ”istlustel. Siis oleks eesti sportlastel vist targem koju jÀÀda ja vĂ”istlusi televiisorist jĂ€lgida, kui lasta asjatundjatel kahetseda seda, et sind kui ebaĂ”nnestunud sportlast maksumaksja raha kulutama lasti
  18. MesikÀpa kommid
  19. Tiina kommid
  20. Pilvekese kommid
  21. Kalevi kĂŒpsised
  22. Salvesti purgisupid
  23. KOHUKESED
  24. KÔik Kalevi ƥokolaadid (mida ei anna teiste riikide ƥokolaadidega vÔrreldagi)
  25. Eesti metsmaasikad ja -mustikad
  26. Eesti seened (vÀlja arvatud kÀrbseseened, teie olete paha-paha)
  27. Kalevipoeg – tĂ€isti arusaamatu teos, aga kallis siiski meile kĂ”igile
  28. Eesti teater – meie teatrikultuur on vĂ”rreldes muu maailmaga ikkagi vĂ€ga tugev, mĂ”ni ameeriklane vĂ”i britt pole vist kogu oma elu jooksul nii palju teatris kĂ€inud kui keskmine eestlane ĂŒhe aasta jooksul kokku.
  29. Eesti filmid – tihti masendavad, enamjaolt ropud, mĂ”nikord naljakad, harva puudub Mait Malmsten
  30. Eesti kirjandus – August Gailitist Jaan Krossini – 20. sajandi eesti kirjandus ei ole vist kedagi kunagi puutumata jĂ€tnud
  31. A. H. Tammsaare, kes vÀÀrib eraldi mainimist, sest “Enne tuleb töö, siis armastus” on mantraks kindlasti paljudele eestlastele*
  32. Eesti ilm, mis annab vÔimaluse kÀia oma garderoobi uuendamas vÀhemalt iga kahe nÀdala tagant, kui mitte tihemini
  33. e-Eesti, sest hoolimata viimase aja viperustest on mobiil-ID geniaalne viis oma suvepalgad sekundtitega toredale netinÀnnile raisata
  34.  Eesti mÔisad
  35. Sarkasm
  36. Eestlaste must huumor, kuid ainult siis, kui keegi sinu enda ĂŒle nalja ei tee!
  37. Kaerajaan
  38. Kihnu Virve
  39. Ulmeliselt lai internetilevi, mis siis, et mĂ”nikord seenel kĂ€ies sĂŒgavas metsas istudes kirume, et 4G-d pole..
  40. “MĂ”mmi ja aabits” (ka Steni peake on karutarkust tĂ€is)
  41. “Buratino tegutseb jĂ€lle”, mille osade vaatamine vĂ”ib-olla mĂ”nele meist siiani pĂ”nevust  pakub
  42. KiluvÔileivad
  43. Jaan TĂ€tte
  44. Suur MunamĂ€gi vĂ”i, kui sa oled Ơveitsist naasnud vahetusĂ”pilane Maarja, siis Suur MunakĂŒngas
  45. JaanipĂ€ev ja kĂ”ik sellega kaasnevad ĂŒletulehĂŒpped
  46. KÔik Eestit esindavad sportlased, kes on suutnud pakkuda kaasmaalastele kodus vÀga palju emotsioone, rohkem kui meis ilmselt tegelikult peidus on
  47. Tasuta ĂŒhistransport
  48. Tasuta lĂ”unad, mida ei ole olemas (no okei, koolis on, aga see ei loe, kui iga pĂ€ev pĂ€evapraadi sĂŒĂŒa)
  49. Eesti disain
  50. Laadad, sest kust mujal saaks korraga suitsusinki, pehmeid kapsuneid, lendlevaid suvekleite ja loomulikult herilaste lemmikut – suhkruvatti
  51. Eesti muusika kogu oma hiilguses, tooksime vĂ€lja ĂŒhe ÀÀrmiselt sisuka loo: https://www.youtube.com/watch?v=V6w0IGQxNFs
  52. Eestimaa pruunkarud. Eripreemia sellele mÔmmile, kes kogemata möödunud suvel Saaremaale eksis.
  53. KĂ”ik need suveööd, mis on nii valged nagu iga eestlase nahk sĂŒdatalvel
  54. KÔik need kolm pÀeva, kui Eestis on korralik soe suveilm ja sina oled tööl
  55. Klimbisupp – ilmselt kĂ”ige veidram supp, mis ĂŒldse kunagi leiutatud
  56. Eesti haridus, sest ĂŒkskĂ”ik kui palju me ka ei vinguks, meie noored on vĂ”rreldes muu maailmaga ikka vĂ€ga intelligentsed
  57. Eestivenelased, kes hoolimata keelebarjÀÀrist hoiavad Eestit sĂŒdame lĂ€hedal
  58. Ott Sepp ja MĂ€rt Avandi. Tuju oskame kĂŒll ise ka rikkuda, aga nemad teevad seda paremini
  59. KÔik need nimed marmortahvlitel
  60. Tuhala nÔiakaev, millega vist kahjuks nÔiduda ikka ei saa
  61. Lennusadam. Kuigi endiselt ei saa aru, miks sellel muuseumil just selline nimi on
  62. ERM
  63. Eesti puhtad, keemiavabad krobelised Ôunad, sest #allapplesarebeautiful
  64. SuitsupÀÀsuke
  65. Paekivi
  66. Kui juba sĂŒmbolite lainel oleme, siis sinilill ka
  67. Siilid(, kellele ei tohi piima joota!)
  68. Martsipan, mis mÔningate allikate kohaselt leiutati just siin
  69. See ĂŒks vahva puu Gonsiori tn politseipargis, millele on vaas ĂŒmber ehitatud
  70. Rakvere jÔulupuud
  71. Hiiumaa ĂŒhes kĂ”igi oma tuletornidega
  72. Saaremaa ĂŒhes oma (nĂŒĂŒd enam mitte nii vĂ€ga) kehva praamiliiklusega
  73. Muhumaa, sest sealt me sÔidame ka lÀbi, kui Saaremaale minna tahame
  74. Vilsandi, sest Jaan TĂ€tte
  75. Eesti rahvuspargid ja kaitsealad, mis pakuvad fantastilist loodusilu
  76. JĂŒri Ratase ĂŒmmarguste vastuste generaator
  77. LauluvĂ€ljak, mis sobib ĂŒheaegselt kelgutamiseks, uhketeks galadeks, laulupidudeks ja Ă”llesummeriks
  78. Need head kihilised kĂŒpsised
  79. Statoili paninid ja moosipallid
  80. Kartulikarva juuksed, mis nÀevad paremad vÀlja kui kostuvad
  81. Rummu karjÀÀr
  82. VĂ”imalus teha ĂŒkskĂ”ik, millist karjÀÀri (pun intended)
  83. Punupatsid, mille vahel tihti ka kaunid lilled
  84. Meie rahvariided
  85. Arvo PÀrt, kes on ideaalne tÔestus sellest, et rÀÀkimine hÔbe, vaikimine kuld
  86. Meie porgandid ja beebiporgandid (loe ka: rongid ja trammid)
  87. Ilves (see loom, mitte see onu, kuigi onu on ka tubli olnud)
  88. Meri (ka onu)
  89. Onu Eskimo jÀÀtised, mida neil kolmel soojal suvepÀeval nautida
  90. Fosforiit
  91. Koidula, Jannsen, Hurt, Jakobson + rahvuslik Àrkamine
  92. “Teeme Ă€ra!” projekt, mis, muide, on nĂŒĂŒdseks ĂŒlemaailmne
  93. ESTCube
  94. Kiiking, sest ei ole midagi vahvamat kui lennata pĂŒstjalu mingit kiigel, millest hoiad kinni vaid kahe vĂ€riseva kĂ€ega. Ja me mĂ”tleme, et ĂŒle lĂ”kke hĂŒppamine on hullumeelsus.
  95. Marko Reikop ja Anu VÀlba (Grete LÔbu)
  96. Haapsalu sallid
  97. “Õnne 13” – https://www.youtube.com/watch?v=5gJ3BXAfNEs
  98. Eesti geenivaramu
  99. Mulgikapsas
  100. Eesti inimesed. Meie kÔik.

Armas Eesti! Soovime Sulle rahu, soojust ja jÔudu, et meie tulevased pÔlved saaksid tÀhistada ka jÀrgmisi aastasadu.

24.02.2018

1918 ehk reaalkoolis ainult poisid?

7. veebruaril otsustas Tallinna Reaalkool teha ajarĂ€nnaku kĂŒmnete aastate taha. Et sĂŒgav nĂ”ukogude aeg oli GAG-i poolt juba vĂ”etud, reisisime aastasse 1918, et vaadata, kuidas nĂ€gi elu vĂ€lja vabariigi sĂŒndimise ajal. MĂ”nda nĂŒanssi – tĂŒdrukute puudumine tolleagsest koolist ja jala kooli tulemine – ei olnud kahjuks vĂ”imalik taastada, kui koolimelu oli sellegipoolest vĂ€ga tavatu.

Peale “aktiivsete” vahetundi oli tore ka tundides. Matemaatikatunnis Ă”ppisime nĂ€iteks selgeks uue sĂ”na – pingjoon. Nii et kui kĂŒsite ĂŒhetestkĂŒmnendikult, mida ta iga nĂ€dalavahetus kuni UT tĂ€htajani teeb, siis vastuseks kĂ”lab: “Pingjoon”.

Poisid nĂ€itasid vĂ”imlemistunnis oma kehalisi vĂ”imeid vĂ”i Ă”igemini nende puudumist… Siit ka mĂ”ned stiilinĂ€ited:

PĂ€rna ĂŒlestĂ”stmine ei kulgenud kĂ”ige sujuvamalt:

https://drive.google.com/file/d/15UN4N7D8fqc1_SEZWPIah5faww6TNazk/view?usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/1nHml8ziLjxVyRnNj4xOx2vNjOxJBUn5K/view?usp=sharing

KĂ€esi tĂ”stmine ka mitte…:

https://drive.google.com/file/d/1Zr6vXZYkG7kvd9tOUljmnXBAltxkjexQ/view?usp=sharing

Selle video eesmÀrgiks on nÀidata PÀrna suurepÀrast kukerpallitamisoskust:

https://drive.google.com/file/d/10qNkbxC0cMXZswL2hwQV9iPda0XpMI7x/view?usp=sharing

LĂ”puks ometi sai TĂ”nso oma kroonilise hilinemise eest karistada. Kui Ă”petaja Sinjukina talle lĂ”puks halastas, tuli sisse Kristina, kes Ă”petaja palvele nurka seista reageeris: “Kui te sellist jama hakkate korraldama, siis mina lĂ€hen ĂŒldse Ă€ra..” Ja siis öeldakse, et naised on nĂ”rgad.

Joosep meenutas vÀlimuselt eesti talupoega, kes on just omale ootamatult talumaad saanud.

Toit oli kĂŒllaltki luksuslik, mis siis, et meie laualt vĂ”i 3 sekundiga pihta pandi – karmid ajad.

PĂ€eva lĂ”pus pidime kĂ”ik koos vabariigile midagi ilusat soovima. Ajutiselt valekĂ€eline Sepp kirjutas tĂŒkk aega, nĂ€gi vaeva ja lĂ”puks tuli vĂ€lja selline geniaalsus, nagu viimaselt pildilt nĂ€ha….

20.02.2018

KĂŒlastus planetaariumisse ehk 133b vallutas Energia avastuskeskuse

6. veebruaril korraldas meie fĂŒĂŒsikaĂ”petaja KĂ€tlin Hein meile kĂŒlaskĂ€igu Energia avastuskeskuse planetaariumi, et Ă”pitud kosmosevĂ€rgindus natuke selgemaks saaks (spoiler-segasemaks lĂ€ks kogu pilt!). Kahjuks oli onu, kellel oli oma arvutis uuendatud tarkvara?(vms), ootamatult haigestunud, mistĂ”ttu saime tasuta ĂŒle poole tundi nĂ€itusesaali kĂŒlastada ja pidime siis leppima vaid ĂŒhe filmiga meie pĂ€ikesesĂŒsteemist. Õnneks oli see piisav, et meie ajud krussi ajada.

Maarja, mis jÀlle teed?

Mona leidis endale ideaalse uue elukoha – teistest eraldi, aga sisemus kaetud peeglitega, et rahuldada kĂ”iki nartsissistlikke vajadusi

“Ou, Anette, kas sa teadsid, et ma pole see periood mitte ĂŒheski ajalootunnis kĂ€inud?” – Sten, ajaloolane

Fotoseeria “Kristina teadis, et Sten on ukse taga, aga suutis kuidagi ikka ehmuda”

Fotoseeria “Sten pĂŒĂŒdis sama nalja Anettega uuesti teha, aga ebaĂ”nnestus nagu lend Rakett69 pardal”

Fotoseeria “Ausalt ei tea, mida Rainer teha pĂŒĂŒdis”

Ketlin vĂ€sis jĂ€lle Ă€ra…

Torude peal kĂ€si liigutades sai kuulda lĂ”busaid hÀÀli. HÀÀled muutusid veel lĂ”busamaks, kui Mona nendest jalaga ĂŒle kĂ€is.

Tehnoklassi saavutused ehk TÔnso ei osanud jÀlle toole kasutada (vt KUMU postitus)

14.02.2018

Suusareis Himosel ehk lumiiiii

Pisut vĂ€hem kui pool 133b klassist viibis 02.02-04.02 Soomes Himose suusamĂ€gedel. Üks pilt rÀÀgib rohkem kui tuhat sĂ”na ehk toome teie ette nĂŒĂŒd umbes 100 000 000 000 sĂ”na…:

Reis algas patriootlikult – Sten joonistas Eesti vapi ja Joosep sĂ”i ĂŒhte kummikommi, mis oli sama pikk kui eestlaste piinarikas ajalugu.

Hetk enne Helsingisse jĂ”udmist oli elu ĂŒle jĂ€rgi mĂ”tlemise aeg.

Esimesel hommikul Ă”petas preili M. H. E. Hoop (lĂŒhidalt mheh) oma Ă”pilastele, kuidas ĆĄokolaad kĂ€es lumelauaga sĂ”ita, ise samal ajal vĂ€ga Ă€ge vĂ€lja nĂ€hes.

MĂ€letate jĂ”ulutralliaegset pilti, kus Ketlin Maarjale fooliumsaapaid “jalga pani”? NĂŒĂŒd oli aeg kĂ€ttemaksuks ja Ketlin nautis seda tĂ€iel rinnal.

Jana ei olnud ilmselgelt pikkadest jÀrjekordadest vaimustuses.

Ketlin ka mitte…

SĂ”nu pole vaja 🙂

-Sips tea-

KĂ€es on burgeriaeg

VĂ€hemalt Herol oli lĂ”bus…

Okei, Joosepil oli ka

MĂ”ned kaunid pildid meie kĂ”rval olevast tĂŒnnisaunaga majakesest, kus sa kuulda kvaliteetset vene tĂŒmakat ja nĂ€ha T-sĂ€rgiga noorsuusatajaid

“Nii et sa oled ĂŒks vĂ€ga tark poiss? That don’t impress me much

Paistab, et armastus on ikka Viking Line’i punase logo vĂ€rvi

Fotoseeria nimega “Sten ei saa oma eluga hakkama ja Anette (pruun jope) empatiseerib”

Vaade meie majast (Anette ei istunud kogu aeg akna ees)

 

Fotoseeria nimega “Maarja on vĂ€ike laps ja lennutas laevas mööda söögisaali paberlennukeid ja mĂ€ngupalle (ja mitte vĂ€ga edukalt – sa peaksid oma visketabamist harjutama, prl Hoop)”

Tehnoklassi imed ehk Janal hakkas igav

Reisi lÔpuks olid poisid nii vÀsinud, et isegi Sten oli jupp aega tasa.

 

08.02.2018

VilistlaspÀev piletilaua vaatenurgast ehk mitte midagi ei juhtunud

27. jaanuaril toimus Tallinna Reaalkoolis vilistlaspĂ€ev, mille korraldamist aitas sunnivii… vabandust, vabatahlikult lĂ€bi viia 133. lend. Meie klassi ĂŒlesandeks oli tegeleda transpordi ning piletite mĂŒĂŒgiga. Kumbki töö ei sujunud nii hĂ€sti kui plaanitud. Transpordimehed olid meil keskmisest pisut aeglasema reaktsiooniga ning piletimĂŒĂŒjad ĂŒrituse alguses veel veidi segaduses sellest, mis koolimajas ĂŒldse toimub ning mida nad mĂŒĂŒma peavad.

Kui esimene ehmatus ĂŒle lĂ€inud, hakkasid inimesed vaikselt koolimajja voolama. Alguses saabusid kohale vanemate lendude vilistlased, kelle meenutusi oli vĂ€ga pĂ”nev kuulata. Paari tunni pĂ€rast jĂ”udsid nooremad, kellest nii mĂ”nigi vahepeal Mauruse pubisse lipsas (vist sĂ”nast “tere” oli Ă”htu jooksul enamkasutatud sĂ”nakombinatsioon “ma jĂ€tan Teie nĂ€od meelde”… – nii mĂ”nigi kartis, et teda enam pĂ€rast koolimajast lahkumist sisse ei lasta).

KĂ”ige lĂ”busam töö oli olla see, kes luges jooksvalt, kui palju roosasid ning siniseid pileteid mĂŒĂŒdi: nagu LĂ€ti Hendrik, kes keset lahingut kivil istub ja sĂ”nu ritta seab. Tegelikult oli kogu Ă”htu kaootiline, sest mingil pĂ”hjusel tekitas meie eeskujulik “hinnakiri” – tavapilet 5EUR; Ă”pilased ja pensionĂ€rid 2EUR – inimestes tahtmatut tungi nalja visata, mistĂ”ttu tekkis pea iga teise piletiga segadus, kas tegemist on siis ikkagi Ă”pilasega/pensionĂ€riga vĂ”i mitte. Poleks elu sees arvanud, et piletite ostmisel saab nii palju erinevaid “kilde visata”. Tundub, et pisut kaootiline oli Ă”htu ka koorilauljate jaoks, sest kui aktus pidi algama kell 18.00, siis tegelikult marssisisd osa lauljaid kooli alles 18.20 ning meie pĂ€rimiste peale ei teadnud nemadki öelda, mis ajal aktus hakkab.

Tundub, et selleaastane vilistlaspĂ€ev oli ĂŒldjoontes Ă”nnestunud. Meie kĂŒll koolimaja fuajeest tol pĂ€eval edasi ei jĂ”udnud, kuid inimeste rÔÔmsatest nĂ€gudest (ja olekust) vĂ”ime jĂ€reldada, et tegemist oli meeldejÀÀva ĂŒritusega. Loodame jĂ€rgnevatel aastatel isegi vilistlastena sellest osa vĂ”tta ja 12ndike oma lollide naljadega piinata:).

Johannale anti lihtne, kuid oluline töö – kirjutada nn “hinnakiri”. Saate vist isegi aru, et ta sellega esimesel korral hakkama kĂŒll ei saanud…

01.02.2018