133b

Tere! Здравствуйте!? Guten Tag!?

Ei, ikka tere!

Täna 100 aastat tagasi sündis Eesti riik. Riik, mille vabaduse eest võitlesid tuhanded, nende hulgas ka meie koolivennad. Kui elad vabas rahuaegses riigis, siis on lihtne unustada, kui õnnelikud võime olla, et saame mõelda ja rääkida eesti keeles, aga ka eesti meeles. Jah, meie, 18-19-aastased (okei + mõni 20-aastane pensionär), ei tea, mis tunne on elada pidevas hirmus, et sinu eluküünal võidakse kustudada pelgalt selle eest, kui silmis läigib sinimustvalge helk. Kuid Eesti on meile palju enamat kui keel ja sümbolid. 100 sünnipäeva auks on siin nimekiri kõigest sellest, mis teeb Eesti meie jaoks armsaks:

1. Eestis on puhas, karge õhk
2. See õige, must leib
3. Maagilised rabad, metsad, järved
4. Neli (peaaegu) eristatavat aastaaega
5. Eesti tüdrukud
6. Lotte (kuigi muumid on paremad…)
7. Siledad ja tasased teed, mida mööda sõites on uni lihtne tulema
8. Eesti keel on maailma kõige ilusam keel, kui välja arvata sõnad järgi-järel-järele; enne-ennem, režissöör, mõru, teemant, taas kord-veel kord, jne + absoluutselt kõik lauseliigid, mis sisaldavad komasid.
9. Ei ole kaunimat pilti kui Eesti põllud, mis suvel säravad rapsikollaste või moonipunastena, kuid talvel sätendavad paksu lumetekiga kaetult
10. Laulu- ja tantsupeod, mis vist kellegi silmi kunagi kuivaks ei jäta.
11. Rahvuslikud aarded – Anne Veski ja Ivo Linna
12. Skype (- kohustuslik vist panna siia? – tervitused Lemmele:)
13. Õ-täht, sest kuidagi peavad ju hiidlased saarlaste üle saama nalja heita
14. Tallinna vanalinn – Vana Tallinn: siin anname igaühele võimaluse endale sobiv variant valida
15. Raekoja platsi jõuluturg, sest kus veel saab kuulda samal ajal vene ja soome keelt ning teha kuusepuu ees kohustusliku pildi, et kõik instagrami elanikud ikka teadsid, et ka sina oled täpselt selles samas kohas olnud, kus sajad kohalikud ja turistid.
16. Tallinn-Helsingi sild/tunnel – ka oma sünnipäeval ei saa me Soomest üle ega ümber. Või õigemini saaksime küll, kui meil eelmainitud ehitis oleks..
17. Netikommentaarid. Igaüks on iseenda kõige karmim kriitik. Nii kehtib see vähemalt mujal maailmas. Eestis on igaühe kõige karmim kriitik teine eestlane ja see on pigem ikka ju tore, sest see ju tähendab, et hoolime teineteise käekäigust. Välja arvatud spordi suurvõistlustel. Siis oleks eesti sportlastel vist targem koju jääda ja võistlusi televiisorist jälgida, kui lasta asjatundjatel kahetseda seda, et sind kui ebaõnnestunud sportlast maksumaksja raha kulutama lasti
18. Mesikäpa kommid
19. Tiina kommid
20. Pilvekese kommid
21. Kalevi küpsised
22. Salvesti purgisupid
23. KOHUKESED
24. Kõik Kalevi šokolaadid (mida ei anna teiste riikide šokolaadidega võrreldagi)
25. Eesti metsmaasikad ja -mustikad
26. Eesti seened (välja arvatud kärbseseened, teie olete paha-paha)
27. Kalevipoeg – täisti arusaamatu teos, aga kallis siiski meile kõigile
28. Eesti teater – meie teatrikultuur on võrreldes muu maailmaga ikkagi väga tugev, mõni ameeriklane või britt pole vist kogu oma elu jooksul nii palju teatris käinud kui keskmine eestlane ühe aasta jooksul kokku.
29. Eesti filmid – tihti masendavad, enamjaolt ropud, mõnikord naljakad, harva puudub Mait Malmsten
30. Eesti kirjandus – August Gailitist Jaan Krossini – 20. sajandi eesti kirjandus ei ole vist kedagi kunagi puutumata jätnud
31. A. H. Tammsaare, kes väärib eraldi mainimist, sest “Enne tuleb töö, siis armastus” on mantraks kindlasti paljudele eestlastele*
32. Eesti ilm, mis annab võimaluse käia oma garderoobi uuendamas vähemalt iga kahe nädala tagant, kui mitte tihemini
33. e-Eesti, sest hoolimata viimase aja viperustest on mobiil-ID geniaalne viis oma suvepalgad sekundtitega toredale netinännile raisata
34.  Eesti mõisad
35. Sarkasm
36. Eestlaste must huumor, kuid ainult siis, kui keegi sinu enda üle nalja ei tee!
37. Kaerajaan
38. Kihnu Virve
39. Ulmeliselt lai internetilevi, mis siis, et mõnikord seenel käies sügavas metsas istudes kirume, et 4G-d pole..
40. “Mõmmi ja aabits” (ka Steni peake on karutarkust täis)
41. “Buratino tegutseb jälle”, mille osade vaatamine võib-olla mõnele meist siiani põnevust  pakub
42. Kiluvõileivad
43. Jaan Tätte
44. Suur Munamägi või, kui sa oled Šveitsist naasnud vahetusõpilane Maarja, siis Suur Munaküngas
45. Jaanipäev ja kõik sellega kaasnevad ületulehüpped
46. Kõik Eestit esindavad sportlased, kes on suutnud pakkuda kaasmaalastele kodus väga palju emotsioone, rohkem kui meis ilmselt tegelikult peidus on
47. Tasuta ühistransport
48. Tasuta lõunad, mida ei ole olemas (no okei, koolis on, aga see ei loe, kui iga päev päevapraadi süüa)
49. Eesti disain
50. Laadad, sest kust mujal saaks korraga suitsusinki, pehmeid kapsuneid, lendlevaid suvekleite ja loomulikult herilaste lemmikut – suhkruvatti
51. Eesti muusika kogu oma hiilguses, tooksime välja ühe äärmiselt sisuka loo: https://www.youtube.com/watch?v=V6w0IGQxNFs
52. Eestimaa pruunkarud. Eripreemia sellele mõmmile, kes kogemata möödunud suvel Saaremaale eksis.
53. Kõik need suveööd, mis on nii valged nagu iga eestlase nahk südatalvel
54. Kõik need kolm päeva, kui Eestis on korralik soe suveilm ja sina oled tööl
55. Klimbisupp – ilmselt kõige veidram supp, mis üldse kunagi leiutatud
56. Eesti haridus, sest ükskõik kui palju me ka ei vinguks, meie noored on võrreldes muu maailmaga ikka väga intelligentsed
57. Eestivenelased, kes hoolimata keelebarjäärist hoiavad Eestit südame lähedal
58. Ott Sepp ja Märt Avandi. Tuju oskame küll ise ka rikkuda, aga nemad teevad seda paremini
59. Kõik need nimed marmortahvlitel
60. Tuhala nõiakaev, millega vist kahjuks nõiduda ikka ei saa
61. Lennusadam. Kuigi endiselt ei saa aru, miks sellel muuseumil just selline nimi on
62. ERM
63. Eesti puhtad, keemiavabad krobelised õunad, sest #allapplesarebeautiful
64. Suitsupääsuke
65. Paekivi
66. Kui juba sümbolite lainel oleme, siis sinilill ka
67. Siilid(, kellele ei tohi piima joota!)
68. Martsipan, mis mõningate allikate kohaselt leiutati just siin
69. See üks vahva puu Gonsiori tn politseipargis, millele on vaas ümber ehitatud
70. Rakvere jõulupuud
71. Hiiumaa ühes kõigi oma tuletornidega
72. Saaremaa ühes oma (nüüd enam mitte nii väga) kehva praamiliiklusega
73. Muhumaa, sest sealt me sõidame ka läbi, kui Saaremaale minna tahame
74. Vilsandi, sest Jaan Tätte
75. Eesti rahvuspargid ja kaitsealad, mis pakuvad fantastilist loodusilu
76. Jüri Ratase ümmarguste vastuste generaator
77. Lauluväljak, mis sobib üheaegselt kelgutamiseks, uhketeks galadeks, laulupidudeks ja õllesummeriks
78. Need head kihilised küpsised
79. Statoili paninid ja moosipallid
80. Kartulikarva juuksed, mis näevad paremad välja kui kostuvad
81. Rummu karjäär
82. Võimalus teha ükskõik, millist karjääri (pun intended)
83. Punupatsid, mille vahel tihti ka kaunid lilled
84. Meie rahvariided
85. Arvo Pärt, kes on ideaalne tõestus sellest, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld
86. Meie porgandid ja beebiporgandid (loe ka: rongid ja trammid)
87. Ilves (see loom, mitte see onu, kuigi onu on ka tubli olnud)
88. Meri (ka onu)
89. Onu Eskimo jäätised, mida neil kolmel soojal suvepäeval nautida
90. Fosforiit
91. Koidula, Jannsen, Hurt, Jakobson + rahvuslik ärkamine
92. “Teeme ära!” projekt, mis, muide, on nüüdseks ülemaailmne
93. ESTCube
94. Kiiking, sest ei ole midagi vahvamat kui lennata püstjalu mingit kiigel, millest hoiad kinni vaid kahe väriseva käega. Ja me mõtleme, et üle lõkke hüppamine on hullumeelsus.
95. Marko Reikop ja Anu Välba (Grete Lõbu)
96. Haapsalu sallid
97. “Õnne 13” – https://www.youtube.com/watch?v=5gJ3BXAfNEs
98. Eesti geenivaramu
99. Mulgikapsas
100. Eesti inimesed. Meie kõik.

Armas Eesti! Soovime Sulle rahu, soojust ja jõudu, et meie tulevased põlved saaksid tähistada ka järgmisi aastasadu.

7. veebruaril otsustas Tallinna Reaalkool teha ajarännaku kümnete aastate taha. Et sügav nõukogude aeg oli GAG-i poolt juba võetud, reisisime aastasse 1918, et vaadata, kuidas nägi elu välja vabariigi sündimise ajal. Mõnda nüanssi – tüdrukute puudumine tolleagsest koolist ja jala kooli tulemine – ei olnud kahjuks võimalik taastada, kuid koolimelu oli sellegipoolest väga tavatu.

Peale “aktiivsete” vahetundide oli tore ka tundides. Matemaatikatunnis õppisime näiteks selgeks uue sõna – pingjoon. Nii et kui küsite ühetestkümnendikult, mida ta iga nädalavahetus kuni UT tähtajani teeb, siis vastuseks kõlab: “Pingjoon”.

Poisid näitasid võimlemistunnis oma kehalisi võimeid või õigemini nende puudumist… Siit ka mõned stiilinäited:

Pärna ülestõstmine ei kulgenud kõige sujuvamalt:

https://drive.google.com/file/d/15UN4N7D8fqc1_SEZWPIah5faww6TNazk/view?usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/1nHml8ziLjxVyRnNj4xOx2vNjOxJBUn5K/view?usp=sharing

Käesi tõstmine ka mitte…:

https://drive.google.com/file/d/1Zr6vXZYkG7kvd9tOUljmnXBAltxkjexQ/view?usp=sharing

Selle video eesmärgiks on näidata Pärna suurepärast kukerpallitamisoskust:

https://drive.google.com/file/d/10qNkbxC0cMXZswL2hwQV9iPda0XpMI7x/view?usp=sharing

Lõpuks ometi sai Tõnso oma kroonilise hilinemise eest karistada. Kui õpetaja Sinjukina talle lõpuks halastas, tuli sisse Kristina, kes õpetaja palvele nurka seista reageeris: “Kui te sellist jama hakkate korraldama, siis mina lähen üldse ära..” Ja siis öeldakse, et naised on nõrgad.

Joosep meenutas välimuselt eesti talupoega, kes on just omale ootamatult talumaad saanud.

Toit oli küllaltki luksuslik, mis siis, et meie laualt või 3 sekundiga pihta pandi – karmid ajad.

Päeva lõpus pidime kõik koos vabariigile midagi ilusat soovima. Ajutiselt valekäeline Sepp kirjutas tükk aega, nägi vaeva ja lõpuks tuli välja selline geniaalsus, nagu viimaselt pildilt näha….

6. veebruaril korraldas meie füüsikaõpetaja Kätlin Hein meile külaskäigu Energia avastuskeskuse planetaariumi, et õpitud kosmosevärgindus natuke selgemaks saaks (spoiler-segasemaks läks kogu pilt!). Kahjuks oli onu, kellel oli oma arvutis uuendatud tarkvara?(vms), ootamatult haigestunud, mistõttu saime tasuta üle poole tundi näitusesaali külastada ja pidime siis leppima vaid ühe filmiga meie päikesesüsteemist. Õnneks oli see piisav, et meie ajud krussi ajada.

Maarja, mis jälle teed?

Mona leidis endale ideaalse uue elukoha – teistest eraldi, aga sisemus kaetud peeglitega, et rahuldada kõiki nartsissistlikke vajadusi

“Ou, Anette, kas sa teadsid, et ma pole see periood mitte üheski ajalootunnis käinud?” – Sten, ajaloolane

Fotoseeria “Kristina teadis, et Sten on ukse taga, aga suutis kuidagi ikka ehmuda”

Fotoseeria “Sten püüdis sama nalja Anettega uuesti teha, aga ebaõnnestus nagu lend Rakett69 pardal”

Fotoseeria “Ausalt ei tea, mida Rainer teha püüdis”

Ketlin väsis jälle ära…

Torude peal käsi liigutades sai kuulda lõbusaid hääli. Hääled muutusid veel lõbusamaks, kui Mona nendest jalaga üle käis.

Tehnoklassi saavutused ehk Tõnso ei osanud jälle toole kasutada (vt KUMU postitus)

Pisut vähem kui pool 133b klassist viibis 02.02-04.02 Soomes Himose suusamägedel. Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna ehk toome teie ette nüüd umbes 100 000 000 000 sõna…:

Reis algas patriootlikult – Sten joonistas Eesti vapi ja Joosep sõi ühte kummikommi, mis oli sama pikk kui eestlaste piinarikas ajalugu.

Hetk enne Helsingisse jõudmist oli elu üle järgi mõtlemise aeg.

Esimesel hommikul õpetas preili M. H. E. Hoop (lühidalt mheh) oma õpilastele, kuidas šokolaad käes lumelauaga sõita, ise samal ajal väga äge välja nähes.

Mäletate jõulutralliaegset pilti, kus Ketlin Maarjale fooliumsaapaid “jalga pani”? Nüüd oli aeg kättemaksuks ja Ketlin nautis seda täiel rinnal.

Jana ei olnud ilmselgelt pikkadest järjekordadest vaimustuses.

Ketlin ka mitte…

Sõnu pole vaja 🙂

-Sips tea-

Käes on burgeriaeg

Vähemalt Herol oli lõbus…

Okei, Joosepil oli ka

Mõned kaunid pildid meie kõrval olevast tünnisaunaga majakesest, kus sa kuulda kvaliteetset vene tümakat ja näha T-särgiga noorsuusatajaid

“Nii et sa oled üks väga tark poiss? That don’t impress me much”

Paistab, et armastus on ikka Viking Line’i punase logo värvi

Fotoseeria nimega “Sten ei saa oma eluga hakkama ja Anette (pruun jope) empatiseerib”

Vaade meie majast (Anette ei istunud kogu aeg akna ees)

Fotoseeria nimega “Maarja on väike laps ja lennutas laevas mööda söögisaali paberlennukeid ja mängupalle (ja mitte väga edukalt – sa peaksid oma visketabamist harjutama, prl Hoop)”

Tehnoklassi imed ehk Janal hakkas igav

Reisi lõpuks olid poisid nii väsinud, et isegi Sten oli jupp aega tasa.

27. jaanuaril toimus Tallinna Reaalkoolis vilistlaspäev, mille korraldamist aitas sunnivii… vabandust, vabatahlikult läbi viia 133. lend. Meie klassi ülesandeks oli tegeleda transpordi ning piletite müügiga. Kumbki töö ei sujunud nii hästi kui plaanitud. Transpordimehed olid meil keskmisest pisut aeglasema reaktsiooniga ning piletimüüjad ürituse alguses veel veidi segaduses sellest, mis koolimajas üldse toimub ning mida nad müüma peavad.

Kui esimene ehmatus üle läinud, hakkasid inimesed vaikselt koolimajja voolama. Alguses saabusid kohale vanemate lendude vilistlased, kelle meenutusi oli väga põnev kuulata. Paari tunni pärast jõudsid nooremad, kellest nii mõnigi vahepeal Mauruse pubisse lipsas (vist sõnast “tere” oli õhtu jooksul enamkasutatud sõnakombinatsioon “ma jätan Teie näod meelde”… – nii mõnigi kartis, et teda enam pärast koolimajast lahkumist sisse ei lasta).

Kõige lõbusam töö oli olla see, kes luges jooksvalt, kui palju roosasid ning siniseid pileteid müüdi: nagu Läti Hendrik, kes keset lahingut kivil istub ja sõnu ritta seab. Tegelikult oli kogu õhtu kaootiline, sest mingil põhjusel tekitas meie eeskujulik “hinnakiri” – tavapilet 5EUR; õpilased ja pensionärid 2EUR – inimestes tahtmatut tungi nalja visata, mistõttu tekkis pea iga teise piletiga segadus, kas tegemist on siis ikkagi õpilasega/pensionäriga või mitte. Poleks elu sees arvanud, et piletite ostmisel saab nii palju erinevaid “kilde visata”. Tundub, et pisut kaootiline oli õhtu ka koorilauljate jaoks, sest kui aktus pidi algama kell 18.00, siis tegelikult marssisisd osa lauljaid kooli alles 18.20 ning meie pärimiste peale ei teadnud nemadki öelda, mis ajal aktus hakkab.

Tundub, et selleaastane vilistlaspäev oli üldjoontes õnnestunud. Meie küll koolimaja fuajeest tol päeval edasi ei jõudnud, kuid inimeste rõõmsatest nägudest (ja olekust) võime järeldada, et tegemist oli meeldejääva üritusega. Loodame järgnevatel aastatel isegi vilistlastena sellest osa võtta ja 12ndike oma lollide naljadega piinata:).

Johannale anti lihtne, kuid oluline töö – kirjutada nn “hinnakiri”. Saate vist isegi aru, et ta sellega esimesel korral hakkama küll ei saanud…