Arhiveeritud - kuu 11.2017

Hot dog ehk burger ehk vÔileib?

Tere.

Kui teil on olnud Ônnelik lapsepÔlv (ja ka tÀiskasvanupÔlv), siis te ilmselt teate, et:

See on burger.

See on hot dog.

Ja see on vÔileib.

Lihtne, kas pole? Aga vÔta nÀpust, ei olegi!

KĂ”ik algas sellega, kui neljapĂ€eval (23.11) kuulsime poisse tulises vaidluses teemal, kas hot dog on vĂ”ileib. MĂ”ningad vestlusest vĂ€ljaspool olevad isikud jĂ€id arvamusele, et hot dog on hot dog ning ei kuulu vĂ”ileivakategooriasse. Siis aga kĂŒsis Sten, et kas vĂ”ileib on burger? Sellele kĂŒsimusele pĂŒĂŒti veel teravamalt ĂŒhist vastust leida, aga kuna kĂ”ik olid vĂ€sinud, siis andsime (mĂ”neks ajaks) selle teemaga alla.

JĂ€rgmisel, Robotexi esimesel pĂ€eval (wohoo), kui kooli oli jĂ”udnud 12 Ă”pilast, 15 mandariini, 3 pakki kommi, 3 kohukest ja ĂŒks pakk piparkooke, avasime Ă”petaja Koidu tunnis selle diskussiooni taas kord. Üsna kiirelt jĂ”udsime enam-vĂ€hem konsensusele, et hot dog ei ole tĂ”epoolest vĂ”ileib. Burger-vĂ”ileib-vĂ”ileib-burger teemalahendus aga nii lihtsalt ei lĂ€inud. Sten vĂ€itis, et burger koosneb kahest saiast, mille vahel on pihvisarnane toode. Oponendid aga arvasid, et burger on ikka kitsamalt mÀÀratud, sul on burgeri tegemiseks spetsiaalne sai ja seda sama kotletilaadset asja mĂŒĂŒakse ju eraldi ka burgeri pĂ€he ehk lihtsalt suvaline singivĂ”ileib burgeriks ei kvalifitseeru. Vaidluse vahepeal oli Anette nii nĂ€rvi lĂ€inud, et otsustas kasutada Ă”lekĂ”rt “helista emale” ja sealt abi saada, kuid jĂ”udis ainult selleni, et hot dog ikkagi on vĂ”ileib?

Nii kestis meie tĂŒli edasi, kuni klassi naases vahepeal lahkunud Kristi Koit. Esitasime oma probleemid ka talle – “Kas hot dog on vĂ”ileib? ja kas vĂ”ileib on burger?” -, mille peale arvas ta, et hot dog ei ole kindlasti vĂ”ileib, nagu ei ole vĂ”ileib ka burger. Esimese vastuse poole peale hĂŒĂŒdis Sten “Just”, aga jĂ€tkas siis “aga hot dog pole vĂ”ileib ainult siis, kui viiner saiast ĂŒle ulatub, muul juhul on hot dog vĂ”ileib.” No pagan. Selge, nĂ”ustusime, et ĂŒleulatuva vorstiga sai on hot dog ja mitteĂŒleulatuva vorstiga sai on viineripirukas. Vahepeal jĂ”udis Ă”petaja usina googeldamise tulemusel selleni, et hot dog on hoopis kukkel… Me tegime siis kokkuvĂ”ttes tahvlile ka pisikese skitseeringu, mille nooled vastavad tĂ”ele ainult ĂŒhe osapoole arvates (autokraatlikult ei lasknud nad meil seda joonist tĂ€iendada):

Ja vastuseks Ă”petaja Koidu kĂŒsimusele “Millises elusituatsioonis teil seda teadmist vaja lĂ€heb?”: kui peaks kunagi juhtuma Statoili kiiret apsu ostma, siis peame ju teadma, kas me seda kotletivĂ”ileiba tellides saame ikka klassikalise burksi vĂ”i hoopis mingi kanapanini..

Ah jaa, ĂŒks asi on veel: tomat on tegelikult puuvili! SĂ€h sulle kooki moosiga! VĂ”i peaks ĂŒtlema “kuklit ketĆĄupiga”?

See on kÔik. VÔite jÀtkata oma kanavÔileiva/kanaburgeri/kana-hot dogi/kanapanini/kanakukli söömist, juhtunuks see teil Àkitselt pooleli jÀÀnud olema.

24.11.2017

Koolipildistamine ehk loominguline viis end kiiresti fancy-ks teha

Norman otsustas endale kujundada ÀÀrmiselt ĆĄikid traadiprillid, lisaks sellele ka ĂŒliĂ€geda ristiga keti kaele. Kohe nĂ€ha, et tehnoloogiaklass..

24.11.2017

Meil kĂ€isid kadrisandid kĂŒlas ehk nĂŒĂŒd on vĂ€ga palju Ă”nne

TeisipĂ€eval, 21. novembril kĂŒlastasid meie bioloogiatundi ootamatult pisikesed kadrisandid. Ühel hetkel tĂ€itus klass u 50 imearmsa Kadriga, kes meile laulsid. Kadrid esitasid meile ka mitmeid mĂ”istatusi, millele oskas vastata ainult Sten – 1. klassi Ă”petajad ei olnud seega meie vaimsete vĂ”imetega ĂŒldse rahul. Siis sai osa Ă”pilasi endale ĂŒhest kahtlasest-toredast kotist Ă”nne valida. Kadrid laulsid end klassist vĂ€lja niisama ootamatult, kui nad meie juurde sisse sadasid, ainult et paari kommipaki vĂ”rra rikkamad.

Lihtsalt vaadake kui armsad nad on!

22.11.2017

MĂ€rgiline pĂ€ev ehk ĂŒks mĂ€rkimisvÀÀrne sĂŒndmus ehk reede, mis vÀÀrib mĂ€rkimist

10. november oli meie koolitee ĂŒks olulisemaid pĂ€evi: saime kĂ€tte oma kauaoodatud lĂ”pumĂ€rgid. Ei hakka siin pikalt rÀÀkima mĂ€rgi tĂ€hendusest, samuti ei taha hakata laulma kurba nutulaulu sellest, kuidas kĂ”ik kohe lĂ€bi saab – lĂŒkkame selle kevadesse. Pika tĂ€nuvÀÀrse teksti asemel laseme rÀÀkida ĂŒhel toredal videol meie inglite kooriga ja et teha asja huvitavaks, oleme lisanud kolm pildimĂ”istatust, millele Ă”igesti vastates vĂ”ite ennast uhkusega Reaalkooli Ă”pilaseks nimetada. Aga teadke, et kĂ”ige lahedamad on ikka need, kel kodus sahtlinurgas ka vĂ€ljateenitud lĂ”pumĂ€rk on. Te, ĂŒlejÀÀnud, vĂ”ite seniks oma koolimĂŒtsi vĂ”i sĂ”rmusega lehvitada..

Ahjaa, ja tervitused Ukule – vĂ€ga masendav ja tĂ”etruu kĂ”ne oli!

Kas pildil on Reaali sÔrmus vÔi mÀrk?

Reaali mÀrk vÔi maffiabossi kaelakee?

Reaali mĂ€rk ja Bentley logo – kumb on kumb? Ja veel olulisem kĂŒsimus – kes kopeeris keda?

Video link: https://drive.google.com/open?id=192UuUDhgBZMG7hztpWCWagdGQgifZySR

22.11.2017

TÀdi Google ei oska eesti keelt ehk arvake Àra, millest tekst rÀÀgib

Mida aeg edasi, seda rohkem me hakkame aru saama Ă”p Sinjukina palvest mitte kasutada vene keele teksti tĂ”lkimisel Google Translate’i. Aga me ei anna alla – ĂŒks kord me saame midagi aru niikuinii!

21.11.2017

KĂŒlastus ABB peakontorisse ehk kuidas me matemaatikatundide arvelt JĂŒris ekslesime

9. novembril kĂ€is meie klass tehnoloogiatundide raames ABB peakontoris/tehases JĂŒris. ABB on energeetika- ja automaatikavaldkonnas tegutsev juhtiv rahvusvaheline ettevĂ”te. KĂ€isime vaatamas mootorite/generaatorite ja ajamite/taastuvenergiaseadmete tootmist.

Kohale jĂ”udes said klassivennad/klassiĂ”ed enda Ă€gedaid autoparkimisoskusi nĂ€idata (ja hiljem demonstreerida oskust sĂ”ita tĂ€ie hooga telliskivimĂ€rgi alt lĂ€bi – hea töö, poisid). Klass jaotati nelja gruppi, igas grupis 7-8 inimest. OhutusnĂ”uetele pöörati vĂ€ga suurt tĂ€helepanu – meile jagati ohutusvoldikud, selga tuli panna kitlid ja liikuda vĂ”is ainult mĂ€rgistatud alal. Seoses rangete ohutusnĂ”uetega oli tehastes vĂ€ga puhas ja rahulik. Oli neid, kes leidsid tĂ€nu mĂ€rgistatud kĂ”nniteedele ja ĂŒlekĂ€iguradadele endas sisemise rahu, ja ka neid, kes joonte vahel kĂ”ndimist vihkasid. Muidu steriilses ja sĂŒstemaatilises tehases oli meile ĂŒllatuseks ka kommipood! Okei, tegelikult oli tegemist hiiglasliku karpide kogumiga, kust said töötajad kummikommikĂŒhvliga erinevaid naelu ja muud sÀÀrast endale vajalikus koguses vĂ”tta.
Ekskursioon kestis kokku kaks tundi ning lĂ”pus jagati meile ABB logoga pastakaid ja kummikomme – igati vÀÀrt kĂŒlastus!

Kuna ABB on omal alal Eestis ikkagi juhtiv firma, siis meil tehastes pildistada kahjuks ei lubatud. Nautige siis pilti ĂŒhest armsast kitsest.

20.11.2017

Elu koolis ehk kuidas Anette kirjandusetunnis alla andis

Kui keegi satub kunagi Ă”p Kristi Koidu klassi kirjandit kirjutama, siis kahe kapi vaheline tĂŒhimik on ideaalne koht, kuhu kirjutamisest puhkamiseks minna, et natuke aega nutta. Ainuke probleem on selles, et sealt uberikust vĂ€lja ronimine on abiturientide kangetele liigestele ĂŒsnagi keeruline…

17.11.2017

Reaali Poiss 90 ehk kuidas me ĂŒks pĂ€ev kĂ”ik oma kooli ajaloo ĂŒle vĂ€ga vĂ€ga uhked olime

13. novembril tĂ€histasime VabadussĂ”jas langenud Ă”petajate ja Ă”pilaste mĂ€lestussamba ehk Reaali Poisi 90. aastapĂ€eva. Hommikul oli lĂŒhendatult kolm tundi ning siis kogunesime Poisi juurde, kus toimus tseremoonia. Kohal olid ka J. Westholmi ja GAGi esindus, Eesti toonaste liitlaste suursaadikud, linnajuhid, vilistlased ja skautide esindajad. PĂ€rast tseremooniat suundusime staadionile, kus sai sĂ”durisuppi, moosipalli ja sooja teed. Olime esimesed, kes sööma jĂ”udsid (kuna oleme ju abituurium ja saime esimesena pudireas lahkuda-midagigi positiivset kaheteistkĂŒmnendas klassis), ning suurem osa laudadest, mida niigi oli vĂ€he, said meie klassi poolt okupeeritud. Kuna papist kausid ei olnud kĂ”ige paremad, oli staadion hiljem mĂ”nusalt supiloike tĂ€is. Aulas oli aga vĂ”imalus nĂ€ha VabadussĂ”ja-aegsete relvade nĂ€itust. Sai relvi katsuda ja rasket kiivrit pĂ€he proovida. Kell 12 algas Solarises Apollo kinos ajalookonverents. Seal esinesid mitmed meie kooli Ă”pilased ning samuti ĂŒks GAGist ja J. Westholmist. Meie klassist esines Johanna, kes rÀÀkis VabadussĂ”ja mĂ€lestusmĂ€rkidest (vĂ€ga hea esitlus oli :D). Esitluste vahepeal esinesid paari lauluga meie lennu poisid, Reimannid neid akordionitel saatmas. Konverents lĂ”ppes uhkelt Reaali hĂŒmni ja hĂŒĂŒuga.


Eksklusiivne pilt peaproovist Saku saalis. Esiplaanil vĂ”ib mĂ€rgata 500(!) punast, kerge tumedama varjundiga pehmet tooli, mis sĂŒmboliseerivad higi, verd ja pisaraid, mida poisid oma kolme laulu harjutamisse valasid. Tagaplaan on pisut kirjum. Parasjagu laulavad noormehed Reaali hĂŒmni, teravam silm mĂ€rkab ka Piret Otsat, kes vĂ”ibolla tegeleb parajal hetkel poiste peale karjumisega. Suures plaanis on nĂ€ha hiigelsuurt kinoekraani, millel kujutatud ĂŒhte tĂŒdrukut ja ĂŒhte poissi ehk maa tuleb tĂ€ita lastega. Teose taha jÀÀvad vĂ€ga nĂ€rvilised esinejad, kes ĂŒldse aru ei saa, mis nad sellise rahva ees ĂŒldse kunagi nĂ”us rÀÀkima olid… Tervitusi Ă”petaja Maarja Kellale 🙂

Ma ju ĂŒtlesin, et saal oli suur.. Tagasisidena vĂ”iks paluda juhtkonnal jĂ€rgmise kĂŒmne aasta pĂ€rast valida mĂ”ni toimumiskoht vĂ€hem mugavate istekohtadega, nĂ€iteks amfiteater vĂ”i A.Le.Coq Arena vĂ”i midagi taolist. Aga vĂ€hemalt sai mĂ”ni oma unetud ööd jĂ€rele magada…

FototÔestus sellest, et meie klass reaalselt ka pÀevast osa vÔttis ehk leia pildilt Uku.

 

PS: soovime siiralt vabandada, et seekordses postituses osaliselt kooli ametlikke pilte kasutasime. Lubame naaseda originaalsete piltidega niipea, kui vÔimalik.

16.11.2017

Kuidas me mĂ€rgipeoks valmistume ehk siis, kui pĂŒĂŒad Ă€gedat toosti vĂ€lja mĂ”elda

Kudos Maarjale, kes selle fantastilise röstsaiamaailma avastas

07.11.2017

Flo Kasearu kunstimuuseum ehk pikale veninud reede enne vaheaega

Esimese perioodi viimasel pĂ€eval ehk reedel, 20. oktoobril kĂŒlastasime klassiga kunstiajaloo tunni raames Flo Kasearu majamuuseumit Pelgulinnas. Flo Kasearu on hetkel Eestis aktiivselt tegutsev kaasaegne kunstnik.

Esimesena tutvustas Flo meile oma maja ajalugu ja kuidas see hoone temani jĂ”udis ning mis viis ta majamuuseumi loomiseni. Teisena nĂ€itas ta meile oma aeda, kuhu oli loominguliselt paigutatud mitmed tema kunstiteosed. NĂ€iteks suur kangas, mida ta kutsus tsunaamiks, kuna sinna oli tsunami peale maalitud ja sellega oli ta teinud endale ise vaate oma koduaeda. Teisena vĂ”is aiast leida puuotsas oleva plekist lennuki ja pintsliotsa kujuga murdunud puu. Peale selle oli aias veel Korea Aed, koos kahe kĂŒnka ja tiigiga, kus vee puuduse tĂ”ttu kasvasid maitsetaimed. Muidugi ei puudunud aiast ka saunamaja, kus Flo sĂ”nul saab millalgi kunstnikuga saunas kĂ€ia. Aias tegime ka klassiga grupipildi. Aiast edasi liiguti maja keldrisse, kus asus “ilusate asjade vabrik”. See oli siis Flo arvamus ĂŒhe teise kunstniku tööle, kelle nime ma hetkel enam ei mĂ€leta. Peale keldrit liikusime maja teisele korrusele, kuid enne seda tutvustati meile trepi seintel olevaid joonistusi, kus kunstnik oli kujutanud oma hirme seoses majaga. Teisel korrusel oli mitmeid kunstiteoseid, kĂ”ige rohkem jĂ€i silma kuivanud taimede kollektsiooni, mida igaĂŒks saab oma kodus jĂ€rele teha. Peale seda kĂ€isime ka Ă€ra pööningul, kus oli veel kunstiteoseid ning sai ka katuseaknast vĂ€lja vaadata. SeejĂ€rel liikusime tagasi teisele korrusele ning nĂ€gime ka Flo enda elamist ning kĂ”ige lĂ”puks sai teiselt korruselt liumĂ€ega alla lasta, mida enamik ka proovis. Selllega lĂ”peski meie ekskursioon ning peale seda liikus igaĂŒks juba oma suunas vaheajale vastu.

Suur tĂ€nu meie kunstiĂ”petaja Maarja Kellale, kes meile selle toreda muuseumikĂŒlastuse organiseeris ja loomulikult Flo Kasearule, kes lahkelt meie hiigelsuurt gruppi oma kodus nĂ”us vÔÔrustama oli.

Flo enda elupaik, kuhu ta meid vÀga lahkelt lasi

Kaader kunstniku tööst. Hiigelsuur Maci lauaarvuti on iseenesest nagu teos selles Pelgulinna muidu koduses ja antiigilikus majas.

Lihtsalt armsad kaktused


Meie klass Flo aias, hiigelmĂ€e najal. VĂ€ga mĂ€rg ja kĂŒlm oli, nii et palun nautige seda pilti nii palju kui vĂ”imalik

02.11.2017