Arhiveeritud - kuu 10.2017

Nädal retsi ehk me saime jälle endast nooremaid piinata

Sellel aastal algas rets meie jaoks juba natuke varem kui tavaliselt, nimelt juba suvel, kui oli tarvis jagada rühmadesse ja valida rebased. Selle aasta retsi teemaks sai muinasjutud ja mütoloogia. Hundid lasid siiski oma fantaasial lennata ja lõpuks saadigi igasuguseid gruppe, alustades muumidest ning lõpetades urban legenditega.

Retsinädala suurim ootusärevus läks lahti juba nädal varem. Seintele pandi pildid kõikide rebaste ja jumalatega, saadi oma gruppidega tuttavaks ja vastavalt grupile jagati ĂĽlesandeid. Retsinädal algas 18. septembri hommikul kell 7.30, kui rebaseid said kätte oma kostĂĽĂĽmid, loeti peale sõnad (rebased said selgeks, et kooli deviis ei ole “Ăśks kõikide, ĂĽks kõikide!”) ja demonstreeriti flashmobi tantsu. Ăślejäänud nädala toimus vahetundide ajal flashmobiks harjutamine või dance battle. Peale tunde olid erinevad seltskondlikud ĂĽritused, näiteks teisipäeval teatevõistlused ja kolmapäeval orienteerumine. Neljapäev oli raske… Reedene koolipäev lõppes flashmobiga Viru väravate juures, kuhu oli kogunenud peale reaalikate ka palju turiste ja muud rahvast. Nädala kulminatsiooniks oli kindlasti reedeõhtune ristimine, kus uutest gĂĽmnasistidest said täieõiguslikud reaalikad.

Meie rebased olid väga tublid. Nad kummardasid  hunte, täitsid nende käske ja olid lõbustavad ka ülejäänud kooliperele.

Stiilinäide huvitavate ülesannete lahendamisest

Graatsilisim “Luikede järve” tants, mida kunagi nähtud on

Rebaste tugevdamisprotsess

Kurikuulus sein ohtvritega Ja ĂĽks eksinud Urr

Teatevõistlused

Viimane jõuproov

PS: Tänud Maarjale selle postituse eest! It only took forever…

29.10.2017

Õpetajate päev ehk kuidas me kõik ühel päeval laste peale karjuda saime

5. oktoobril saabus selle sĂĽgise ĂĽks põnevamaid päevi, kus kõigil õpilastel oli võimalik näidata oma tänulikkust õpetajatele läbi kĂĽpsiste ja ka ise tundide andmise. Ă•petajad saadeti juba varahommikul kringleid ja kooke pugima ning siis algas õpilas-õpetajate invasioon. Nii algklasside majas, kesklinna põhikoolis, staadionil, koolimaja klassides kui ka õpetajate toas oli tunda ebaprofessionaalsuse ja närveerimise hõngu (tsiteerides Ahunat: “Ă„rge neile oma hirmu välja näidake.”). Anname ĂĽlevaate meie emotsioonidest ja kogemustest õpetajatena:

“4B on väga loov ja tore klass. Tunnist puudusid ainult Tammesaar, Tamm ja vist oli ka Tammik. 9.C keskendub liiga palju õigekirjale, aga nĂĽĂĽd nad vähemalt teavad, kuidas Ahuna oma lapsele sĂĽĂĽa annab.”

“7. ja 8. klassi arengutasemete vahe on tohutu, 7-ndikud on ikka päris tited. Kui viimaste pinkide omad alguses ĂĽtlesid, et nemad ei oska ega saa aru, siis peale ĂĽhe korra seletamist oli kõik selge ja arusaadav. Nad olid kõik toredad.”

“Pärast 11 aastat kehalise õpetaja vile kannatamist oli vahelduseks päris tore seda sama vilet ise puhuda.”

“Suht mõistan, miks Kangrole puid meeldib panna, paljud ei saa ikka ĂĽldse eluga hakkama.”

“9.B klassi noored mehed on täitsa nagu noored titad. Puberteet. Ăśks eriti probleemsete pubekate hulgast nõustus lõpuks enda klaveriskille näitama ja ĂĽllatas positiivselt.”

“3.A klassi õpilased teavad väga palju, aga paljud ei tea midagi käitumisest. Neile meeldib tohutult kaasa rääkida ning selles klassis ei teki kunagi probleemi, et keegi ei vasta õpetaja kĂĽsimusele. Tohutult ĂĽllatas see, et algklasside õpetaja ei peagi tunniks enam massiivselt ette valmistama, sest Avita on neile valmis teinud esitlused ja videod, kus on palju pilte ning ka kohe olemas, mida tuleb õpikust lugeda ja mida töövihikust teha. Samas jääb neile tänu sellele rohkem aega puhkamiseks, sest sellised lapsed võtavad kĂĽll läbi. Palju jaksu algklasside õpetajatele!”

“Andsime tööõpetust kuuendikele ja kaheksandikele. Lapsed said korralikult höövedada, mõni freesis ka.”

“Tööõpetuses suutsid kaheksandikud elektriskeemi põhimõtted paari minutiga selgeks saada ja kuldvillakus olid nii nemad kui kuuendikud tasemel”

“Andsime 8.C klassile eesti keelt. Kõik olid ehedad teismelised – karjusid ja ĂĽritasid kordamööda tähelepanu saada. Mõni oli ka päris tore. Lasime neil Kahooti teha ja vanasõnasid mõistatada. Populaarne laul oli Reaalimeem.”

“Avastasin päeva lõpus, et pole ĂĽhtegi tundi ise andma jõudnud, hoolimata sellest, et plaanis oli neid mitmeid nii päeva alguses, 1. ja 2. tunnil kui ka lõpus, 6. ja 7. tunnil. Sellegipoolest veendusin hommikul enne kaheksat ja ka päeva jooksul õpetajate toas söökidega askeldades, et õpetajad on inimesed nagu meiegi. Hea teada igas olukorras ja ehk ka karjäärivalikul. PĂĽĂĽdsin päeva jooksul pildile palju rõõmsaid hetki ning veendusin õhtul fotosid vaadates nii laste kui õpetajate (abiturientide) emotsioonide eheduses.”

“Mõtlesin, et annan esimest tundi, siis on lapsed unised ja ei pea palju pingutama. Ma eksisin rängalt. 2. klassi lastel on juba hommikul kl 8.00 nii palju energiat! Samas see andis endale ka päevaks jõudu ja jaksu.”

“Andsime viiendale klassile IT-d ning tunni teemaks oli arvutimängud. Võite juba ise arvata, kuidas terve tund kulges. Lisaks kuulasime kõik koos muusikat ning vaatasime projektorilt danke videosid. Muidu olid õpilased toredad ja käitusid korralikult. Ăśtlesid ilusti tere ja head aega.”

“Kolmandikud on minu silmis ĂĽsna autistlikud. Mõni oli ok.”

Last, but not least ei kellegi muu, kui meie armsa klassijuhataja ja vene keele õpetaja Natalja Sinjukina muljed: “Ă•petajate päev on ilus päev meie kalendris. Ă•petajad saavad natuke puhata, aga õpilastel on võimalus proovida ennast õpetaja rollis. Loodan, et see traditsioon meie koolis jätkub , sest see aitab abiturientidel paremini õpetajatest aru saada ning meenutada aegu, mil nad ise väikesed lapsed olid.”

Nagu meie kirjutistest näha, siis oli vaid paari tunni andmine ikka tohutu pingutus ja närvide hävitamine. Megasuured tänud meie armsatele õpetajatele, kes meiesuguseid päevast päeva ja aastast aastasse kannatlikult taluma peavad. Väga vabandame!

Üks armas meene õpetaja Ailile

Käes ja Hero ümbritsetud üliaktiivsetest Duracelli-jänestest. Sinise särgiga härrasmehel on ilmselget juba kopp ees.. Samas neiu roosas tundub väga pumped.

Liisa pĂĽĂĽab direktsiooni veenda, et ka A ja C klassi õppekavasse peaks tehnosuuna parima kursuse – joonestamise – lisama.

Stella õpetab lastele, kuidas hiilida 20 min pärast tunni algust klassi nii, et Ahuna seda tähele ei paneks.

Poisid moodustamas mingit nõiaringi. Ilmselt Duracelli-jäneste eemalepeletamiseks…

Veel üks nõiaring, seekord paistab tegemist olevat mingi värbamistehnikaga, et noori tehnoklassi Tea Hundi joonestamist õppima suunata.

 

 

Credit piltide eest Anettele, suur aitäh sulle nende mälestuste jäädvustamise eest!

13.10.2017

Reaali 136. sünnipäev ehk koogireede

28. septembri õhtul kogunesid kõik usinad klassid, kes pitsa tellimise asemel valisid ĂĽhiskĂĽpsetamise, kesklinna põhikooli õppekööki, et seal ĂĽhtse kooliperena kooli sĂĽnnipäevaks kooke meisterdada. Kuna meie jõudsime kohale ĂĽpriski vara, haarasime endale kõik vajaminevad köögitarvikud ja umbes kolmandiku kogu köögipinnast, sest erinevalt A klassi basic-tasemelisest kĂĽpsisekoogist oli meil ambitsiooniks teha mitmekihiline kirsi-šokolaaditort. Meie umbes 6-liikmeline delegatsioon sai koostisosade väljamõõtmisega suhteliselt kiiresti hakkama, kuid nende kokkusegamine nii sujuvalt ei läinud. Nimelt oli Kitchen Aidi kauss meie hiigelkoogi jaoks ilmselgelt liiga väike, mistõttu pidime taigna mitmes osas valmistama ning siis selle ahjuvormis valmis segama. Samal ajal avastasid A-kad, muide, et nende 24 tĂĽkiga kĂĽpsisetort ei ole vist pea 40-liikmelisele klassile piisav… Mässamine kestis meil veel mitu tundi, vahepeal ĂĽhines ka C klass ja koos osturetkelt naasnud A klassiga veetsid nad kolmandiku ajast laua taga istudes ja söögiorgiat korraldades. Ă•htu edenedes hakkas selguma, et ahjust välja tulevaid valmis biskviite on kuidagi väga-väga palju. Nii juhtuski, et ĂĽhe hiiglasliku koogi asemel tegime neid kolm. Ja vist on ikka kuldreegel, et mida rohkem sĂĽĂĽa teed, seda kakasemaks jääb köök… Järgmisel hommikul saabusime kõik (sini)mustvalgelt kooli. Peale esimesi, tavalisi tunde kuulasime kõik kooli vilistlaste põnevaid ettekandeid ning siis oligi aeg staadionile suunduda. Ene Saare kõnele järgnes meie kooli sportlikke ja taibukate tunnustamine ning seejärel saabus kauaoodatud hetk – koogisöömine. Kuna meie torti oli meeletutes kogustes, lahkusime staadionilt viimastena, kõhud šokolaadi ja kirsse täis. Oh, oleks vaid iga reede selline!

PS: Eriliselt suured tänud Janale, kes kogu küpsetustalgu koordineeris ja retsepti koostas. Tänud ka kunstilisele peajuhile Anettele ja Tõnsole + Roometile, kes eeskujulikult pooltest tundidest puudusid, selleks et meie laud kaetud oleks.

Jah, see on autode lauakate ja jah, see oli taotuslik – idee autor Anette. By the way, meil olid ka Frozeni, Muumide ja Lotte taldrikud…

 

 

05.10.2017