Klassidevaheline jalgpall 7. osa

Poolfinaali pääsesid 12B, meie, 11C ja 12C. Esimeses poolfinaalis võitis 12C kindlalt 11C-d 2:0. Paar päeva hiljem toimus meie ja 12B vaheline mäng, mis oli meie jaoks uus, sest esimest korda oli meie õlgadel võidukohustus. Eelneva mängu võitsime ju mängleva kergusega ja tulemusega 4:1. Kuid  täna on uus päev ja tuleb täiesti teistsugune mäng. Mäng algaski meie domineerimise all ja näiliselt oli kõik kontrolli all. Söötsime ilusti, kuid värava ees ei suutnud  oma võimalusi ära kasutada. Me olime pinge all vaikselt murdumas ja saimegi oma karistuse kätte, kui vastased suutsid oma ühe ainsa võimaluse ära kasutada. Leidsime ennast enne poolaega 0:1 kaotusseisust. Poolajal rääkisime häälekalt jutud üle, Mihkel pidas väikese motivatsioonikõne ja kõik läksid optimistlikult teisele poolajale vastu. Kohe teise poolaja alguses pani Oliver hea audiviske kasti, kust Markus oma võimaluse ära kasutas ja klass sai õnnest rõkata. Seis oli viigis! Kuid sellega asi ei piirdunud, vastased olid väsinud ja teine värav oli vaid aja küsimus. Olime luhtanud mitmeid võimalusi, kuid Markuse kauglöök leidis õnneks tee ristnurgas ja seis oli 2:1! Hetkeseisuga olime finaalis. Mängu lõpus oli veel meil mitmeid võimalusi, kuid need jätsime järjekordselt kasutamata – asusime kaitsma. Õnneks püsisime siiski lõpuni selle seisuga ära ja võime tituleerida ennast kui esimest progeklassi, kes on jõudnud finaali!

Finaalipäeval oli ilm päris halb, kuid tiimid said rahulikult sooja teha, sest mõlemal oli vaba tund enne õiget algust. Karikas toodi ja kõigil oli närv sees. Mäng algas, väga hästi hoidsime palli, kuid edasi väga ei saanud liikuda. Passiivne mängujoonis edu ei toonud ja vastased lõid oma võimaluse ära, seis järjekordselt 0:1. Kuid meie ei anna kunagi alla ja pingutame lõpuni. Saime ka rohkem võimalusi, kuid meie löögid ei läinud postide vahele, vaid tabasid posti või lendasid mööda. Tuli päästev poolajavile, sest lõpus olime vaikselt surve alla jäänud. 12C raudne kaitse oli järjekordselt edu toomas. Teise poolaja alguses alustasime uniselt ning kahjuks jäime juba 0:2 kaotusseisu, millest me enam välja ei tulnud. Suutsime veel vastupanu osutada ja mitmeid võimalusi saada, kuid järjekordselt lõime latti ja posti ning mööda – sisse me esimest korda sellel aastal palli ei saanudki. Kahjuks kõige tähtsamas mängus kaotasime, kuid II koht on meie jaoks ikkagi suurepärane saavutus. Järgmisel aastal sihime veel kõrgemale!

Aitäh kõigile, kes meid toetavad ja meie mängudele kõvasti energiat ja motivatsiooni juurde toovad. Järgmisel aastal toome karika!

autor: Markus Mikko

     

Kommenteerimine on keelatud.