133a

12. novembri hommikupoolikul kogunesid koolimaja hiiglaslikku võimlasse 5 gümnaasiumiklassi: 10a,10c, 11a, 11b, 11c. Põhjuseks oli järjekordne klassidevaheline korvpallivõistlus ning märgipeo järgseid kadusid alguses ei paistnud, kuid päeva lõpuks kadus peavalu leevendama 11b.

Pika skautimise tulemusel saime teada, et igas klassis peale meie on vähemalt üks korvpalliga(tipptasemel) tegelev poiss. Meiegi au ja uhkus Mattias Kitsing oli kohal, aga kahjuks on juba tema tipphetked aastate tagused. Meie klassi au proovisid kõrgel hoida esinelik: Markus, Marten, Uku ja Mattias. Pingilt tugevdasid meid Egert, Aaron, Margus ja Oliver. Meie motivaatioriteks olid varajastel hommikutundidel ka kohale jõudnud Liisa, Gerda ja Rene.

Esimeses mängus tuli kohe vastaseks igipõline rivaal ja valitsev meister 11C, kes aumehelikult andsid viisakalt nõrgematele mängumeestele head soojendust meie näol. Mäng oli isegi põnevam, kui nad ise ootasid ja pinget jagus vähemalt esimeseks kaheks minutiks, kui mänguseis oli viigis. Siis valitsev meister läks oma teed ja kahjuks poolajaks olime 6-18 maas. Teisel poolajal tulid ka põhimehed mängu ja kaitses oleks võinud meie asemel seista ka pulgad, sest iga vise kukkus sisse vastastelt. Aga oma tegid ees ära ka Marten ja Markus, kes olid ka lõpuks tiimi resultatiivsemad. Kumbki viskas mängus 7 punkti ja lõppskooriks oli sümboolne 22-51.

Teises mängus võõrustasime 11Bd, kelle superstaar Herodes tahtis oma ego paisutada ja otsustas mängida ühemehelises vähemuses. Vastastel oli väljakul 2 ja meil 3 meest. Esimene poolaeg oli paljulubav, kui visked kukkusid ja Marten-Markus-Mattias(Kolm M-i nagu koridoridestki jutustati) suutsid Herodese kinni panna ja poolajaks juhtisime 18-16. Kahjuks teiseks poolajaks samat hoogu ei jätkunud ja B klassi hiiglane sai soojaks ning lõpetas meie lootused saada oma ajaloo esimene võit, kui mängu lõpuks seisis tablool 36-41 valus kaotus. Resultatiivsemaks mängijaks oli jällegi Marten, kes säras 13 punktiga.

Kolmandas mängus tuli vastaseks 10A, kellega lootsime enne turniiri põnevalt madistada, sest progejad nagu meilgi ja ei oodanud, et tullakse vastu hoopis nelja tegijaga. Õnneks nemadki viisakalt oma parimat mängijat ei väsitanud eriti palju ja püsisime natukenegi mängus, kuid visked lihtsalt ei kukkunud. Mis teha, kui viskeoskust meie tiimis eriti stabiilselt ei esinenud ja kahjuks pidime jällegi võtma vastu suure kaotuse, tablool seisis 19-48, kuid mängu lõpus pakkus Markus buzzerbeateriga fännidele midagi, mille üle ka rõõmustada. Siin mängus oli samuti Marten resultatiivsem, kui viskas 11 punkti.

Viimases mängus kohtusime 10Cga, kes oli juba alagrupi võidu juba praktiliselt kindlustanud ja jällegi viisakalt panid väljakule ühe mitte nii oskaja palluri, kes soojendusel viskas sisse ühe korvi 20st. Mängus miskipärast mees viskas praktiliselt 100%, kuid see selleks. Meiega tehti uut ja vana ja olime saamas korraliku koslepit, kuid sarnaselt eelmisele mängule otsustas Markus anda fännidele midagi tagasi ja ütles, et teen midagi fännidele ning tabas keskväljakult viske. Kuid see oli praktiliselt ainus tore moment sellest mängust, kui saime järjekordse kaotuse, seekord 25-48. Resultatiivsemat mängijat me ei suutnud välja kahjuks selgitada.

Kuid nagu õpetaja Luuk ütles, et tähtis on osavõtt, siis selle eest peaks meid küll uhkusega kiitma, sest meil oli kõige pikem pink ja kõik lahkusid hea ja mõnusa tujuga ning veetsime lõbusalt ühe laupäevase hommikupooliku. Küll järgmine aasta saame oma ajaloo esimese (ja võibolla ka ainsa) võidu.

autor: Markus Mikko

11. november oli 10. ning 11. klassi õpilastele päev, kus kõik tunnid olid 10 minutit lühemad ning, millal viimast tundi ei toimunud, kuid abiturientidele oli see reede vägagi oluline, sest just sel päeval said nad kätte oma lõpumärgid. 8. tunni ajal kogunesid kõik gümnaasiumi klassid aulasse pidulikku märgiaktust kuulama. Aktus algas abituuriumi sisenemisega, mille järgnes hümn ning direktori kõne. Pärast pidas kõne 12.a klassijuhataja ning esinesid Reaalkooli andekad muusikud, selle järel hakati ükshaaval kutsuma aula ette abituriente, et neile lõpumärgid rinda panna. Aktuse lõpus kutsusid märgipeo peremees ja perenaine kõiki gümnaasiumi õpilasi märgipeole. Märgipeole hakkasid gümnasistid saabuma kella kuuest. Peol oli kohal ansambel ning kõik said näidata oma tantsuoskuseid erinevate tantsudega. Märgipeolt ei puudunud ka Piret Otsa seltskonnamängud, millest oli kõikidel lõbus osa võtta. Kell sai 9 ning siis lõppes märgipidu meie jaoks, sest siis alustasid kõik abituriendid 10. ning 11. klassi õpilasi välja laulma. Järgmisel märgipeol saame juba meie seda teha!

autor: Aleksandra Lilleorg