Arhiveeritud - kuu 12.2013

Laura ja Hanna Reti arvamus veebiajakirjandusest

Pseudo-ja kõmuuudiste pealetung

„Hõissa-hõissa! Ronaldo trussikud nüüd ka Eestis müügil!“.  Kas tõesti on see päeva loetuim uudis Õhtulehe veebiväljaandes? Kahjuks küll. Tänase päeva veebiväljaandeid jälgides peab tõdema, et kõigis, väljaarvatud riiklikus err`i veebiväljaandes, leidub nii pseudo-kui ka kõmuuudiseid.  Koolitunnis sisendatud arvamusele, et lugemiskõlbulikuks kõmu- ja pseudouudiseid pidada ei saa, tekib veebiväljaandeid vaadates teatav vastuolu, kas siis lugemiskõlbulikku materjali polegi. Kui jälgida Õhtulehe ja Elu24 veebiväljaandeid, siis vaatab vastu olukord, kust uudistekünnis koosneb peamiselt kõmust ja pseudoprobleemidest, nt „Slaavi kaunitar Babulja kuldpuuris“ või  „Juuksur kasutas hertsoginna Catherine`i ära“. Paratamatult tekib küsimus, miks siis nii? Kas rahvast tõesti huvitab vaid kõmu ja kläts, kas tõesti on tähtis teada, mida keegi eile kuskil kellegagi sõi?

Meedia on muutumas aina pealiskaudsemaks ja lihtsakoelisemaks, seda samuti on muutumas ka inimeste mõttemaailm. Kumb on kumma tinginud, on vaatepunkti küsimus, kuid tähtis on hoopis selle tagajärjed.  Alustades tulevaste põlvkondade suutmatusega lugeda pikki ning sisutihedaid artikleid, lõpetades inimkonna üldise intelligentsuse langusega.  Kust algab siis probleem? Eks ikka iseendast. Esmalt peab inimeses tekkima huvi ja harjumus olla teadlik enda ümber toimuvaga. Järgnevalt peaks inimene oskama eristada vajalikku mittevajalikust, nt kvaliteetajakirjandust tabloidajakirjandusest. Kuid ei piisab vaid inimesest endast. Lugedes nüüdseks endise kultuuriministri Rein Langi lahkumiskirja parlamendile, siis peab nõustuma, et inimeste vaatepilti on ajakirjanikud ja suhtekorraldajad liigselt mõjutama hakanud. Vaadates tänast Postimehe veebiväljaannet  süvenenumalt, on tunne justkui ajakirjanikud suruksid inimestele peale kõmu. Miks muidu on seltskonnaalaste artiklite pealkirjad erkpunase ja paksu fondiga, samas päevakajalised sündmused halli ja imepeene fondiga? Kurvaks teeb ka mõte, et igivana ja auväärne ajaleht Postimees kajastab  raha-ja populaarsushimus pseudo-ja kõmuuudiseid. Nõnda on tehtud teadlikult inimesele raskeks vajaliku informatsiooni kätte saamine ebavajalikust.

Ei saa panna pahaks tänapäeva inimesele, et ta on huvitatud kõmust ja seltskonnaelust rohkem kui tegelikkust maailmast. Lugejale tehakse aina raskemaks  leida seda vajalikku infot ebavajalikust, mida iga päev aina rohkem kuhjub. Samas turuvõitluses on väljaanded sunnitud tegema selliseid otsuseid, et väljaanne üldse ellu jääks. Neis tingimustes jäävad kvaliteetse uudise edastajatakse vaid riiklikud kanalid, millel on riigi toetus. Seega on kogu skeem üks suur nõiaring, millel paraku ei ole enam väljapääsu ning mis iga aastaga suureneb ja suureneb.

 

Hanna Reti Tõnisson
Laura Toomlaid

03.12.2013

Liine ja Karl-Eriku arvamus veebiajakirjandusest

Uudistevoogude hinnang 3. detsembril Iga päev tulevad alati uued uudised, kuid enamasti on internetiportaalidel kujunevad välja teatud tüüpi uudised, mida nad edastavad. 3. detsembril on välja tulnud väga erinevaid uudiseid. Kuid sõltuvalt kanalist on need suurema või väiksema uudisväärtusega ning saab eristada ka pseudo- ja kõmuuudiseid. Üldiselt võib rühmitada ajakirjandust kvaliteet- ja tabloidajakirjanduseks. Viimase puhul on suurem osa pseudo- ja kõmu-uudistel. Kvaliteetajakirjanduse portaaliks võib lugeda kanalit err.ee. Tänasteks peamiseks uudisteks on „Aaviksoo: Eesti koolides jäävad talendid vajaliku tähelepanuta“ ja „Eesti õpilaste PISA-testi tulemus paranes, Aasia riigid juhivad“. Lood on pikad ja neid räägivad eksperdid, pilte on vähem ja infot põhjalikult. Teemad on aktuaalsed, kajastavad ühiskondlikke probleeme. Ka Postimehes on täna kirjutatud samadest teemadest: „PISA uuring: Eesti koolilapsed loodusteadustes Euroopa esimesed“, „Aaviksoo: koolide tasemeerinevused on liiga suured“ ja „Valitsuse tagandamine kukkus Ukrainas läbi“. Jällegi on uudised põhjalikud ja puudutavad suuremat rahvahulka. Õhtulehes on aga vähem aktuaalsed uudised, rohkem esineb persoonilugusid, palju on ka pinnapealsust. Õhtulehte nimetatakse ka kollaseks ajakirjanduseks, uudisväärtus on üsna väike. Tänane uudis on nt „Evelin Ilves: mittenakkushaiguste ohjeldamiseks on vaja meie kõigi, ka tootjate, ühist vastutust“. See lugu ei ole eksperdi kirjutatud vaid lihtsalt tähtsa ühiskonnategelase arvamus. Meelelahutusuudiste portaalis elu24 võtab suurema uudispinna täna Paul Walkeri surm. Järelikult ei ole see kuigi kvaliteetne portaal, sest persoonilugude eelistamist on hästi märgata. Kõige kvaliteetsem uudisteportaal on err.ee, samuti võib usaldusväärseks pidada ka Postimeest. Vähem kvaliteetsed ning pigem meelelahutust pakkuvad uudised on Õhtulehes ja portaalis elu24.

03.12.2013

Carmeni ja Greeteli arvamus veebiajakirjandusest

Uudised 3. detsembril 2013

Eeskujulike kodanikena avame nelja erineva veebiajakirjanduse väljaande- ERRi, Postimehe, Õhtulehe ja Elu24 leheküljed. Esimeselt leheküljelt leiame esimese uudisena haridusministri arvamuse- Aaviksoo: Eesti koolides jäävad talendid vajaliku tähelepanuta. Postimehe veebiväljaandest leiame pildi ja uudistevaliku Ukraina valitsusvastaste rahutuste kohta. Õhtulehelt torkab kohe silma pilt priskest meesterahvast ja selle all olev jäme kiri: Endla teatri endine näitleja Margus Oopkaup võttis kahe kuuga juurde 37 kilo. Elu24 pakub esiuudiseks eraelulise paljastuse- Anni Arro: mul on juba pikalt elukaaslane, ta on lihtsalt üks väga-väga tore inimene.

Vaid esimesi pealkirju vaadates võib teha järeldused- Õhtuleht ja Elu24 on ilmselgelt kõmulisemad kui ülejäänud kaks, pealkirja lahti klikates selgub, et „aina hullemaks läheb“. Oopkaupa puudutava uudise pealkiri osutub eksitavaks- mehe kehakaal tõusis raske haiguse tõttu, Elu24 on tekitanud Anni Arro igapäevaelust pseudouudise. Elu24 lehekülge allapoole kerides leiame veel hulganisti rohkem ja vähem sisutühjasid ning naeruväärseid pealkirju, näiteks: STAAR/ Habemega naine võtab Eestist kaasa liitrite viisi Vana Tallinnat. Tihedad uudised on saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ teemal- selge müüdavate lugude kordamise võte. Lood on kogu leheküljel pinnapealsed ning lühikesed.

Õhtuleht ja Elu24 muudavad oma värvide, suurte pealkirjade, piltide ja liikuvate reklaamidega kogu (olulise) jälgimise keeruliseks ja hajutavad tähelepanu. Õhtulehe jälgimisel kordub Elu24-ga sarnane- peamiselt pseudouudised prominentide eraelust. Esimese asjaliku uudise leidmiseks tuli hiirerullikut kuus korda liigutada.

Postimehe veebiväljaandes näeme, et eespool on olulised uudised, alla kerides hakkavad olulised ja vähemolulised lood, reklaamid, lingid, viited läbisegi vahelduma- olulise eristamine muutub keerulisemaks.

ERRi üldpilt on pärast eelmiste lehekülgede vaatamist ootamatult rahulik. Kõmuuudised on selgelt olulisest eraldatud ja ka teised uudised teema järgi süstematiseeritud.

Kui tahame ka edaspidi eeskujulikud kodanikud olla, siis oleks mõistlik jälgida päevakohaseid uudiseid ERRist või Postimehest, kuid mis seal salata, aeg-ajalt tahame siiski ka ju kõmuuudistele pilgu peale visata.

03.12.2013