TeatrikĂŒlastused gĂŒmnaasiumis

Reaalkoolis on traditsiooniks kujunenud teha varakevadel gĂŒmnaasiumiklassidega ĂŒks meeleolukas vĂ€ljasĂ”it Eesti teatrisse. Esimesena saime 10. klassis osa Endla teatri uhiuuest lavastusest „Boyband“, milles tegi teiste seas kaasa ka Koit Toome. Algselt oli meil muidugi planeeritud vaadata romantilist komöödiat „Uhkus ja eelarvamus“, kuid nĂ€itlejate haigestumise tĂ”ttu asendatigi see 1990. aastate hittidest pakatava poistebĂ€ndi etendusega. Usun, et saime kĂ”ik unustamatu elamuse, sest keegi meist polnud varem nĂ€inud Koitu nĂ€itlejarollis, veelgi enam, teda esitamas keerulisi koreograafianumbreid.
ÜheteistkĂŒmnendas klassis kĂ€isime kogu Reaali gĂŒmnaasiumiperega aga hoopis Tartus, vaatamas Vanemuise etendust „Fanny ja Alexander“. Enne veel, kui Vanemuise VĂ€iksesse majja jĂ”udsime, kĂ€isime klassiga Tartu ĂŒlikooli kunstimuuseumi avastamas ja tutvusime nii mĂ”negi jaoks tulevikus olulise ĂŒlikoolihoone ajalooga. NĂ€gime pööningul asuvat ajaloolist kartserit, kus omal ajal istusid ĂŒliĂ”pilased, kes olid rikkunud avalikku korda ja ĂŒlikoolis kehtinud kĂ€itumisreegleid. Me vĂ”ime aga kergendatult ohata ja rahuliku sĂŒdamega Tartu Ülikooli astuda, sest tĂ€napĂ€eval ei rakendata enam nii ÀÀrmuslikke meetmeid.
Kui kell hakkas seitsmele lĂ€hemale liikuma, jĂ”udsid Vanemuise VĂ€iksesse majja juba ka esimesed reaalikad. Varsti tĂ€itis meie koolipere suure osa nii pĂ”randal kui ka rĂ”dul olevatest kohtadest, saalis kustusid lambid ning inimesed jĂ€id haudvaikseks – etendus vĂ”iski alata! See Ingmar Bergmani filmil pĂ”hinev neljatunnine lavateos ei andnud siiski pĂ”hjust hetkekski igavust tunda, sest pinge kestis tĂ”esti algushetkest lĂ”punoodini. KĂ”ik tegelaskujud suutsid vĂ€ga vĂ€rvikalt publikule edasi anda vahetut emotsiooni, luues lavale muinasjutulise, kohati isegi Ă”udusttekitava Ă”hkkonna. Etenduse ĂŒldpildi sĂŒngust tasakaalustas edukalt vabameelse Gustav Adolfi rollis olnud Ott Sepp, kes ei hĂ€benenud isegi laval pĂŒksteta olla.
Meil on gĂŒmnaasiumi jooksul olnud tĂ”esti vĂ€ga erilised ja elamusterohked teatrikĂŒlastused. Oleme nĂ€inud eesti nĂ€itlejate poolt vĂ€ga meisterlikke etteasteid, mis on pakkunud nii lĂ”busaid hetki kui ka traagikat. MĂ”ne kuu pĂ€rast ootab meid ees gĂŒmnaasiumi viimane ĂŒhine reis teatrisse, millest kujuneb kindlasti ĂŒks sama mĂ€lestusvÀÀrne pĂ€ev kui on olnud eelmised!

 

-Laura

Lisas: laura 19.10.2014 20:42

Riigikaitselaager (30.05-01.06.2014)

30.05-01.06 toimus 130.lennu riigikaitse laager, mis oli paljudel ka ĂŒheks peamiseks pĂ”hjuseks kursuse valimisel. Kui eelnevatel aastatel on laager tehtud vaid ĂŒhele koolile korraga, siis meil oli osalejate arvuks umbes 250 Ă”pilast seitsmest erinevast Tallinna koolist. Peale reaalikate oli esindatud ka GAG, 21.KK, Sikupilli GĂŒmnaasium, Kesklinna Vene GĂŒmnaasium, LasnamĂ€e Mehhaanikakool ja Kuristiku GĂŒmnaasium. Enim oli osalejaid meie koolist (81 Ă”pilast, kelleast 21 neiud).

REEDE 30.05

Laagri esimeseks tegevuseks sai varustuse jagamine. Kui olime loobunud meie rutiinsest igapÀevaelust ning kÔigil olid kotid pakitud, kogunesime kooli kÔrvale, et veel viimaseid ÔpetussÔnu riigikaitseÔpetajalt saada. Kui need ÔpetussÔnad kÀes, siis tuli jalutada rivis lÀbi kesklinna, kus meid ootasid kastiautod, mis meid Vahipataljoni transportisid.

Vahipataljon oli laagri esimene peatuspaik, kus me saime kogeda elu ajateenijana. RĂŒhmad moodustati seitsme kooli peale segamini, millel oli ka teatav alaeesmĂ€rk-tagada lĂ”imumine erinevate rahvuste ja koolide vahel. Veel enne, kui meid kasarmutesse suunati , toimus riviĂ”ppus, mille kĂ€igus Ă”ppisime oma rĂŒhmaĂŒlemat kuulama ja tema kĂ€ske tĂ€itma.

Kasarmutesse paigutati poisid ja tĂŒdrukud erinevatele korrustele. Kui kĂ”igil oli voodikoht olemas, viidi esimesed rĂŒhmad ĂŒlesrivistatuna sööma, teistele Ă”petati samal ajal voodite tegemist ajateenijale kohaselt.

Kella 21.00 pidime me kÔik olema kogunenud koridori ainsa televiisori juurde, et vaadata Aktuaalset Kaamerat, mis jÀi Ôhtu viimaseks tegevuseks enne 22.00, kui saabus öörahu.

LAUPÄEV 31.05

Kell 6 oli Ă€ratus. KĂŒmne minuti pĂ€rast pidime olema juba riides ning liikuma kasarmu ette, kus toimus ĂŒhine hommikuvĂ”imlemine. PĂ€rast sĂ”ime, koristasime toad ning kell 8 toimus meie hommikune ĂŒlevaatus, mille jĂ€rel pandi varustus ja Ă”pilased masinatele, et liikuda Vahipataljonist Keila metsa vĂ€lilaagrisse. Kohale jĂ”udes jagati taas laiali meie varustus, igale rĂŒhmale anti putukatĂ”rjevahendid ja olenevalt rĂŒhma suurusest ĂŒks vĂ”i kaks telki, mille panime ĂŒlema juhendamisel pĂŒsti. Kogu selle tegevuse jĂ€rel oli kĂ€tte jĂ”udnud lĂ”una ning igale osalejale anti NATO toidupakk. Kuna ĂŒhtset toitlustamist ei toimunud, pidi igaĂŒks NATO paki ning kateloki abil lĂ”una valmistama.

PealelĂ”unaseks tegevuseks oli orienteerumine, mille kĂ€igus tuli panna proovile rĂŒhma ĂŒhtsus ja koostöövĂ”ime. Leidus nii neid, kes jooksid terve raja lĂ€bi kui ka neid, kelle eesmĂ€rgiks oli rada lihtsalt lĂ€bida. Seda ka juhul, kui tuli rĂŒhmakaalsast ĂŒhtlase liikumise sĂ€ilitamiseks seljas kanda.

Õhtusöögiks jagati rĂŒhmadele laiali kastid toidumoonaga, milles leidus tomatit, kurki, saia, Ă”unu, vorste, kohupiima, hapukoort, kĂŒpsiseid, leiba, muna jne. Sellest pidi valmima Ă”htusöök kogu rĂŒhmale ning ĂŒks portsjon nii soolasest kui ka magustoidust kĂ”igile laagri ĂŒlematele hindamiseks. Nagu arvata oli, siis magustoiduks oli kas kĂŒpsisetordi taoline nikerdis vĂ”i lĂ”kkes tehtud ahjuĂ”un.

Õhtu jooksul tuli jagada Ă€ra ka valvekorrad, et terve öö toimuks telgis pidev kĂŒtmine. Enne öörahu rivistati meid ĂŒles, et tutvustada hĂ€iret. Kui olime siis lĂ”puks telki jĂ”udnud ja valmis magama minema, toimusidki kolm hĂ€iret. HĂ€irete vahepalaks korraldasid rĂŒhmaĂŒlemad vĂ”istluse stiilis mĂ€ngud vendadest rĂŒhmaĂŒlematele, kes olid kaksikud. Lisaks oma telgile, tuli ĂŒhel/kahel inimesel teha öö jooksul laagrivalve tiir.

PÜHAPÄEV 01.06

Viimase pĂ€eva hommik saabus rĂŒhmaĂŒlema Ă€ratusega kell 6, millele jĂ€rgnes söök ning 7.30-12.00 oli planeeritud saidikoolitus. LĂ”unasöögi ajaks oli valdav enamus oma ilusate nĂ€okeste asemele saanud rohelise-pruuni-musta kirjud kamomaalingud.

VĂ€rskelt lĂ”unasöögist saadud energiat rakendasime laagri kokkupanekul ning territooriumi koristamisel, misjĂ€rel pandi kogu varustus taas autodele ja edasi viidi meid JĂŒriöö pargis toimuvale lĂ”pprivistusele.

Sinna  tuli isiklikult kohale ka KaitsevĂ€e juhataja, kindralmajor Riho Terras, kes laagriĂŒlema kĂ”ne jĂ€rel iga laagrist osavĂ”tnud Ă”pilasel kĂ€tt surus ning mĂ€rgi andis. Et ootamatult soe riietus ning kevadiselt soojad temperatuurid hakkasid rivistusele mĂ”juma, tuli teha ootamatult 10 minutine paus. SeejĂ€rel toimus laagriliste ĂŒhispildistamine ning kel oli soovi, siis need pildistasid ka koolide kaupa vĂ”i ka oma rĂŒhmaga.

LÔpetuseks jaotati meid koolide kaupa masinate kastidesse, kuhu tuli kaasa vÔtta ka oma varustus. See tÀhendas aga enamikele, et jalad on kottide all kinni ning teine hulk inimesi istusid kottide otsas, pea vastu kastilage. Kooli jÔudes tagastasime kogu saadud varustuse ning saime veel viimased nÔuanded meie riigikaitseÔpetajatelt (Tooming ja Kruus).

riigikaitselaager riigikaitselaager 1 riigikaitselaager 2 riigikaitselaager 3.

 

-Hedvig

Lisas: lisanna 19.10.2014 17:44

VargamÀe ekskursioon (28.05.2014)

28. mail kĂ€is meie vahva klass koos paralleelklassiga VargamĂ€el Tammsaare muuseumis, rabamatkal ning vaatamas etendust “Vanad ja noored”. Olime juba vĂ€ga varakult VargamĂ€el kohal, sest meil oli seal palju teha ja nĂ€ha. Pooltele Ă”pilastele algas ekskursioon rabamatkaga ning teistele algas ekskursioonipĂ€ev Tammsaare kodumuuseumis.

Rabamatk oli vĂ€ga mĂ”nus ning vĂ€rskendav pĂ€rast pikka bussisĂ”itu. Rabamatka lĂ”pp-punktiks oli JĂ€rva-Madise kirik, kus meil oli aega oma muljeid jagada klassikaaslaste ja Ă”petajatega kuni bussijuht meile jĂ€rgi tuli. Kuna ilmaga meil sel pĂ€eval absoluutselt ei vedanud, siis ootamine oli jube kĂŒlm ning 10 minutit tundus vĂ€ga pikk ooteaeg. Kui buss lĂ”puks saabus, viidi meid tagasi kohta, kust meie rabamatk algas ning kĂŒlastasime seal hubast Tammsaare kodumuuseumi, kus oli eriti suurt tĂ€helepanu pööratud meie kohustusliku kirjanduse raamatule “TĂ”de ja Ă”igus”. Saime palju teada Tammsaare elust ning muidugi ka tĂ€psemalt raamatu “TĂ”de ja Ă”igus” tagapĂ”hjast ja sellest, kuidas see raamat Tammsaare eluga seotud oli. HĂ€sti on meelde jÀÀnud ka Tammsaare vahakuju, mis tundus vĂ€ga tĂ”etruu. Kui rabamatk oli lĂ€bitud ning muuseum kĂŒlastatud, tegime vĂ€ikese lĂ”unasöögi. Pakuti vana head kotletti ja kartulit ning lisaks vĂ”is juurde vĂ”tta ka kohvi.

PĂ€rast maitsvat lĂ”unasööki suundusime vaatama etendust “Vanad ja noored”. Etendus rÀÀkis meile tĂ€napĂ€evalgi tuntud probleemist ehk vanema ja noorema pĂ”lvkonna kokkupĂ”rkest ning omavahelistest probleemidest. Etendus pakkus kohati head huumorit, kuid ĂŒlejÀÀnud ajal oli see kuidagi traagiline ja kurb lugu ĂŒhest tavalisest taluperest. Etendus kajastas raskeid hetki leinaperioodidel ning nĂ€itas ka igapĂ€evaseid probleeme perekonnaliikmete vahel. Kuna ruumis oli suhteliselt kĂŒlm, siis sai sealt tĂ”epĂ€rase nĂ€gemuse taluelust ja rasketest hetkedest.

Peale etendust oli meie klassil siiski rÔÔmus olemine, sest suvi oli tulekul ning uurimistöö tehtud. Suundusime bussidega tagasi linna ning valmistusime algavaks riigikaitselaagriks.

Harjak Tammsaarega

 

-Harjak

Lisas: lisanna 19.10.2014 16:50

Singapur (18.01.-24.01.2014.)

Singapur

Selle aasta jaanuaris kĂ€isime koos Markuse ja Ă”petaja Kersti Veskimetsaga Singapuris Rahvusvahelisel Teadusseminaril. Euroopast oli sinna kutsutud kahe kooli esindajad: Tallinna Reaalkool ja Lyćee Janson de Sailly School (Prantsusmaa).

Seminari peateemaks oli “Science for Humanity in the 21st Century“ ning eesmĂ€rgiks noorte inspireerimine ning koostööle innustamine teaduse vallas. Noored jagati vĂ€iksematesse gruppidesse, igal grupil oli ka oma alateema. KĂ”ik Ă”pilased eri riikidest olid nii targad, et tekkis tahtmine koos oma enesehinnanguga maa alla vajuda. Lolle kĂŒsimusi ei julgenud kĂŒsima hakatagi. Õnneks olid nad ka inimestena vĂ€ga toredad ning vaatamata kultuurilistele erinevustele oli grupp vĂ€ga tore ja sai palju koos naerdud. Viimasel pĂ€eval kirjutasime grupisiseselt kĂ”igile pĂŒhendustega kaardid, mis tĂ”id igale liikmele pisara silma.

Kahel pĂ€eval toimus kohtumine Nobeli laureaatidega, kus nendelt oli vĂ”imalik kĂŒsimusi kĂŒsida ning nende karjÀÀri rohkem kohta teada saada. KĂ€isime molekulaarbioloogia instituudis, kus meie grupp sai eraldi loengu veel Dr Lisa Ng-lt, kes on ametilt viroloog. Ta nĂ€gi vĂ€lja ĂŒpris noor (nagu kĂ”ik asiaadid), kuskil kahekĂŒmnendates, kuid oli oma elu jooksul juba tohutult palju huvitavat Ă€ra teinud.

Igal Ă”htul toimus Cultural hour, mille kĂ€igus iga grupp tutvustas oma riiki kas esitluse, tantsu vĂ”i muu etteastega. Mina ja Markus eelistasime traditsioonilist powerpointi ning keeldusime naistekandmist demonstreenimast. Eelviimasel pĂ€eval oli sellele lisaks veel Cultural exhibition ehk iga riik pani oma leti pĂŒsti. Meie jagasime Ă€ra kilode viisi kalevi komme ja ĆĄokolaadi, musta leiba ja demonstreerisime rahvariideid.

Viimasel Ă”htul toimus pidulik 8-kĂ€iguline Ă”htusöök, mis koosnes traditsioonilistest roogadest ning toimus viie tĂ€rni hotellis. Ei saa just vinguda kvaliteedi ĂŒle 😉

Linna nÀgime kahjuks vÀga vÀhe selle reisi jooksul. PÔhiline osa reisist kulus koolide promomisele ning linnaekskursioon oli pigem nagu orienteerumisvÔistlus. Viimasel pÀeval lÀksime Ôp. Veskimetsa ja Markusega siiski uuesti China Towni ja Botaanikaaeda. See oli ainuke vÔimalus selle reisi jooksul rahulikult tutvuda mÔne vaatamisvÀÀrsusega.

 

UT1

UT2

UT3

UT5

UT4

UT6

 

Randoomseid fakte:

*SÔit Singapuri toimus kahekorruselise lennukiga.

*Õues on Singapuris vĂ€ga palav, aga siseruumides on konditsioneer nii jahe, et haigeks jÀÀmine on kĂ€kitegu => kogu reisi vĂ€ltel oli mul kas hÀÀl tĂ€iesti Ă€ra vĂ”i rÀÀkisin nagu mees.

*KÔik meievanused nÀgid vÀga noored vÀlja. Mind peeti vÀlimuselt keemiaÔpetajaks.

*Söök oli omapĂ€rane, kas vĂ€ga vĂŒrtsikas vĂ”i tĂ€iesti maitsetu. Terve grupp vaatas alati pĂ”nevusega minu ilmet, kui ma midagi uut proovisin ning vĂ€gisi veeti mind eri putkadesse ja osteti mulle head paremat:

NĂ€ited nende „tĂ€navajookidest“: sour plum (maitses nagu soolane ploomimahl) ja bubble tea (roheline tee+piim+jÀÀ).

*Söödi lusika ja kahvliga, kui mina kasutasin nuga, siis tehti hirmunud nÀgu pÀhe.

*Nende lemmik silmavÀrv on hall.

*NÀtsu nÀrimine on Singapuris keelatud, erandiks on arsti poolt vÀlja kirjutatud nÀrimiskumm.

*Kogu reisi vÀltel magasin öösiti keskmiselt 3,5 tundi.

*KÔik kannavad sporditosse, igal pool, kogu aeg. Kontsadega kÀimine vÔtab neil veel kÔvasti harjutamist.

*Sealsed laborid olid tipptasemel ning seda ka koolides. Kangro keemiaklassiga ei vÔrdleks


 

PS!

Lennukis veedetav aeg oli kokku 30 tundi ja 15 minutit

Lennujaamas tuli parajaks teha kokku 9 tundi ja 55 minutit

 

-Gerli

 

Lisas: lisanna 19.10.2014 16:36

Edukas osalemine Ôpilasfirma programmis 2013/2014

Üht Ă”iget reaalikat ja majandusklassi Ă”pilast on alati iseloomustanud aktiivne pealehakkamine, sihikindlus ning soov vĂ”tta vastu uusi vĂ€ljakutseid. Selline mĂ”tteviis oli ajendiks ka kuuele 130C klassi Ă”pilasele, et panna oma oskused ja teadmised proovile ning teha kaasa Junior Achievement Eesti poolt loodud Ă”pilasfirma programmis.

ÕF Santsu lugu:

Õpilasfirma programmis osalemiseks ja firma loomiseks tuli vĂ€lja mĂ”elda ĂŒksainumas toode vĂ”i teenus, mis oleks elluviimist vÀÀrt ning mille realiseerimiseks kĂ”ik firma liikmed oleksid valmis oma vaba aega panustama. Oli ilmselge, et kĂ”rgete sihtidega reaalikad – Jörgen, Kaarel, Urmas ja KĂ€tlin – ei hakanud juba olemasolevaid ideid kordama, vaid soovisid luua midagi innovatiiset, mis antud hetkel ĂŒhiskonnas veel puudus. Nii sĂŒndiski pikkade ajurĂŒnnakute tulemusel idee luua töövahenduskeskkond, mis vĂ”imaldaks noortel leida erinevaid juhutöid ning kergelt lisaraha teenida. Firma tegutsemisperioodi jooksul osutus kindlasti ĂŒheks aeganĂ”udvamaks tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeks just veebikeskkonna sants.ee programmeerimine ning haldamine, kuid palju energiat, julgust ning paksu nahka nĂ”udis kahtlemata ka jĂ€rjepidev reklaami- ja turundustöö: tuli suhelda erinevate ettevĂ”tete ja meediavĂ€ljaannetega ning tutvustada loodud teenust erinevatel Ă”pilasfirmade laatadel ĂŒle Eesti. Igas uues olukorras ning erinevatel ĂŒritustel andis tiim endast maksimumi, et saavutada oma kĂ”rged eesmĂ€rgid ning hoida Reaalkooli nime esiplaanil ka Ă”pilasfirmade programmis. Laatadelt kogutud eripreemiad ja nimekad auhinnad andsid kindlasti juurde palju motivatsiooni ja enesekindlust, et pĂŒhendunult edasi tegutseda ja riiklikus lĂ”ppvoorus auhinnaline 3. koht saavutada. Paratamatult tuli tegevusperioodi jooksul ette ka ootamatusi ja vĂ€iksemaid erimeelsusi, kuid need kĂ€ivad ĂŒldjuhul iga toimiva protsessiga kaasas ning Santsu ĂŒhtehoidvat ja usaldusvÀÀrset tiimi need murda ei suutnud. Kahtlemata oli Ă”pilasfirma programmis osalemine unustamatu kogemus, seega igaĂŒks, kellel on soovi ja tahet oma unistuste elluviimiseks, peaks sellest erakordsest vĂ”imalusest kinni haarama, sest iga Sants on vĂ”imalus!

988875_785060664839656_241402726969320177_n

ÕF M3 lugu:

Jube lahe on, kui seltskond istub maha ja keegi nende seast ĂŒtleb, et oh, mĂ”tle kui hea oleks, kui selline asi siin maailmas olemas oleks. ÜkskĂ”ik, kas siis rÀÀgitakse millestki suurest, mis maailma muudaks vĂ”i lihtsalt tootest, mis antud olukorras mingi teatud probleemi lahendaks. Nii lĂ€ks ka meil, Mariliis ja Mihkel olid arutanud, et kĂŒll on toredad need ajajuhtimiskoolitused ja sealt saadud teadmised. Oleks vaid koht, kus neid teadmisi kogu aeg vĂ”tta oleks, ilma, et uuesti koolitusele peaks minema. Kutsuti kampa Marleen, kes on suur organiseerija ja ajaplaneerija ning kolmekesi istuti maha. Arutasime pikalt ja laialt, kuidas teha inimestele kĂ€ttesaadavamaks nipid, mis aitaksid neil enda aega paremini planeerima ning olla pĂ€evast pĂ€eva produktiivsemad. Nii loodi Ă”pilasfirma M3 ajajuhtimine, mis hakkas tootma ajaplaneerimist toetavaid mĂ€rkmikke. Esialgu oli vastukaja suhteliselt negatiivne, sest inimesed ei mĂ”istnud asja rohkem sĂŒĂŒbida ning sĂ”na ‘mĂ€rkmik’ tekitas teatuid eelarvamusi. Kuid ei möödunud palju aega, kui sammusime ĂŒhe edukaima Ă”pilasfirma teed, tehes Ă”pilasfirmale ebaloomulikult suuri tehinguid ning koostööleppeid selliste suurte nimedega nagu YFU, Kino SĂ”prus, GAMM jne. Lisaks on erakordne see, et igal Ă”pilasfirmalaadal, kus me osalesime pĂ€lvisime ‘Parima toote auhinna’ Olime uhked oma loodud toote ja saavutuste ĂŒle, kuid mis meil aastast kĂ”ige rohkem meelde jĂ€i oli saadud kogemus. Saime kĂ”ik palju rohkem enesekindlust, et sisse marssida Eesti tippettevĂ”tete ustest ja pakkuda koostöövĂ”imalusi. Saime palju rohkem enesekindlust, et pĂ€evast pĂ€eva sadu ettevĂ”tteid lĂ€bi helistada ja mĂŒĂŒgijuhtidega pikalt asjade ĂŒle arutleda. Saadud kogemust ei saa mitte millegagi vĂ”rrelda, sest see oli tĂ”esti elu muutev. Vot, mis vĂ”ib juhtuda ĂŒhest vĂ€iksest ideest, mis tuleb siis, kui Kompressoris pannkooke sĂŒĂŒa.. IgaĂŒks meist sai tohutult palju enesekindlust ning leidis endas ĂŒles sisemise ettevĂ”tja, lisaks saime vĂ€ga palju tĂ€htsaid kontake, kellega oleme siiani suhtluses ja kes meil omakorda aitavad tulevikku paremat teed sillutada

.Marleen ja co Ôpilasfirma

– KĂ€tlin & Marleen

Lisas: katlint 19.10.2014 15:13

Marleen valiti tÀna REKi presidendiks!!!!

…saades ĂŒlekaalukad 40% hÀÀltest. Milline naine!

Lisas: kaisa2 10.10.2014 16:52

Aasta klassidevaheliste spordivÔistluste vÔitjad 2013/2014

vÔrkpall naisedvÔrkapall mehed

Reaal on tuntud oma sportlaste ning spordivallas vĂ€ga heade tulemuste poolest. MĂ”ned aastad tagasi algatas Kert PĂŒtsepp, tolleaegne REKi president, uue traditsiooni – klassidevahelised spordivĂ”istlused, mille vĂ”itjat premeeritakse auhinnaga. Kui 10-ndas klassis saime alles esimest korda kokku ning ĂŒksteise spordialaste vĂ”imete piire veel ei tundnud, siis 11 klass oli meie jaoks vĂ€ga edukas. VĂ”itsime gĂŒmnaasiumiosas parima spordiklassi tiitli, mida premeeriti lisaks rĂ€ndkarikale ka 130-eurose auhinnarahaga. VĂ”it oli napp, kuid see-eest magus: ĂŒtlemata hea tunde tekitas vĂ€ga vĂ”rdseks vastaseks kujunenud 12-ndike edestamine. Meie suurim triumf kujunes saalihokist, mille ĂŒlekaalukalt vĂ”itsime. Edukalt osalesime ka vĂ”rkpallis, kus tĂŒdrukud said 11A jĂ€rel teise koha ning ka poisid mĂ€ngisid finaalides. ÜlejÀÀnud alades olime aga piisavalt tugevad, et esikoht ĂŒldedetabelis kindlustada!

130C on ilmselgelt parim spordiklass!

-Lisanna

Lisas: lisanna 09.10.2014 19:07

SÔrmuste pidu (18.10.2013)

IMAG0781

Reaal on pikkade traditsioonidega kool. Kui astud Reaalkooli gĂŒmnaasiumisse, on vĂ”imalik kolme aasta jooksul omandada ka kĂ”ik kolm tĂ”elist reaalikat iseloomustavat tunnust. 1. septembril paneb klassijuhataja vastselt Reaali gĂŒmnasisti staatusesse jĂ”udnud noorele pĂ€he mĂŒtsi, millele on peale tikitud kuldne 12-nurk. JĂ€rgmine sĂŒndmus leiab aset 11. klassis – toimub sĂ”rmustepidu. Mis saaks veel toredam olla, kui lĂ”puks ometi midagi, mis ĂŒhendab sind kĂ”ikide teiste Reaali vilistlaste ja 12-ndikega?

Et kĂ”ikidel on erinev sĂ”rme ĂŒmbermÔÔt, siis kĂ€is Piret Otsa meie sĂ”rmi mÔÔtmas juba septembri esimesel nĂ€dalal. Traditsiooniline pidu toimus aga alles 18. oktoobril ning hoopis Gustav Adolfi GĂŒmnaasiumis.

See, et meie pidulik sĂ”rmusetseremoonia GAGis toimus, oli pisut ebatraditsiooniline, aga me ei nĂ€inud selles enda jaoks probleemi. Mederi saal sobis tegelikult oma olemuselt ning valgustuselt selleks pidulikuks sĂŒndmuseks suurepĂ€raselt. SĂ”rmused tĂ”i iga klassi esindav poiss pĂŒhalikult rapiiriga ruumi ning siis tuli need valada ĆĄampust tĂ€is karikasse. Loomulikult valas Emil (?!) sĂ”rmused kogemata karikast mööda ning sai veidi mööda maad roomata ja sĂ”rmuseid otsida. SeejĂ€rel ĂŒtlesid kĂ”ik ĂŒhe soovi, mida nad jĂ€rgnevateks kooliaastateks vĂ”i koguni terveks eluks ĂŒksteisele kaasa tahtsid anda. Kui kĂ”ik soovid soovitud said ning karikas ĆĄampusest tĂŒhi oli, jĂ”udiski kĂ€tte aeg klassijuhatajatel ĂŒkshaaval graveeritud sĂ”rmuseid laiali jaotada. Tseremoonia lĂ”ppedes olid kĂ”ik meie lennukaaslased tĂ€ieĂ”iguslikud sĂ”rmuse omanikud.

-Lisanna

Lisas: lisanna 09.10.2014 18:46

Tavaline teisipÀev 12.c klassis. TÀna oli teemaks kooseluseadus.

Lisas: kaisa2 08.10.2014 19:37

Tavaline esmaspĂ€ev 12C klassis. Urmas ja Kohava vaidlemas paar tundi miinimumpalga ĂŒle.

Lisas: kaisa2 08.10.2014 19:35