Arhiveeritud - kuu 07.2015

Luule sada aastat

Ühel ammusel hallil sĂŒgispĂ€eval otsustas meie kallis kirjandusĂ”petaja Mirja SĂ€rg, et 12c klassil tasuks veidi eksamiharjutustest puhata ning saatis meid hoopiski Rahvusraamatukokku. Muidugi mitte niisama lulli lööma ja uusimat teaduskirjandust lugema, vaid ikka kindla eesmĂ€rgiga. Nimelt oli ta meid eelnevalt jaotanud nimekirja alusel rĂŒhmadesse, kelle eesmĂ€rk oli valida tosinkonnast ĂŒhe ajajĂ€rgu luuleseppadest vĂ€lja endale meeldivad ja siis omakorda leida nende loomingust ĂŒles need kĂ”ige paremad luulepĂ€rlid. Nii me sahistasime vaikselt mööda raamatukogu pĂ”randaid, ĂŒritades orienteeruda Paul-Eerik Rummo umbes viiekĂŒmnes luulekogus, suutmata aru saada, kuidas me ikka need kĂ”ige pĂ€rlimad pĂ€rlid ĂŒles leidma peaksime. RÀÀkimata sellest, et luuletused pidid kuidagi meie luulekavade sĂŒĆŸeedega ka sobima. Mitte, et kellelgi meist oleks olnud mĂ”ni idee, kuidas see luulekava kokku panna ja mida ta endast ĂŒldse kujutab. Nii me paari tunni pĂ€rast raamatukogust lahkusimegi, peas veel suurem segadus ja kaenlas paar kilo luulet. Nutiarmastajatel muidugi asendas raamatuid telefon, mille galerii sai samavÀÀrselt luuleummistatud.

Et Ă”igel reaalikal on alati sada projekti kĂ€sil, ei hakkanud keegi luulekavadega korralikult tegelema enne kui pĂ€ris viimasel hetkel. Selle tulemusena vĂ”is meid tĂ”epoolest fĂŒĂŒsikatunnis natukene vĂ€hem olla kui tavaliselt. Ning aula ja mustikas olid ĂŒlebroneeritud (kuni Tegelmann meid vĂ€lja tĂ”stis). Ideaalse luulepĂ”imiku nimel pingutati viimse higitilgani, tuues ohvriks vÀÀrtuslikku aega ja veelgi vÀÀrtuslikemaid nĂ€rvirakke. Kes end luulealal ebakindlalt tundis, sai oma andeid rakendada ka teistes valdkondades, kuna ilmnes, et luulepĂ”imik hĂ”lmab end ĂŒsnagi mitmeid valdkondi, alates muusikast, lĂ”petades erinevate tehniliste valguslahendustega. Otseloomulikult keeldus mustika projektor koostööd tegemast, mistĂ”ttu esimese grupi meeliĂŒlendavate laevapiltide asemel nĂ€gime sinist seina, kuid kitarridega valgustite katmine heastas selle tĂ€ielikult, rÀÀkimata Mihkli oskuslikust nĂ€itlemisest, Riste flöödimeloodiatest ning madruste tragikoomilistest armukolmnurkadest (kooseluseadus oli kuum teema). Vaevalt saab keegi unustada sĂŒngetes riietes Tipnerit, kes tĂ€iesti surmtĂ”sise ning kivikĂ”va nĂ€oga luges ĂŒsna ebasĂŒndsat luuletust, mille peale keegi reageerida ei julgenud, sest, noh, ta oli ikka pĂ€ris hirmuĂ€ratav.

Üldiselt vĂ”ib tĂ”deda, et tegemist oli vĂ€ga omapĂ€rase ettevĂ”tmisega, mis lĂ”i meid kĂ”iki mugavustsoonist vĂ€lja, sundides meid lugema hoomamatult palju luulet, midagi vaatamisvÀÀrset sellest genereerima ja muidugi ka esinema. Lihtne vast polnud kellelgi meist. Siiski tasub seda pĂ€eva meeles pidada ka sellepĂ€rast, et meid oli terve klass kohal, vĂ€hemalt mingil hetkel. Kuigi kurjad keeled rÀÀgivad, et Kristel lahkus Eestist. Aga seda asjaolu vĂ”ib vabalt ignoreerida ja ĂŒtleme siiski, et kĂ”ik inimesed olid koolis.

 

ESTI LUULE SADA AASTAT

LuulepÔimik

ELURING

Liis Simmul Markus Tipner Emil Salulaid

PeaosatÀitja: Fred Rainer RÀnisoo

OsatÀitjad:  Pille-Riin Randaru, Hedvig Rass, Grete Savila, Anelle Tamm, KÀtlin Tammiste, Markus Tipner, Rahel Tops, Martin Trudnikov, Kamilla Alma Vilderson

1. SÜND

autor: fs

me synnime haiglates

2. NOORUS

autor: Contra

sĂŒda sisse ehitatud; naisĂ”iguslased nĂ”udsid

3.TÄISKASVANUIGA

autor: Kristiina Ehin

mÀrtsiÔhtud punetavad

4. KESKIGA

autor: Villu Tamme

kell 7 ĂŒles

5. VANADUS

autor: Karl Martin SinijÀrv

saja aastaga

6. SURM

autor: fs

Ma nimetan Su Jumalaks; suurte autodega veetakse surma

PS! Kool on lÀbi nagu eesti keele eksamgi, mistÔttu vabandagem selle blogikirjutise ÀÀrmiselt ebaametlikku ning mitteajakirjanduslikku stiili.

02.07.2015