Arhiveeritud - kuu 10.2014

Obama visiit (3.09.2014)

Septembri alguses oli Eestil suur au vÔÔrustada Ameerika Ühendriikide presidenti, Barack Obamat, kes teatavasti viibis Tallinnas vaid loetud tunnid. Selle lĂŒhikese aja jooksul kohtus Obama Eesti, LĂ€ti ja Leedu presidentidega ning teiste Eesti kĂ”rgete riigiametnikega. Lisaks pidas Ameerika Ühendriikide president pooletunnise kĂ”ne ka Nordea kontserdimajas, kuhu olid teiste seas kutsutud ka kolmkĂŒmmend Tallinna Reaalkooli abiturienti.

Nii me siis seadsime 3. septembri pĂ€rastlĂ”unal ootusĂ€revuses sammud koolist ĂŒle tee asuva kontserdimaja poole. Meil polnudki vaja kaugele minna – jĂ€rjekorra lĂ”pp ulatus Solarise keskuse peaukseni ning liikus edasi vĂ€ga vaevaliselt. Pika seismise kestel polnud muud teha, kui vaadata enda ĂŒmber edasi-tagasi liikuvaid ametikohust tĂ€itvaid politseinikke, keda oli Solarise ĂŒmbrusesse kogunenud arvukalt. Üritus oli muidugi turvatud ka Ă”hust, meie peade kohal tiirutas lakkamatult patrulliv helikopter.

Enne kontserdimajja sisse pÀÀsemist pidime lĂ€bima ka kontrolli, mis kujutas endast lĂ€bi turvavĂ€ravate kĂ”ndimist ning oma koti sisu avamist. Istekohad saalis saime valida endale ise, tingimusel, et viibime teisel rĂ”dul. MĂ”ni ĂŒksik meie lennukaaslane oli juhuse tahtel eriti privilegeeritud seisuses, sest sai vĂ”imaluse istuda all pĂ”randal, lavale uskumatult lĂ€hedal.

President Obama kĂ”ne jĂ€ttis meile kĂ”igile vĂ€ga sĂŒgava mulje. Ta rÀÀkis just nimelt sellest, mida usun, et iga eestlane ka kuulda soovis. Oma esinemisel rĂ”hutas president, et Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on NATOle sama oluline kui kaitsta Berliini, Pariisi ja Londonit. „Oleme siin Eesti, LĂ€ti ja Leedu jaoks! Kaotasite oma iseseisvuse kunagi, NATOga ei jÀÀ te sellest kunagi ilma,“ kĂ”neles Obama, ja me olime vĂ€ga liigutatud. Eriline heameel oli kuulata ka lĂŒhikokkuvĂ”tet Eesti ajaloost, mulle jĂ€i enim meelde aga inglise keeles lausutud Heinz Valgu ĂŒtlus: „Ükskord me vĂ”idame niikuinii!“. Seda, nagu ka mitmeid teisi kaalukaid lauseid, toetas kohe ka publiku tormiline aplaus.

Saalist lahkudes oli tunne vĂ”imas – olime olnud tunnistajateks ajaloolisele sĂŒndmusele. Maailma ĂŒks mĂ”jukamaid mehi kĂ”neles siin Tallinnas, meie silme all ning tundis muret meie ĂŒhiskonna ja riigi tuleviku pĂ€rast! Ma usun, et see esinemine tĂ”stis lisaks reaalikatele ka teiste eestlaste kindlustunnet ja rahvuslikku ĂŒhtekuuluvust.

 

-Laura

29.10.2014

Õpetajate pĂ€ev (3.10.2014)

Õpetajate pĂ€ev- see ĂŒks pĂ€ev aastas, kui abituriendid vĂ”tavad ĂŒle Ă”petajate töökohustused ja saavad tunda, mida Ă”petajaks olemise töö endast kujutab. Juhtumisi langes Ă”petajate pĂ€ev sel aastal pĂŒhapĂ€evale, mis ju teadupĂ€rast pole tööpĂ€ev ning seega sai ĂŒritus peetud hoopis reedel, 3.oktoobril.

Oli reede hommik, tavalisest pisut pingelisem – pea tĂ€is mĂ”tted, et jĂ”uaks ikka Ă”igeks ajaks tundi ning et saaksime ikka ettevalmistatud tunniga hakkama. Õnneks sujus kooli jĂ”udmine ladusalt ja jĂ€rsku seisimegi klassi ees, 25 rÔÔmsat aga pisut umbusklikku nĂ€gu vastu vaatamas (ootamas ĂŒlesannet), Tallinna Reaalkooli 2.A klass. Meie ĂŒlesanne (loe: Kristeli ja Raheli) oli anda vĂ€ikestele muusika tundi. Tunni tegemiseks oli vĂ€ikeste tegelik Ă”petaja andnud ĂŒsna vabad kĂ€ed ning seetĂ”ttu ĂŒritasime tunni lĂ€biviimisel olla loomingulised – kĂŒsisime esmalt laste lemmiklaule ning kui need teada saime, siis panimegi selle muusika kĂ€ima ja lasime neil joonistada, mis aga sel hetkel pĂ€he kargas. Sellega vĂ”is lugeda tunni ka sisustatuks. KĂŒll aga ei lĂ”ppenud sellega veel kogu pĂ€ev ehk siis nĂŒĂŒd tuli vĂ€iksed saata suurde majja sööma ja ise kiirelt tundi joosta. PĂ€ev lĂ”ppes vĂ€ikese sĂŒdamliku kontserdiga Ă”petajatele.

VĂ”ib öelda, et selline traditsioon on miski, mida ei tohiks kunagi katkestada ja mille pidamine on puhas rÔÔm. Ma ei oska kĂŒll rÀÀkida nende eest, kes olid suures majas Ă”petajateks (ma arvan, et nad nĂ”ustuksid minuga), kuid see emotsioon, mis tuli nendelt vĂ€ikestelt rÔÔmsatelt inimestelt  oli kirjeldamatult armas.

Ôpetajate pÀev 1 2014 Ôpetajate pÀev 2 2014Ôpetajate pÀev 4 2014

 

-Rahel

29.10.2014

Rebaste nÀdal (15-19.09.2014)

Traditsiooniliselt toimub Reaalkoolis iga aasta septembri kolmandal nĂ€dalal rebaste nĂ€dal ning sel Ă”ppeaastal oli meie lennu kord olla kĂ”ikvĂ”imsate jumalate rollis. NĂ€dala pĂ”hiĂŒlesandeks oli nagu ikka uute ja vanade gĂŒmnasistide ĂŒhtsustunde kasvatamine ning selleks korraldati kĂ”ikvĂ”imalikke ĂŒritusi, erinevaid mĂ€nge, kokkusaamisi ja muud meelelahutuslikku.

Rebased jaotati kĂŒmnesse filmiteemalisse gruppi nii, et koolis vĂ”is nĂ€ha Disney ja Jaapani animatsioonide multikategelasi, DC ja Marveli superkangelasi, Spartalasi, Katnisse,  kalamehi, teadmata kadunuid, Rakett 69 teadlasi, Harry Pottereid ning Star Warsi olendeid. KoolipĂ€evad algasid kell 7.30 kui koguneti aulasse, et meie klassi pĂ”hitantsijate Marleeni ja Johanna eestvedamisel tantsu Ă”ppida. Tulemusena on meil ette nĂ€idata oskuslikud tantsuliigutused ning muljetavaldav video reedel Viru keskuses toimunud flashmobist. https://www.youtube.com/watch?v=R0vvuuFciO8&feature=youtu.be

Vahetundidel toimusid seltskonnamĂ€ngud, mis pÀÀdisid kolmapĂ€evase rebaste olĂŒmpiaga kooli staadionil. Aladeks olid muuhulgas nĂ€iteks prĂŒgikotijooks, Ă”un Ă€mbris, pime Ă”nn ja kĂ€ruralli.

Reede Ă”htul kogunesid jumalad ja rebased kooli, kus jagati esmalt kĂ€tte auhinnad silma paistnud rebastele ning heideti foto-ja videomaterjali toel pilk möödunud nĂ€dale. Samal ajal transformeerus tavapĂ€rane aula maagiliseks ja salapĂ€raseks pĂŒhakojaks, kuhu pĂ”lvitasid maha rebased ning kust tĂ”usid tĂ€ieĂ”iguslikud Tallinna Reaalkooli gĂŒmnasistid.

Rebaste nĂ€dalat vĂ”ib pidada gĂŒmnaasiumi kĂ”ige lĂ”busamaks ning meelelahutuslikumaks osaks, mis on kahjuks ka kĂ”ige kiiresti mööduvam. KĂŒll aga on selle jooksul loodud sĂ”prussuhted  ja mĂ€lestused ĂŒhtse ja ĂŒksmeelse gĂŒmnaasiumi alustalaks, mis teebki Reaalist justkui ĂŒhe suure koolipere.

 

 

Emil ja rebastegrupp Hedvig + rebased Rebased. Disney

 

-Kristiina

29.10.2014

Kellel esimene, kellel viimane esimene september Reaalis (1.09.2014)

Kui ma nĂŒĂŒd pĂ€ris aus olen, siis 1. septembril 2014 oli mul esimest korda kahju, et meie Reaalis veedetud aeg, millest on meenutada nii ĂŒletatud raskusi kui ka meeleolukaid sĂŒndmusi, hakkab lĂ€bi saama. Ega tegelikult ju polegi Ă”ppimiste ja muude tegevuste kĂ”rvalt olnud aega selle ĂŒle kurbust tunda. NĂŒĂŒd, abiturientidena 1. septembril staadionile minnes jĂ”udis see nukker tunne ja teadmine lĂ”puks ka meie hinge. LĂ”puks ometi saime kaheteistkĂŒmnendikena seista kĂ”ige viimaste klassisiltide juures, mis nagu alati ringikujuliselt maha seatud olid, lĂ”puks jĂ”udis kĂ€tte ka meie kord lahkuda staadionilt esimestena nukitsamehe laulu saatel, lĂ”puks ometi olime meie need, kes viisid esimese klassi juntsud suure koolimajaga tutvuma. LĂ”puks oligi see kauaoodatud viimane esimene kĂ€tte jĂ”udnud!

Ilmselt kĂ”ige liigutavam sel pĂ€eval oli nende armsate vĂ€ikeste koolilastega mööda maja ringi jalutada. Nad olid nii Ă”hinas oma esimesest koolipĂ€evast ning neil oli tohutult palju kĂŒsimusi (Mis see ruum siin on? Kas sina oled ka siin klassis Ă”ppinud? Kus on Ă”petajate tuba? Kus su lemmikĂ”petaja klass on? jnejnejne..). Sel hetkel tekkis Ă€kki arusaamine, et ma oskan ju kĂ”ikidele kĂŒsimustele vastata ja tunnen oma teadmiste jagamisest rÔÔmu! Olen ma siis tĂ”esti nii pika tee Reaalis lĂ€bi kĂ€inud ja jĂ”udnud lĂ”puks nii lĂ€hedale lĂ”pule?!

PÀrast vÀikestele realistidele koolimaja tutvustavat ringkÀiku lÀksime kÔik koos 1. klassi aktusele (meie jaoks juba teine aktus 1. septembril), mille lÔppedes ka meie viimane ning pisikeste mÀlestusvÀÀrne esimene september Reaalis lÀbi sai.

2014-09-01 11.34.02 Gerli ja Kaisa 1.09.2014 Grete ja Laura 1.09.2014 Krissu ja Pille 1.09.2014 WP_000051 Kiku 1.09.2003 (Krissu esimene september 2003)IMG_7063

 

-Lisanna

 

29.10.2014

11. klassi Ă”udusunenĂ€gu – uurimistöö

Kui kĂŒsida abituuriumi Ă”pilaselt, mis tal kĂ”ige esimesena seostub 11. klassiga, vĂ”ib vĂ€ga tĂ”enĂ€oliselt vastuseks saada just selle kurjakuulutava sĂ”na – uurimistöö. Tegemist on mahukaima tööga gĂŒmaasiumis, mis nĂ”uab enim just aega, millest on ĂŒhel reaalikal tavaliselt kĂ”ige suurem puudus. Aega, et mĂ”elda, otsida, kirjutada, juhendaja mĂ€rkustele vastu vaielda, kuid siiski lĂ”puks tekst uuesti ĂŒmber kirjutada, Ă”igesti viidata, vormistada, lehekĂŒljenumbreid lehe alla tekitada, ennast Moodle juhendiga kursis hoida, jne. Sellel nimekirjal vist ei tulekski lĂ”ppu, kui enne lausele punkti ei pane.
Tegelikult algas pikk uurimistöö koostamise protsess juba 10. klassi lĂ”pus, kui pidime otsustama töö teema ja juhendaja. Algas tormijooks juhendajatele, sest ka nende juhendatavate kohad olid ju piiratud. Kellel lĂ€ks sobiva juhendaja nĂ”usse rÀÀkimine ja teema otsustamine kiiresti, oli juba vĂ”itnud juurde aega, et kokku leppida töö struktuuri ja kĂ€sitletavate punktide osas. Õnneks lĂ”petas esimene kooliaasta ka kolmeks kuuks mured uurimistöö osas, saime hinge tĂ”mbamiseks pausi.
MĂ”ned tublid ĂŒheteistkĂŒmnendikud alustasid aga juba suve lĂ”pus taas mĂ”tete kogumisega uurimuse osas. Kes kĂŒlastas raamatukogusid, mĂ”ni uuris hoopis internetist oma teema kohta. SĂŒgisel pandi aga meid kĂ”iki taas fakti ette – tuli jĂ€tkata kevadel alustatud tööga, sealjuures pidada kinni tĂ€htaegadest ja osaleda kollokviumidel. Nendel mitmetunnistel koosviibimistel ei antud kergelt armu, vaid pommitati meid kĂ”ikvĂ”imalike kĂŒsimustega: kellele ja miks seda tööd vaja on, mis on hĂŒpotees, kuidas seda tĂ”estama hakkad.. Iga Ă”pilane sai klassi ees viibitud minutite eest juba ka punkte, mis kokkuvĂ”ttes kajastusid ka töö lĂ”pptulemuses.
Tagasi vaadates kogu uurimuse protsessile tundus kĂ”ige raskem siiski töö praktilise osa koostamine. Valdav osa meie lennukaaslastest koostas probleemi uurimiseks kĂŒsitluse, mida hakkas just veebruaris ja mĂ€rtsis kĂŒmnete kaupa laekuma iga gĂŒmnasisti meilile. Andmed kogutud, tuli hakata neid analĂŒĂŒsima: koostasime tabeleid, diagramme ja kĂ”ikvĂ”imalikke huvitavaid graafikuid, mis aitaksid lugejal mĂ”ista uurimuse sisu. Ja juhendajad polnud ka selles osas leebemad, vastupidi! Vahel oli vaja ĂŒhe lĂ”igu sĂ”nastust parandada kolm vĂ”i lausa neli korda, kuid kui sellest ikka ei piisanud, siis oli ainsaks abiks „delete“ klahv.
Üks kĂ”ige ilusamatest hetkedest ĂŒheteistkĂŒmnendas klassis oli vaieldamatult see hetk, kui ka uurimistöö viimane etapp – kaitsmine – oli seljatatud. Sel hetkel meenusid need öösel arvuti taga veedetud tunnid ning meeletu töö ja vaev, mis sellega kaasas kĂ€is. ÜhtĂ€kki oli nii kerge olla, sest pidev pinge muutus jĂ€rsku olematuks ja suvevaheaeg kĂ€egakatsutavaks! Olime tĂ”esti tublid, ja ma loodan, et abituuriumi lĂ”pus saame viimaks öelda, et see kadalipp on lĂ€bitud kogu 130.c klassil!

 

Laura

29.10.2014

Ekskursioon Hiiumaale (3-4.06.2014)

11. klassi lĂ”pus kĂ€isime reisil Hiiumaal. Üritus algas 3. juunil vĂ€ljumisega kell 8:00 Georg Otsa tĂ€navalt tĆĄarterbussiga suunal RohukĂŒla sadam. Seal olles vĂ”tsime oma asjad bussilt ja kĂ”ndisime parvlaevale Regula, mis viis meid Eesti suuruselt teisele saarele. Hiiumaale jĂ”udes sĂ”itsime otse SĂ”ru sadamasse. Terve senise teekonna ajal saatis meid hall ja vihmane, kuid enam-vĂ€hem soe ilm. Õnneks Ă”htu poole olukord paranes, pĂ€ike hakkas paistma ja puhkus kadakate vahel mere ÀÀres sai alata. Paljud mĂ€ngisid koos Toomasega vĂ”rkpalli improviseeritud vĂ€ljakul ning ĂŒlejÀÀnud nautisid vĂ€rsket Ă”hku ja vaikust. Kui juba Hiiumaal olime, siis tutvustasin soovijatele ka oma teisi pereliikmeid – lehmi! Miniekskursioonile laiule sĂ”itsime 11nekesi kastiautoga, kus vĂ”tsid meid vastu 37 herefordi veist. Peale kontaktide jagamist ja selfiede tegemist viis meie turnee tagasi SĂ”ru sadamasse, kust lĂ€ksime parvlaev Estonia pÀÀstelaevaga edasi hĂŒlgeid vaatama. Muhe pooletunnine loksumine viis meid Raudrahuni, millel ja mille lĂ€heduses olid uudishimulikud hĂŒlged, kes rÔÔmsalt meid ka tervitama tulid. Peale meresĂ”itu oli vaba aeg hea seltskonna ja grilliga.

JĂ€rgneval hommikul, neljandal juunil, suundusime huvisĂ”idule nimega  „Tour d’ Hiiumaa“. Selle kĂ€igus kĂŒlastasime KĂ”pu tuletorni,  mis on LÀÀnemere ja Baltimaade vanim ning vĂ€idetavalt maailmas vanuselt teine tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt pĂ”lenud. Peale seda sĂ”itsime bussiga mööda kruusateid Hiiumaa keskpunkti, kus sĂ”ime RMK puhkemaja grillkatuse all lĂ”unat. Kui kĂ”hud tĂ€is, sĂ”itsime edasi KĂ€rdla suunal, enne mida kĂŒlastasime RistimĂ€ge, kus kĂ”ik valmistasid ja jĂ€tsid sinna kohustuslikud ristid. Peale seda sĂ”itsime saare ainukesse linna, kus veetsime viimased tunnid paradiisisaarel. Kui ring sai Hiiumaale tehtud,  vĂ”tsime suuna Heltermaa sadamale, kus pidime ĂŒtlema head aega meie muhedale bussijuhile ja nĂ€gemist Hiiumaale. Tallinna Reaalkooli ette jĂ”udsime kella poole ĂŒheksast ja kĂ”ik jĂ”udsid loodetavasti koju enne Aktuaalse kaamera algust.

hiiumaa ajakava hiiumaa hiiumaa1 hiiumaa2 hiiumaa3 hiiumaa4 hiiumaa5 hiiumaa6 hiiumaa7 hiiumaa8

 

-Kaarel

29.10.2014

TeatrikĂŒlastused gĂŒmnaasiumis

Reaalkoolis on traditsiooniks kujunenud teha varakevadel gĂŒmnaasiumiklassidega ĂŒks meeleolukas vĂ€ljasĂ”it Eesti teatrisse. Esimesena saime 10. klassis osa Endla teatri uhiuuest lavastusest „Boyband“, milles tegi teiste seas kaasa ka Koit Toome. Algselt oli meil muidugi planeeritud vaadata romantilist komöödiat „Uhkus ja eelarvamus“, kuid nĂ€itlejate haigestumise tĂ”ttu asendatigi see 1990. aastate hittidest pakatava poistebĂ€ndi etendusega. Usun, et saime kĂ”ik unustamatu elamuse, sest keegi meist polnud varem nĂ€inud Koitu nĂ€itlejarollis, veelgi enam, teda esitamas keerulisi koreograafianumbreid.
ÜheteistkĂŒmnendas klassis kĂ€isime kogu Reaali gĂŒmnaasiumiperega aga hoopis Tartus, vaatamas Vanemuise etendust „Fanny ja Alexander“. Enne veel, kui Vanemuise VĂ€iksesse majja jĂ”udsime, kĂ€isime klassiga Tartu ĂŒlikooli kunstimuuseumi avastamas ja tutvusime nii mĂ”negi jaoks tulevikus olulise ĂŒlikoolihoone ajalooga. NĂ€gime pööningul asuvat ajaloolist kartserit, kus omal ajal istusid ĂŒliĂ”pilased, kes olid rikkunud avalikku korda ja ĂŒlikoolis kehtinud kĂ€itumisreegleid. Me vĂ”ime aga kergendatult ohata ja rahuliku sĂŒdamega Tartu Ülikooli astuda, sest tĂ€napĂ€eval ei rakendata enam nii ÀÀrmuslikke meetmeid.
Kui kell hakkas seitsmele lĂ€hemale liikuma, jĂ”udsid Vanemuise VĂ€iksesse majja juba ka esimesed reaalikad. Varsti tĂ€itis meie koolipere suure osa nii pĂ”randal kui ka rĂ”dul olevatest kohtadest, saalis kustusid lambid ning inimesed jĂ€id haudvaikseks – etendus vĂ”iski alata! See Ingmar Bergmani filmil pĂ”hinev neljatunnine lavateos ei andnud siiski pĂ”hjust hetkekski igavust tunda, sest pinge kestis tĂ”esti algushetkest lĂ”punoodini. KĂ”ik tegelaskujud suutsid vĂ€ga vĂ€rvikalt publikule edasi anda vahetut emotsiooni, luues lavale muinasjutulise, kohati isegi Ă”udusttekitava Ă”hkkonna. Etenduse ĂŒldpildi sĂŒngust tasakaalustas edukalt vabameelse Gustav Adolfi rollis olnud Ott Sepp, kes ei hĂ€benenud isegi laval pĂŒksteta olla.
Meil on gĂŒmnaasiumi jooksul olnud tĂ”esti vĂ€ga erilised ja elamusterohked teatrikĂŒlastused. Oleme nĂ€inud eesti nĂ€itlejate poolt vĂ€ga meisterlikke etteasteid, mis on pakkunud nii lĂ”busaid hetki kui ka traagikat. MĂ”ne kuu pĂ€rast ootab meid ees gĂŒmnaasiumi viimane ĂŒhine reis teatrisse, millest kujuneb kindlasti ĂŒks sama mĂ€lestusvÀÀrne pĂ€ev kui on olnud eelmised!

 

-Laura

19.10.2014

Riigikaitselaager (30.05-01.06.2014)

30.05-01.06 toimus 130.lennu riigikaitse laager, mis oli paljudel ka ĂŒheks peamiseks pĂ”hjuseks kursuse valimisel. Kui eelnevatel aastatel on laager tehtud vaid ĂŒhele koolile korraga, siis meil oli osalejate arvuks umbes 250 Ă”pilast seitsmest erinevast Tallinna koolist. Peale reaalikate oli esindatud ka GAG, 21.KK, Sikupilli GĂŒmnaasium, Kesklinna Vene GĂŒmnaasium, LasnamĂ€e Mehhaanikakool ja Kuristiku GĂŒmnaasium. Enim oli osalejaid meie koolist (81 Ă”pilast, kelleast 21 neiud).

REEDE 30.05

Laagri esimeseks tegevuseks sai varustuse jagamine. Kui olime loobunud meie rutiinsest igapÀevaelust ning kÔigil olid kotid pakitud, kogunesime kooli kÔrvale, et veel viimaseid ÔpetussÔnu riigikaitseÔpetajalt saada. Kui need ÔpetussÔnad kÀes, siis tuli jalutada rivis lÀbi kesklinna, kus meid ootasid kastiautod, mis meid Vahipataljoni transportisid.

Vahipataljon oli laagri esimene peatuspaik, kus me saime kogeda elu ajateenijana. RĂŒhmad moodustati seitsme kooli peale segamini, millel oli ka teatav alaeesmĂ€rk-tagada lĂ”imumine erinevate rahvuste ja koolide vahel. Veel enne, kui meid kasarmutesse suunati , toimus riviĂ”ppus, mille kĂ€igus Ă”ppisime oma rĂŒhmaĂŒlemat kuulama ja tema kĂ€ske tĂ€itma.

Kasarmutesse paigutati poisid ja tĂŒdrukud erinevatele korrustele. Kui kĂ”igil oli voodikoht olemas, viidi esimesed rĂŒhmad ĂŒlesrivistatuna sööma, teistele Ă”petati samal ajal voodite tegemist ajateenijale kohaselt.

Kella 21.00 pidime me kÔik olema kogunenud koridori ainsa televiisori juurde, et vaadata Aktuaalset Kaamerat, mis jÀi Ôhtu viimaseks tegevuseks enne 22.00, kui saabus öörahu.

LAUPÄEV 31.05

Kell 6 oli Ă€ratus. KĂŒmne minuti pĂ€rast pidime olema juba riides ning liikuma kasarmu ette, kus toimus ĂŒhine hommikuvĂ”imlemine. PĂ€rast sĂ”ime, koristasime toad ning kell 8 toimus meie hommikune ĂŒlevaatus, mille jĂ€rel pandi varustus ja Ă”pilased masinatele, et liikuda Vahipataljonist Keila metsa vĂ€lilaagrisse. Kohale jĂ”udes jagati taas laiali meie varustus, igale rĂŒhmale anti putukatĂ”rjevahendid ja olenevalt rĂŒhma suurusest ĂŒks vĂ”i kaks telki, mille panime ĂŒlema juhendamisel pĂŒsti. Kogu selle tegevuse jĂ€rel oli kĂ€tte jĂ”udnud lĂ”una ning igale osalejale anti NATO toidupakk. Kuna ĂŒhtset toitlustamist ei toimunud, pidi igaĂŒks NATO paki ning kateloki abil lĂ”una valmistama.

PealelĂ”unaseks tegevuseks oli orienteerumine, mille kĂ€igus tuli panna proovile rĂŒhma ĂŒhtsus ja koostöövĂ”ime. Leidus nii neid, kes jooksid terve raja lĂ€bi kui ka neid, kelle eesmĂ€rgiks oli rada lihtsalt lĂ€bida. Seda ka juhul, kui tuli rĂŒhmakaalsast ĂŒhtlase liikumise sĂ€ilitamiseks seljas kanda.

Õhtusöögiks jagati rĂŒhmadele laiali kastid toidumoonaga, milles leidus tomatit, kurki, saia, Ă”unu, vorste, kohupiima, hapukoort, kĂŒpsiseid, leiba, muna jne. Sellest pidi valmima Ă”htusöök kogu rĂŒhmale ning ĂŒks portsjon nii soolasest kui ka magustoidust kĂ”igile laagri ĂŒlematele hindamiseks. Nagu arvata oli, siis magustoiduks oli kas kĂŒpsisetordi taoline nikerdis vĂ”i lĂ”kkes tehtud ahjuĂ”un.

Õhtu jooksul tuli jagada Ă€ra ka valvekorrad, et terve öö toimuks telgis pidev kĂŒtmine. Enne öörahu rivistati meid ĂŒles, et tutvustada hĂ€iret. Kui olime siis lĂ”puks telki jĂ”udnud ja valmis magama minema, toimusidki kolm hĂ€iret. HĂ€irete vahepalaks korraldasid rĂŒhmaĂŒlemad vĂ”istluse stiilis mĂ€ngud vendadest rĂŒhmaĂŒlematele, kes olid kaksikud. Lisaks oma telgile, tuli ĂŒhel/kahel inimesel teha öö jooksul laagrivalve tiir.

PÜHAPÄEV 01.06

Viimase pĂ€eva hommik saabus rĂŒhmaĂŒlema Ă€ratusega kell 6, millele jĂ€rgnes söök ning 7.30-12.00 oli planeeritud saidikoolitus. LĂ”unasöögi ajaks oli valdav enamus oma ilusate nĂ€okeste asemele saanud rohelise-pruuni-musta kirjud kamomaalingud.

VĂ€rskelt lĂ”unasöögist saadud energiat rakendasime laagri kokkupanekul ning territooriumi koristamisel, misjĂ€rel pandi kogu varustus taas autodele ja edasi viidi meid JĂŒriöö pargis toimuvale lĂ”pprivistusele.

Sinna  tuli isiklikult kohale ka KaitsevĂ€e juhataja, kindralmajor Riho Terras, kes laagriĂŒlema kĂ”ne jĂ€rel iga laagrist osavĂ”tnud Ă”pilasel kĂ€tt surus ning mĂ€rgi andis. Et ootamatult soe riietus ning kevadiselt soojad temperatuurid hakkasid rivistusele mĂ”juma, tuli teha ootamatult 10 minutine paus. SeejĂ€rel toimus laagriliste ĂŒhispildistamine ning kel oli soovi, siis need pildistasid ka koolide kaupa vĂ”i ka oma rĂŒhmaga.

LÔpetuseks jaotati meid koolide kaupa masinate kastidesse, kuhu tuli kaasa vÔtta ka oma varustus. See tÀhendas aga enamikele, et jalad on kottide all kinni ning teine hulk inimesi istusid kottide otsas, pea vastu kastilage. Kooli jÔudes tagastasime kogu saadud varustuse ning saime veel viimased nÔuanded meie riigikaitseÔpetajatelt (Tooming ja Kruus).

riigikaitselaager riigikaitselaager 1 riigikaitselaager 2 riigikaitselaager 3.

 

-Hedvig

19.10.2014

VargamÀe ekskursioon (28.05.2014)

28. mail kĂ€is meie vahva klass koos paralleelklassiga VargamĂ€el Tammsaare muuseumis, rabamatkal ning vaatamas etendust “Vanad ja noored”. Olime juba vĂ€ga varakult VargamĂ€el kohal, sest meil oli seal palju teha ja nĂ€ha. Pooltele Ă”pilastele algas ekskursioon rabamatkaga ning teistele algas ekskursioonipĂ€ev Tammsaare kodumuuseumis.

Rabamatk oli vĂ€ga mĂ”nus ning vĂ€rskendav pĂ€rast pikka bussisĂ”itu. Rabamatka lĂ”pp-punktiks oli JĂ€rva-Madise kirik, kus meil oli aega oma muljeid jagada klassikaaslaste ja Ă”petajatega kuni bussijuht meile jĂ€rgi tuli. Kuna ilmaga meil sel pĂ€eval absoluutselt ei vedanud, siis ootamine oli jube kĂŒlm ning 10 minutit tundus vĂ€ga pikk ooteaeg. Kui buss lĂ”puks saabus, viidi meid tagasi kohta, kust meie rabamatk algas ning kĂŒlastasime seal hubast Tammsaare kodumuuseumi, kus oli eriti suurt tĂ€helepanu pööratud meie kohustusliku kirjanduse raamatule “TĂ”de ja Ă”igus”. Saime palju teada Tammsaare elust ning muidugi ka tĂ€psemalt raamatu “TĂ”de ja Ă”igus” tagapĂ”hjast ja sellest, kuidas see raamat Tammsaare eluga seotud oli. HĂ€sti on meelde jÀÀnud ka Tammsaare vahakuju, mis tundus vĂ€ga tĂ”etruu. Kui rabamatk oli lĂ€bitud ning muuseum kĂŒlastatud, tegime vĂ€ikese lĂ”unasöögi. Pakuti vana head kotletti ja kartulit ning lisaks vĂ”is juurde vĂ”tta ka kohvi.

PĂ€rast maitsvat lĂ”unasööki suundusime vaatama etendust “Vanad ja noored”. Etendus rÀÀkis meile tĂ€napĂ€evalgi tuntud probleemist ehk vanema ja noorema pĂ”lvkonna kokkupĂ”rkest ning omavahelistest probleemidest. Etendus pakkus kohati head huumorit, kuid ĂŒlejÀÀnud ajal oli see kuidagi traagiline ja kurb lugu ĂŒhest tavalisest taluperest. Etendus kajastas raskeid hetki leinaperioodidel ning nĂ€itas ka igapĂ€evaseid probleeme perekonnaliikmete vahel. Kuna ruumis oli suhteliselt kĂŒlm, siis sai sealt tĂ”epĂ€rase nĂ€gemuse taluelust ja rasketest hetkedest.

Peale etendust oli meie klassil siiski rÔÔmus olemine, sest suvi oli tulekul ning uurimistöö tehtud. Suundusime bussidega tagasi linna ning valmistusime algavaks riigikaitselaagriks.

Harjak Tammsaarega

 

-Harjak

19.10.2014

Singapur (18.01.-24.01.2014.)

Singapur

Selle aasta jaanuaris kĂ€isime koos Markuse ja Ă”petaja Kersti Veskimetsaga Singapuris Rahvusvahelisel Teadusseminaril. Euroopast oli sinna kutsutud kahe kooli esindajad: Tallinna Reaalkool ja Lyćee Janson de Sailly School (Prantsusmaa).

Seminari peateemaks oli “Science for Humanity in the 21st Century“ ning eesmĂ€rgiks noorte inspireerimine ning koostööle innustamine teaduse vallas. Noored jagati vĂ€iksematesse gruppidesse, igal grupil oli ka oma alateema. KĂ”ik Ă”pilased eri riikidest olid nii targad, et tekkis tahtmine koos oma enesehinnanguga maa alla vajuda. Lolle kĂŒsimusi ei julgenud kĂŒsima hakatagi. Õnneks olid nad ka inimestena vĂ€ga toredad ning vaatamata kultuurilistele erinevustele oli grupp vĂ€ga tore ja sai palju koos naerdud. Viimasel pĂ€eval kirjutasime grupisiseselt kĂ”igile pĂŒhendustega kaardid, mis tĂ”id igale liikmele pisara silma.

Kahel pĂ€eval toimus kohtumine Nobeli laureaatidega, kus nendelt oli vĂ”imalik kĂŒsimusi kĂŒsida ning nende karjÀÀri rohkem kohta teada saada. KĂ€isime molekulaarbioloogia instituudis, kus meie grupp sai eraldi loengu veel Dr Lisa Ng-lt, kes on ametilt viroloog. Ta nĂ€gi vĂ€lja ĂŒpris noor (nagu kĂ”ik asiaadid), kuskil kahekĂŒmnendates, kuid oli oma elu jooksul juba tohutult palju huvitavat Ă€ra teinud.

Igal Ă”htul toimus Cultural hour, mille kĂ€igus iga grupp tutvustas oma riiki kas esitluse, tantsu vĂ”i muu etteastega. Mina ja Markus eelistasime traditsioonilist powerpointi ning keeldusime naistekandmist demonstreenimast. Eelviimasel pĂ€eval oli sellele lisaks veel Cultural exhibition ehk iga riik pani oma leti pĂŒsti. Meie jagasime Ă€ra kilode viisi kalevi komme ja ĆĄokolaadi, musta leiba ja demonstreerisime rahvariideid.

Viimasel Ă”htul toimus pidulik 8-kĂ€iguline Ă”htusöök, mis koosnes traditsioonilistest roogadest ning toimus viie tĂ€rni hotellis. Ei saa just vinguda kvaliteedi ĂŒle 😉

Linna nÀgime kahjuks vÀga vÀhe selle reisi jooksul. PÔhiline osa reisist kulus koolide promomisele ning linnaekskursioon oli pigem nagu orienteerumisvÔistlus. Viimasel pÀeval lÀksime Ôp. Veskimetsa ja Markusega siiski uuesti China Towni ja Botaanikaaeda. See oli ainuke vÔimalus selle reisi jooksul rahulikult tutvuda mÔne vaatamisvÀÀrsusega.

 

UT1

UT2

UT3

UT5

UT4

UT6

 

Randoomseid fakte:

*SÔit Singapuri toimus kahekorruselise lennukiga.

*Õues on Singapuris vĂ€ga palav, aga siseruumides on konditsioneer nii jahe, et haigeks jÀÀmine on kĂ€kitegu => kogu reisi vĂ€ltel oli mul kas hÀÀl tĂ€iesti Ă€ra vĂ”i rÀÀkisin nagu mees.

*KÔik meievanused nÀgid vÀga noored vÀlja. Mind peeti vÀlimuselt keemiaÔpetajaks.

*Söök oli omapĂ€rane, kas vĂ€ga vĂŒrtsikas vĂ”i tĂ€iesti maitsetu. Terve grupp vaatas alati pĂ”nevusega minu ilmet, kui ma midagi uut proovisin ning vĂ€gisi veeti mind eri putkadesse ja osteti mulle head paremat:

NĂ€ited nende „tĂ€navajookidest“: sour plum (maitses nagu soolane ploomimahl) ja bubble tea (roheline tee+piim+jÀÀ).

*Söödi lusika ja kahvliga, kui mina kasutasin nuga, siis tehti hirmunud nÀgu pÀhe.

*Nende lemmik silmavÀrv on hall.

*NÀtsu nÀrimine on Singapuris keelatud, erandiks on arsti poolt vÀlja kirjutatud nÀrimiskumm.

*Kogu reisi vÀltel magasin öösiti keskmiselt 3,5 tundi.

*KÔik kannavad sporditosse, igal pool, kogu aeg. Kontsadega kÀimine vÔtab neil veel kÔvasti harjutamist.

*Sealsed laborid olid tipptasemel ning seda ka koolides. Kangro keemiaklassiga ei vÔrdleks


 

PS!

Lennukis veedetav aeg oli kokku 30 tundi ja 15 minutit

Lennujaamas tuli parajaks teha kokku 9 tundi ja 55 minutit

 

-Gerli

 

19.10.2014