Sport, väsimus ja spordilaagrid
Enamik spordiklubisid korraldavad vahel spordilaagreid ning need on head selleks, et saaks sportida rutiinsest keskkonnast kaugemal ning ilma segavate teguriteta. Kuna hiljuti käisin spordilaagris, siis mõtlesin kirjutada, kuidas minu arvates oleks hea sportida.
Ma võtan spordilaagreid puhkelaagritena, eriti oma viimast laagrit. Kõik teavad, et kooli ajal on raske trenni teha. Mõtted hajuvad koolile, pole aega ning trenn tuleb kiiresti ära teha. Lõpus pole aega isegi korralikult venitada, sest on vaja koju õppima minna, magada tahaks ka ja lisaks veel muude huvidega tegeleda. Oleneb ka palju sellest, kui palju keegi õpib. Ilmselgelt mõni peab rohkem tähelepanu pöörama õppimisele kui teine ega suhte sellesse kui protsessi pinnapealse tegevusena. Kohustused nõuavad rohkem tööd, mitte ainult enne arvestuste nädalat. Siin ma läksin jutuga nii kaugele, et tahan öelda, et ajapuuduse tõttu ei ole midagi võimalik korralikult teha, kaasa arvatud trenni. Seega tekib väsimus.
Nii palju, kui olen aru saanud, et pidev väsimus viib keha ja vaimu stressi ja nii polegi võimalik mingeid häid tulemusi oodata. Trenn on raske ja väsitav, samuti ei toimu arengut. Varem kui oli vähem kohustusi, siis trenn tundus lõbuna. Joosta oli mõnus, kõik trenni tegevused, mis olid rasked ja kurnavad, arendasid ning trenni sai minna hea tujuga. Tahangi jõuda selleni, et laagrites on võimalik pühenduda spordile ja ka õigele toitumisele. Lühikesed trennid kaks korda päevas tunduvad isegi vähesed, tahaks rohkem trenni või läheks vabast ajast jooksma. Suurem osa päevast siiski ei ole vaja trenni teha ja vabal ajal on võimalik ennast välja puhata. Kui vaja, võtan laagritesse ka koolitööd kaasa, sest seal on aega.
Vahel on lihtsalt hea lihtsalt olla. Pärast väheseid magamistunde ja pikki töötunde ei viitsigi midagi teha, ainult passida tühja. Aga seda mitte kaua, sest kui läheb igavaks, siis on see omakorda talumatu.
Anne Niin
© 2024, 129b