MĂ€letamine ja kodulinn

Üks minu lemmikutest on see kitsas tĂ€nav ĂŒleval Toompeal, seal Nevski katedraali lĂ€hedal, mille nime ma ei tea. Aga see meeldib mulle juba ammu. NĂŒĂŒd jalutan ma sellest mööda ja paitan pilguga, aga kui ma teda esimest korda mĂ€rkasin, tekkis mul tunne, et kui sealt lĂ€bi joosta, vĂ”iks ennast peaaegu Eva-Lottana “Kalle Blomkvistist” tunda. Ometi ei jooksnud ma seal vist kordagi. Jalutasin ja mĂ”tlesin, kuidas oleks joosta.

Kodulinna muudavad kodulinnaks mĂ€lestused ja seosed, mis mingi kohaga ĂŒhendavad. Mul on Tallinn, mida ma kĂ”igiga jagan, aga see minu Tallinn, mida ma tĂ”eliselt oma kodulinnaks loen, on see, mida kellegagi ei jaga. Need on minu kohad, kus ma enamasti kĂ€in ĂŒksi.

Liisa-Maria Puur, Maria KrajuĆĄkina

Lisas: raidv 29.04.2013 18:59

LIIKLUS – Tark ei torma

Igal aastal lisandub ĂŒha enam noori, sooviga sukelduda  tihedavoolulisse liikluskeerisesse. Kuid pealtnĂ€ha imelihtsana tunduv autojuhtimise oskuse omandamine vĂ”ib osutuda ka kĂ”ige sĂŒdimale liiklejale parajaks pĂ€hkliks.

Nii mĂ”nigi noorsand ning –neid on oma oskusi pannud mitmeid kordi proovile, sageli tulutult
kulukalt.

Liiklustesti sooritas minu vÀÀrt sÔber Mark,

Lootuses ,et nĂŒĂŒd ootab teda ees suur vĂ”imas ARK.

Kuid kui ta oleks vÀga tark,

tuleks autosÔidu asemel valida hoopis jalutuskÀik ning park.

 

Teadagi, tuleb iga asi omal ajal ning nĂ”nda vĂ”ib tĂ”statada kĂŒsimuse – Kas ehk nende noorte, rahutute hingede aeg, kes pidid alla vanduma testi keerukusele, ei olnud veel kĂŒps, sooritamaks edukalt vajalikke teste, et selgitada vĂ€lja meie liikluse tugevaim lĂŒli?

 

Kristiina Kraav ja Sarah Ellermaa

Lisas: raidv 29.04.2013 18:59

Head teed! Heal teel? VÔi siiski mitte?

MĂ”ni aeg tagasi JĂ€rve Keskuse juurde ilmunud suur reklaamplakat „Tallinna Linnavalitsuse“ „Head teed!“ sooviga nĂ€ib iga pĂ€evaga aktuaalsemaks muutuvat. Stressist vaevatud (sest see on ju moes) rahvahulgal on jĂ€rjest keerulisem end hommikul voodist vĂ€lja vedada. Silm tikub vĂ€gisi kinni vajuma. MĂ”nusad löökaugud linnatĂ€navates on aga igati abiks hommikuvĂ€simusest vabanemisel. Sileda, sujuva, lausa igava teekonna asemel on Tallinna elanikel eksklusiivne vĂ”imalus proovida uutmoodi hommikuvĂ”imlemist. Moodne kompleksvĂ”imlemine sisaldab endas nii autoistmel ĂŒles-alla hĂŒppamist, kirumisega suulihaste treenimist kui ka autojuhioskuste parandamist. Eks ole slaalomisĂ”it ju autokooliski kohustuslik element. Loomulikult tuleb kasuks selle igapĂ€evane harjutamine. Ehk on see ka linnaametnikel mĂ”tteis, kui nad aukude parandamisega ĂŒlemÀÀra ei kiirusta? Inimohvrite arv Eesti maanteedel nĂ€ib statistika andmeil olevatki vĂ€henenud.

Kuid ega sÀÀrased teerÔÔmud pole vaid pealinlaste pĂ€rusmaa. NĂ€iteks Viljandi maantee sagedased hommikused ummikud annavad kaugemalt tööle/kooli tulevatele unimĂŒtsidele vĂ”imaluse veel mĂ”neks kallihinnaliseks minutiks unne suikuda. Teised, kes hommikul korralikult kohvi on joonud, saavad seejuures praktiseerida viharavi.

Kas pole see siis hea tee nagu nn „Tallinna Linnavalitsus“ meile soovib?

Kui minna veidi sĂŒngemaks, vĂ”iks sĂ”numit vaadelda kui palvet lahkuda. Stiilis „kui ei meeldi, mine Ă€ra“ reklaam linnatĂ€navatel tĂ”stab ju kindlasti elanike ĂŒldist mentaliteeti ja meelestatust. Eks ole ju armas, kui niivĂ”rd „lĂ€hedased“ ja „armsad“ ametnikud soovitavad sul vehkat teha.

Üldjoontes vĂ”ib aga öelda (ilma iroonia ja sarkasmita), et Eesti teede seisukord on halb. Midagi tuleks ette vĂ”tta. Mida tĂ€pselt, eks seda tea igaĂŒks ise kĂ”ige paremini. On olemas kĂ”nekÀÀndki: „KĂ”ige Ă”iglasemalt on siin maailmas jagatud mĂ”istust. IgaĂŒks arvab, et temal on seda piisavalt.“

 

Eva MÔtshÀrg

Lisas: raidv 29.04.2013 18:59

Keeleroimad

Tere taas keelefanaatikud!
Eile oma lemmikuid keelerikkujaid jÀlgides sattusin sellise pÀrlitera peale.

“ÂĄtervus servus kogu rahvas!!!!!!!!!!!!!!!ÂĄ!
alles eila ma vaatsin telerist saadet “Su NĂ€gu KĂ”lab Tuttavalt. mulle vÀÀga meeldis kuidas sellest b2ndist noh… Padarmees esines. ta n2gi niiiii sarnane Will Smithi moodi vĂ€lja 😀 .
Tegelt pole aimugi kes ta tegelt olema pidi, mingineeger noh . r22kides teleshhhoudest nagin ma eile ka ylieepilist South Pargi re-runni kus see mingi kEnny sai surma (naq alati) ja siis see paks kutt sai parimaks sÔbraks mingi kalmaariga xddddd .
ja siis oli mingi jama hipidega ja oligi saade siis nagu l2bi noh . t2222222iega ootan jargmist episoodi sest tahaks n2ha mis kennyga seekord juhtub. yleeile kaisin ma nurga peal virukas. nagin kuidas mingi  vanamutt nagu  t2iega ehmus nende automaatuste peale. ULL MAAKAS NOH EI SAA PIHTA ELEKRile.”

Ma ei mĂ”ista, miks peavad sellised inimesed ĂŒldse oma blogi, kui puudub igasugune keeleharidus ning isegi peaga vastu klaviatuuri pekstes annaks tulemus postitusele parema kirjandusliku vÀÀrtuse, kui sellel praegu on.
JĂ€tan Teid, kalleid kaasmaalaseid, nĂŒĂŒd kiisuvideotega ĂŒksi, et saaksite meele puhastada sellest kohutavast keeleroimast, mis teie ees juhtus.

Kirjutanud Al William Tammsaar ja Rasmus Saks

Lisas: raidv 29.04.2013 18:58

Tantsupidu

Astusin platsilt maha ja lÔin kÀed pea kohal kokku.

„VĂ€ga hea, kaks tantsu aega,“ hĂŒĂŒdsin naerdes. Hakkasin jooksma, pidin ringiga teisele poole saali jĂ”udma. Niipea kui jĂ”udsin kohale, kĂ”ndisin platsile.

Platsil seistes tekib tĂ€iesti teine tunne. Üks asi on tantsida laval. Teine asi on tantsida tantsupeol, suurel platsil, sadade, tuhandete inimestega.

Enne lava nÀrveerid, mÔtled kava lÀbi, surud emotsioonid alla ja astud sunnitud naeratusega lavale. Sa tead, et iga sinu sammu jÀlgivad inimesed, iga sinu sammu pannakse tÀhele, iga vale samm rikub pildi. Isegi puuduv naeratus vÔib hÀvitada terve tantsu. VÔi naeratus vale koha peal. See vÔib nÀrvi ajada. VÀga nÀrvi.

Tantsupeo vĂ€ljaku eel sa vaatad lihtsalt ringi ja mĂ”tled, kus sa olema pead. Ja siis astud platsile ja tantsid. Sa ei tantsi publikule. See, et kari inimesi, kes ei saaks arugi, kui sa midagi valesti teed, sind vaatab, on tĂ€iesti juhuslik. Nad lihtsalt sattusid sinu tantsu peale. Sina tantsid teistele tantsijatele. Palju mugavam keskkond. Palju mĂ”nusam. Iga viga, mis sa teed, kaob ĂŒldisesse rahvasumma Ă€ra. Kedagi ei huvita, kui sa astusid korra valesti. Tants on tĂ€htis.

Ja nii astusingi lavale ja naeratasin oma vastaspaarile. Jooksin ĂŒle vĂ€ljaku ja naersin, hĂ”iskasin. Tants tungis lĂ€bi, ilmus paar lisasammu, mis sobisid juhuslikult ĂŒldpilti.

 

Tantsupidu on oma olemuselt teistsugune. Tantsupidu on kĂŒll esinemine, jah. Esinemine ĂŒksteisele, mitte rahvale. See on siiski rahvatants. Teoreetiliselt vĂ”iks igaĂŒks liituda selle tantsuga. Tantsijad poleks sellele vastu. Koreograafid lĂ€heksid kĂŒll nĂ€rvi, kui nende ilusad joonised Ă€ra rikutakse, aga keda see hĂ€iriks?

Tegelikult pole see ĂŒldse vale mĂ”te. Enne tantsupidusid korraldatakse pikad ja laiad ĂŒlevaatusvoorud, kus valitakse vĂ€lja kindlad grupid, kes pÀÀsevad esinema, mis kategooriasse jne. Paljud grupid langevad vĂ€lja, paljud valitakse vĂ€lja mingi kindla ĂŒlesande jaoks. Jagatakse ju kategooriad: kĂ”rgem, esimene, teine, kolmas. Nendest moodustatakse kindla ĂŒlesehitusega joonised, kujundid. Viimaselt noorte tantsupeolt tuleb meelde kaisukaru ning Eesti kaart. VĂ€ga hoolega seatud, vĂ€ga hoolikalt ĂŒles ehitatud.

Kas selline peakski olema tantsupidu? „Tulge kĂ”ik tantsima, aga mitte teie, sest me pole kindlad, kas te oskate ikka kaisukaru kujundi moodustada!“ No pole pĂ€ris normaalne. Tants on kĂ”igile. Rahvatants on mĂ”eldud rahvale.

Seega kutsun teid ĂŒles! JĂ€rgmisel tantsupeole minnes, Ă”pi paar sammu selgeks. VĂ”i kui tantsid rĂŒhmas, aga ei pÀÀsenud peole, siis tantsi lihtsalt kaasa. Teeme tĂ”elise tantsupeo. Rahva tantsupeo.

Spikey

Lisas: raidv 29.04.2013 18:58

Suveks saledaks

Tere taas!

Kuna suvi on tulekul, on viimasel ajal jĂ€lle aktuaalseks  teemaks saanud dieedid ning nende efektiivsus.  SĂ”brannadelt oleme kuulnud mitmetest erinevatest uutest trendidest dieedimaastikul: Maggi,  Dukani, astronautide ehk Kremli dieet jne. RÀÀgitakse, et viimane dieet pidavat olema tĂ”hus viis kiireks kaalulangetamiseks ning seda on kerge jĂ€rgida. Kremli toitumiskava pĂ”hineb jĂ€rgmistel pĂ”himĂ”tetel: igale toiduainele vastab kindel punktide arv ja kĂ”hnumiseks ning ka kaalu sĂ€ilitamiseks on vaja, et teie ööpĂ€evane punktide arv ei ĂŒletaks:

‱ kĂ”hnumise eesmĂ€rgil – 40 punkti;
‱ kaalu sĂ€ilitamise eesmĂ€rgil – 60 punkti.

Hoides oma igapĂ€evast toiduratsiooni 40. tingĂŒhikul, vĂ”ite 8 pĂ€evaga vĂ”tta kaalust alla 5,5 kg.

Rohkem saate dieedi kohta teada ja punkte arvestada: http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=806

Edu eesmĂ€rkide pĂŒstitamisel!

Marit ja Johanna- Britt

Lisas: raidv 29.04.2013 18:56

Laulupidu

Mina, kui endine koorilaulja, olen oma elus sattunud 4-le laulupeole. VĂ”ib-olla 9 aastaselt tundus see laulupeole minek minu jaoks rĂ€nk kohustus ning liiga palju pidi kooritundides enne seda kĂ€ima aga seal kohapeal olles sain ma mĂ”nusa kogemuse, mis on mind iga kord tagasi kutsunud. Mulle meeldib just laulupidudel osalejate ĂŒhtsustunne. Ühe aasta laulupeo pealkirjaks oli Üheshingamine ja just see ongi laulupidu minu jaoks.

Eriti erines 2009. aasta laulupidu kĂ”ikidest teistest, millel mina olen kĂ€inud just sellega, et peale laulupeo ametlikku lĂ”ppu jĂ€tkus laul. Lauljad keeldusid lavalt Ă€ra minemast ja laulmist lĂ”petamast, kui kaameramehed juba oma kaameraid autodesse pakkisid. Just see iseloomustab laulupidu kĂ”ige paremini: kĂ”igi tahe laulda, laulda just isamaalisi laule. 2011. aasta laulupeo kavast aga puudus rahva armastatud laul “Ta lendab mesipuu poole”. Lauljad aga hakkasid kaare all kordama “Mesipuu, mesipuu” ning lĂ”puks tuli dirigent ja seda lauldi lĂ€bi kaks korda. Kogemus sellest toob siiamaani pisara silma ja tekitab mĂ”nusa ja uhke tunde. 2007. aasta laulupeost meenub mulle aga “Palve”, mille ajal kĂ”ik kĂ€test kinni vĂ”tsid ning need kĂ”rgele tĂ”stsid kĂ”igutades. Inimesed laulsid seda hingest ning seda laulu nĂ”uti korrata, mida ka tehti.

Laulupidu on vĂ€ga eriline kogemus just lauljana. Ma usun, et pealtvaatajal on ka kohapeal mĂ”nus olla, kuid mina ei suudaks pealt vaadata, mind kisub sĂŒda lavale kaasa laulma. Selle kogemuse teeb just eriliseks see, et eestlased, kes on stereotĂŒĂŒpselt kĂŒlmad ja endassetĂ”mbunud, on jĂ€rsku nagu ĂŒks hing, kes laulab kogu hingest endale kalleid laule.

Karoliina Koppel

 

Lisas: raidv 29.04.2013 18:55

Pargid

Alles möödunud laupĂ€eva Ă”htupoolikul trippisime koos vana tuttava hĂ€rra Nirkmaniga Tammsaare pargis. Puhusime niisama mulli elust ja olust kui jĂ€rsku mĂ€rkasime enda ĂŒmber puid. Sattusime segadusse. „Kas me oleme metsas!?“ hĂŒĂŒatas Nirkmees. „Ei oska öelda, olen segaduses,“ sosistasin aukartusega Nirgile. Paar sammu edasi kargas pĂ”rgates pÔÔsast vĂ€lja pargistunud kassinĂ€rakas. Ehmusime ja jooksime 1k4ja vĂ”ssa. ÜlejÀÀnud on blackout, avastasin ennast pargi ÀÀres alles kolm tundi hiljem. Ka Nirkmees roomas tĂ€navapingi alt vĂ€lja kus ta oli end varjanud klaasistunud silmadega surmava pÔÔsakassi eest. Olgu see meile kĂ”igile Ă”ppetunniks – Tallinna pargid on sitaks ohtlikud. Kassi nĂ€itel nĂ€eme, et olendid metsistuvad ehk „pargistuvad“, mis on ohuks Tallinna elanikele. Pargistumine kutsub esile iga indiviidi ĂŒrgse kiskjainstinkti, iidsed DNA ahelad petavad aju, pannes olendi uskuma, et ta on kĂ”ikvĂ”imas predaator. Arvatavasti pargistusin ka ise selle hirmsa kolme tunni vĂ€ltel, sĂ€rk oli kurat pĂ€ris ribadeks. Ka Nirkman oli paar juuksesalku kaotanud. Toome veel ĂŒhe nĂ€ite – paar aastat tagasi oli eriti ekstreemne juhus kui inimene oli pargistunud ja asus oma territooriumi kaitsma. Kutsun teda kurikaonuks – ta peksis kurikaga enda territooriumil olevaid sissetungijaid, mis lĂ”ppes tublile Tallinna kodanikule surmaga. Kutsume kĂ”iki Tallinna tonte ĂŒles haarama enda bensiinikanistrid, hekikÀÀrid, putukamĂŒrgid, happepudelid ja traktorid, et hĂ€vitada pargid ja vĂ€ltida edasiseid pargistumise ohvreid.
Olen enesestmÔistetavalt muutnud inimeste nimesid, et kaitsta nende identiteeti ja hingerahu avaliku heakskiidu ja austajate eest.

OÜ Egert & Nirk blogijutud

Lisas: raidv 29.04.2013 18:55

UFO?

UFO-d on kindlasti olemas. ma olen tÀitsa kindel selles.

 

lĂ”ppude lĂ”puks – mis on UFO? UFO on lĂŒhend unidentified flying object-ist, mida ĂŒldiselt seostatakse tulnukatega. seega tekib kohe kĂŒsimus, kas tulnukad on olemas. raudselt on! nĂ€htava (pange tĂ€hele – vaid NÄHTAVA) universumi laius on umbes 93 miljardit valgusaastat ja ĂŒhe valgusaasta pikkus on umbes 10 triljonit kilomeetrit. no kuidas me saame olla kindlad, et seal UFO-sid ei ole?

 

teades, et universum on nii suur ja lai ja palju vanem kui meie planeet ja palju-palju vanem kui elu Maakeral, vĂ”ib tĂ€itsa kindel olla, et kuskil selle mÀÀratutes avarustes juhtus tekkima elu samamoodi, nagu ta tekkis Maal. ja isegi kui need “olendid” oleksid vĂ”imelised leiutama kosmoselaeva, mis reisib valguse kiirusel (kiiremini teadaolevalt ĂŒleĂŒldse liikuda ei saa, kuigi iial ei vĂ”i teada), vĂ”iks n-ö nĂ€htava universumi ÀÀrest meie juurde kohale jĂ”udmiseks aega minna 93 miljardit aastat. universumi vanuseks peetakse umbes 14 miljardit aastat. neil poleks lihtsalt vĂ”imalik juba meieni jĂ”udnud olla…

 

mĂ”elgem ka sellele, et teiste planeetide asukate jaoks (kes kindlasti olemas on) oleksid ka meie oma kosmoselaevad UFO-d mis UFO-d. iseasi on see, kas “meie oma UFO-d” kunagi ka nendeni jĂ”uavad – samas tehnoloogia arengut arvestades vĂ”ib see kunagi juhtuda. Ă€kki saavad hoopis meist UFO-d kellegi teise jaoks?

 

kunagi ei vĂ”i teada…

 

Mari Liis Pedak

Lisas: raidv 29.04.2013 18:54

Trevori lugu

Üks meie tĂ€helepanelik lugeja saatis meile 13 pĂ€eva tagasi foto, mille ta oli jÀÀdvustanud RannamĂ”isas. Lugeja ise kirjeldas toimunut jĂ€rgnevalt:

“Olin just sĂ”itmas mööda Paldiski maanteed Keila poole, kui Ă€kki hakkas laps tagaistmel nutma. Tema sooviks oli minna sel sumedal ööl ujuma. Muigasin tema jutu peale ning vĂ”tsin suuna Harku jĂ€rve poole. Midagi kummalist vĂ€reles taevas, kuid ma pidasin seda lihtsalt tavaliseks helikopteriks (sest need on tavalised nĂ€htused Harku jĂ€rve ligidal). Korraga purskas objekt tohutul kiirusel edelasse ning jĂ€i siis ootamatult hĂ”ljuma. SEE EI TUNDUNUD NAGU HELIKOPTER!!!”

Selline vaatepilt avanes Tevorile ĂŒleeelmise teisipĂ€eva Ă”htul. Olgu iga lugeja siinkohal tunnistajaks pildi ehtsuses

ufod rannamÔisas

Veel kommenteeris Trevor:
“Oleksin hakanud filmima, aga kuna just sai jÀÀdvustatud lapse sĂŒnnipĂ€evapidu, siis ei olnud selleks hetkeks mĂ€lukaardil piisavalt ruumi.”

Selline oli Tevori lugu
Kui ka sina juhtud tunnistama mĂ”nda huvitavat elumuutvat sĂŒndmust tunnistama anna sellest meile teada ning meie edastama selle eesti rahvale.

Raid ja Reiko – et uus saaks avaldatud

Lisas: raidv 29.04.2013 18:53