Ettekanne õppekogus

Postitas: admin

Mõtlesin näidata kõigile ettekannet, mille esitasin 3. märtsil õppekogus:

Möödunud õppeaasta jooksul pole 10A silma paistnud suuremate kodukorra rikkumistega. Klassis on olnud paar valupunkti, mis puudutavad põhjuseta puudumisi ja hilinemisi, ent nende ühe-kahe õpilase osas on juba võetud vastu otsused ja noomitused on järgnenud. Peale karistust on olukord märgatavalt paranenud ja tehakse pingutusi edaspidiste probleemide vältimiseks.
Ühtsel arvamusel ollakse aga riietuse osas – nimelt seame küsimuse alla valikulise riideesemete lubamise. Olukordi, kus üks õpilane saadetakse kapuutsi olemasolu tõttu direktori juurde, aga teine võib kanda värvikirevaid pusasid, tuleks üle vaadata. Jalanõude kandmise osas võiks samuti teha täpsemaid selgitavaid reegleid, et vältida arusaamatusi tulevikus.

Kodutööde maht ja kontrolltööde sagedus on jõukohane pea kõigile, pole olnud probleeme, mida ei suudeta otsese aineõpetajaga kokkuleppeliselt lahendada. Hinded on valdavalt positiivsed, sest üleüldine õhkkond klassis on õppimist soosiv – sellest tulenevalt pole veel olnud puudulikke kursusehindeid ega muud negatiivset. Teavitamine töödest toimub peamiselt e-kooli vahendusel, ent kogu info antakse õpetaja poolt tunnis ja vajadusel ka sõprade poolt suusõnaliselt alati edasi.

Õpilaste omavaheline suhtlemine on aktiivne, mistõttu pole muret, et info õpilaseni ei jõuaks. Sisekliima on väga positiivne, uued õpilased on hästi kohanenud. Olulist rolli etendas aktiivne klassijuhataja ja fakt, et ligi 50% klassiõpilastest olid pärit teistest koolidest. Moodustunud on sõprusgrupid ja pole eraldunud õpilasi ega sisepingeid.
Aktiivsus peegeldub ka info liikumises – nimelt on meie klassil oma koduleht, kus kirjutatakse tähtsamatest sündmustest, samuti seadis klassijuhataja õppeaasta alguses paika reeglid, mille kohaselt on meie klass jagunenud gruppideks, milles on umbes 6 liiget, neist üks grupijuht. Niimoodi on kergem tegeleda probleemidega ja samuti on kergendatud info liikumine. Probleemide tekkimise korral on viimane staadium klassi oma õppekogu (klassivanem, klassivanema abi ja grupijuhid) ees tekkinud situatsiooni lahkamine ja lahenduse määramine. Näiteks põhjuseta puudumise korral võib õpilane korvata selle töötegemisega või panustada klassikassasse viiskümmend krooni iga puudutud tunni eest.

Ettepanekud direktsioonile puudutavad kooli kodukorra mõningate punktide täpsustamist, et koostöö oleks parem. Mõningad õpilased on teinud ettepanekuid muuta söögivahetunnis koolimajast väljumise korda.
Kirjaliku loaga võiks olla õpilase väljalaskmine kindlustatud, samuti võiks suulise põhjenduse korral teha gümnaasiumiõpilastele järelandmisi, sest praegune olukord sarnaneb pigem õnnemänguga – ühel päeval on võimalik lahkuda, teisel mitte. Arvestades tõsiasja, et kõik kooli õpilased on ametlikult kooli vastutusel, peaks siiski mõistma, et gümnaasiumiõpilased on täiesti võimelised enda eest vastutama ja ammendava põhjuse tõttu võiks nende lahkumine olla lubatud. Klassisiseselt ollakse aineõpetajaid puudutava olukorraga rahul ja ettepanekuid millegi muutmiseks pole tulnud. Kokkuvõtvalt on klassi areng olnud positiivne, produktiivne ja üksmeelne.

Sildid: jutud

Kokkuvõte esimesest poolaastast

Postitas: admin

Möödunud on juba pool õppeaastat. Selle üüratult pika aja jooksul oleme koos palju läbi elanud. Märkamatult on meist saanud tõeliselt kokkuhoidev ja lõbus klass. On rõõm tulla hommiku kooli, kui kamp väsinud, ent rõõmsaid, sõpru seal ees ootab. Silma oleme paistnud eelkõige oma aktiivse klassielu ja organiseerimisega – alati leidub toredaid inimesi, kes on nõus midagi korraldama või mõne koorma enda peale võtma. Nõnda on meil ette näidata paras ports ettevõtmisi, mille oleme edukalt läbi viinud, alates väljasõidust Tammjärvele, lõpetades kabeturniiride ja arvukate üritustega seflusklassi jaoks. Sirvides meie üleskirjutisi augusti lõpust lennu väljasõidult, on lausa naljakas mõelda, kuidas tollal üksteist nii vähe tundes oskasime juba parajalt täpselt hinnata oma tuleviku ühtse klassina. Õpilasi tuli nii teistest koolidest, kui ka Reaalkoolist. Esimesel veerandil oli meie koosseisus ka muudatusi – lahkus Tiiu ja asemele tuli legendaarne Markus Holst. Hindan seda, et kõik need erinevused, mis meil klassisiseselt on, ainult rikastavad meid. Meil on nii naljahambaid, geeniuseid, kohusetundlikke konspektimeistreid kui ka painduvaid tantsijaid. Rõõmsameelne Anastassia võib lausa vene keele tunni ajal meile ühe spagaadi visata! Detsembri lõpus toimunud klassiõhtul jagasime Oskareid, mis on suuresti meie suhtumise sümboliks. Algul kõlas see lausa hirmutavalt, ent nüüd võime kõik ühest suust kinnitada, et meil on alati laetud püssid õlal ja viiulid häälestatud! Just nii kõlabki meie klassi moto, mille armas klassijuhataja Erika Vatsel meile esimesel septembril ette kandis. Oleme tohutult tänulikud, et meile sattus niivõrd aktiivne, tubli ja kohusetundlik klassijuhataja nagu seda on meie Erika. Alati on keegi, kes võib meid lohutada või vastupidiselt meid tagant torkida, kui tahtejõust vajaka jääb. Pole kahtlustki, et selline suhtumine ja üldine hoiak kasvatab meist tublid noored. Igal õpilasel on oma eripära, mistõttu oleme üks parajalt kirev seltskond. Klassisiseselt on moodustunud grupid – igaüks on leidnud endale vähemalt ühe toreda inimese, kellega koolipäeva jooksul nalja visata. Sõbrannad ja sõbrad on üksteist leidnud, ent pole kahtlustki, et aastate jooksul võib nii mõndagi muutuda – vähemalt esialgsed raamid on paika pandud. Vahetundide ajal võib olla enam kui kindel, et näete kuskil nurgas kihistamas Dorist ja Maria-Liisat. Mainimata ei saa ka jätta teatud härrade jaoks eluliselt olulist kirge – pokkerit. See on tõeliselt tore, et kaardimäng suudab lahutamatuteks semudeks teha nii erinevad inimesed. Mängitakse nii koolis kui ka vabal ajal üheskoos. Tiimitöö on ka õppimisel oluline – alati leidub keegi, kes on nõus keemia töövihikut loovutama, ökoloogia hinde üle üksmeelselt nurisema, füüsika tunni ajal padja funktsiooni täitma või sööklarivis oma söögikaardi leti alt läbi libistama. Oleme eranditult lõbusad ja mõnusad inimesed, kellel on kõigil ühtne eesmärk teha koolipäev võimalikult produktiivseks. Kahtlemata muutume aja jooksul veelgi ühtsemaks ja kokkuhoidvamaks, kuna oleme sõnapidajad, usinad, viisakad ja abivalmid. Soovin edu tuleval poolaastal ja hoidkem oma viiulid häälestatud!

Sildid: jutud

Arutlus klassijuhatajatunnis

Postitas: admin

Selles klassijuhatajas arutlesime klassiga Soomes juhtunut. Probleem oli suur, see kohutas kõiki. Peaaegu poolt klassi ehmatas see niivõrd, et nad ei hakanud tundi tulemagi ja pingid seisid tühjadena. Ülejäänud võtsid probleemi käsile ja leidsid tähelepanuväärseid mõtteid ning ideid.

Autor: Heimar Kalpus
Esiteks arutlesime, kuidas sai midagi sellist üldse juhtuda niivõrd turvalises ühiskonnas nagu seda on Soomes. Mõned kaasõpilased leidsid, et sellised probleemid ei sõltu ühikonnast, teised arvasid, et järelikult pole Soome ühiskond piisavalt turvaline. Suurem osa pidi siiski nentima, et Egelynil oli õigus väites, et lolle leidub igal pool. Miks mitte ka näiteks Eestis?

Teine punkt tahtis teada, kas meedia reageeris õigesti, või paisutas niigi suure loo veel suuremaks. Samuti teame, et tal olid erilised huvid vaba-aja veetmiseks, kuid kas huvid saavad viia millegi selletaoliseni? Klass tunnistas kui ühehäälselt, et meedia pingutas üle ja lapse huvid ei mängi rolli tema isiksuses.
Kolmandas küsimuses pidime kõik leidma oma arvamuse, mis võid olla juhtunu tegelik põhjus. Paljud olid nõus Kadri väitega, et poiss oli ilmselgelt häirega, ning see oli õnnetus, mida on raske ennetada. Joosep ütles oma grupi mõtteid välja tuues kuldsed sõnad, et laps on kodu peegel, millega nõustusid paljud.
Neljas punkt nõudis fantaasiat ja oma arvamust leidmaks vastuse küsimusele, kas Soome valitsus tegutses õigesti kõikidelt tsiviilisikutelt relvade ära võtmise kohapealt. Sellel kohal ei leidnud klass üksmeelt. Arvati, et see oli õige, kuid oleks võinud teha rohkemgi. Populaarne oli ka arvamus, et kõigilt tsiviilisikutelt relvade konfiskeerimine pole kaugeltki mitte ainuõige lahendus. Sest teadagi ei pea tapmiseks tulirelva omama. Tagapingi poisid ei suutnud aplodeerimist lõpetadagi, kui Maarja esitas enda grupi idee, et selline lahendus võib viia ebaseaduslike relvaäride jälgedesse, mis oleks kindlast hullem.
Viimaseks pidime pakkuma omi lahendeid, mis aitaksid ennetada seesuguseid probleeme. Joosepi grupp pakkus, et relvalubadega peab olema karmim, Egelyni ja Priidu grupp arvas, et aitaks psühholoogide arvu kasvamine koolides. Parem on ju probleemi ennetada. Paljud kartsid, et on vaid aja küsimus, kui ka Eestis midagi sarnast juhtub. Loodame, et mitte, kuid pigem karta kui kahetseda!

Sildid: jutud

Esimene september

Postitas: admin

Autor: Kaspar Märtens
Ühel vihmasel laupäeva hommikul sammusin ülikonnas, lilled käes, oma uue kooli – Tallinna Reaalkooli – poole, kuna kätte oli jõudnud 1. september. Minu ning kindlasti ka paljude minu klassikaaslaste jaoks oli kõik uus ja võõras: nii koolimaja, õpetajad kui ka klassikaaslased.

Enne aktust toimus klassijuhataja tund, kus saime tunniplaani ning natuke infot algava õppeaasta kohta. Kuulsime õpetajalt, kui oluline on kogu aeg pingutada gümnaasiumis, kus sul peab pidevalt olema laskevalmis püss õlal. Kuulsime ka hirmutavat juttu, kuidas saades kolme kursuse hindeks “2” kustutatakse sind kooli õpilaste nimekirjast. Nägin seal ka enamikku oma klassikaaslastest, kuigi mõni neist oli mingil põhjusel jätnud tulemata.

Selgus, et kell 10:00 staadionil toimuma pidanud aktus siiski toimub. Poole tunni jooksul oli ilm läinud ilusamaks ning isegi päike oli tulnud pilvede tagant välja. Kuna minu eelmises koolis oli aktus alati toimunud aulas, oli see minu jaoks täiesti uus kogemus. Ka õpilasi oli seal oluliselt rohkem, kui ma olin harjunud aktusel nägema, kõik pidulikes riietes. Aktusel mängis puhkpilliorkester. Kogu kool (siiski vaid 2 – 11. klassid) oli kogunenud staadionile, kus me kuulasime direktori sõnavõttu ning nägime Reaalkooli tulnud uusi õpetajaid. Kuigi minu jaoks on muidugi ka kõik teised uued, nägin seal mitut oma tulevast õpetajat. Kuulsime klassidevahelisest koolimütsi kandmise konkursist ning ka sellest, mis kohtadele olid erinevad meediaväljaanded Reaalkooli eksamitulemuste pingereas asetanud. Siiski on kindel see, et vähemalt matemaatikas oldi peajagu teistest üle. Aktuse lõppedes lahkusid kõik klassid staadionilt, liikudes “pudireas”. Sellega oligi minu esimene koolipäev gümnaasiumis ja uues koolis lõppenud, ning alates sellest päevast tunnen ka ennast “reaalikana”.

Autor: Karl Martin Kajak
Sellest aastast alates käin uues koolis – Reaalkoolis. See on üsna drastiline muutus, sest paljud asjad käivad siin teistmoodi ja sellega harjumine võtab kindlasti natuke aega. Esimese asjana nägin, et Reaalkool pole küll alarahastatud. Eelmises koolis oli subwoofer matemaatika klassis puhas ulme. Kahju ainult, et ujulat pole…

Õpetajad on sõbralikud ja abivalmid, kuid minu jaoks on ehk algul harjumatud nende tavalisest karmimad õpetamismeetodid. Laisklemine on kõigile tundmatu sõna. Klass on tore ja sõbralik, mõni on ehk natuke liiga tagasihoidlik, aga eks see on alguse asi. Need on minu esmamuljed Tallinna Reaalkoolist. Kuigi küll üsna pinnapealsed, aga ma olen siin lihtsalt liiga vähe käinud, et midagi koomiksist pingelisemat kirjutada.

Autor: Triin Keller
Ma olen nüüdseks juba kolme erineva kooli aktusel käinud, millest viimane ehk Tallinna Reaalkooli oma on olnud kindlasti kõige patriootlikum. Ma mõtlen nii kooli, kui ka Eesti Vabariigi suhtes. Muidugi mängib selles oma osa ka Reaalkooli vanus ja panus Eesti Vabariigi vabaksvõitlemisel.

1. september oli ilus päev – isegi ilm soosis aktust, sest kui meelde tuletada, siis nii eelnevad kui ka järgnevad päevad olid olnud pilvised ning sajused, kuid esimese septembri hommikul paistis päike. Aktus toimus õues, mis minu jaoks oli esmakordne, kuid see on väga leidlik lahendus, kuna aulasse võib-olla kogu koolirahvas ei mahu, ning algas hümniga nagu igal pool mujalgi. Sellele järgnes direktori kõne, mis innustas õpilasi hästi õppima ning koolimütsi kandma.

Aktuse lõppedes pidi staadionilt väljuma pudireas, mis on üks huvitavamaid asju, mida olen aktustel näinud. Käed selja taga, täisnurksed pöörded vasakule-paremale… kindlasti on selle juures veel mõni pisike omapära, mis jäi mul märkamata. Kuid küll ma sellest kunagi teada saan, sest selleks on mul veel tervelt kolm aastat.

Esimene September
Autor: Tiiu Lemsalu

Taas uus algus, esimene september, meid tahes-tahtmata allutab kalender. kõik uue näod ning tuttavadki juba kooli poole ruttavadki. Tallinna Reaalkool, selle vaim nüüd jälle armsad sõbrad said.

Ei äike, ei vihm, ei tuul meid takista sel tähtsal kuul. Ning mis imestada siis, et lendki sada kakskümmend viis astub Reaali gümnaasiumi perre kinnitamaks tarkust ning toredust verre!

Sildid: jutud, luuletused

Reaalkooli 125. lennu väljasõit

Postitas: admin

Ühel suvisel augustihommikul läksime peaaegu terve lennuga ühte mõnusat suvepäeva veetma. Lisaks lubatud tegevustele – võistlused, matk, söömine – oli meil piisavalt aega, et üksteisega lähemalt tutvuda. Selleks olid õpetajad välja mõelnud erinevaid mänge. Üks neist seisnes selles, et kolmestele gruppidele jagati küsimusteleht ning neile küsimustele pidid nad klassist vastuseid leidma. Saime teada, et klassis käib 37 inimest, millest suurem osa oli ka tol päeval kohal. Järgnevad andmed on väljasõidul viibinud inimeste kohta.

1. Kui palju on teistest koolidest tulnud õpilasi? Kes ja millisest?
Kohalolijatest 15 õpilast:
Elinor – Pärnu Koidula Gümnaasium
Anastassia – Tallinna Muusikakeskkool
Doris – Kuusalu Keskkool
Maria-Liisa – Kehtna Põhikool
Liisi – Kiili Gümnaasium
Triin – Rocca al Mare Kool
Egelyn – Tallinna Inglise Kolledz
Heimar – Tallinna Inglise Kolledz
Kati H – Aruküla Põhikool
Priit – Tallinna Nõmme Põhikool
Edgar – Audentese Tallinna Erakool
Kati P – Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Andreas – Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium
Kaspar – Tallinna Mustamäe Gümnaasium

Autor: Taavi Kirss
“Oh sa juudas…” – see oli minu esimene mõte, kui meid oli kenasti Kloogale karjatatud. Veel kuumast suvest toibuvana oli mulle üle mõistuse näha pea kogu lendu rongist välja valgumas. Nii palju uusi nägusid, veel võõrad. Ent rännak järve äärde vallandas meie häälepealad, siin-seal hakkas kostuma lugusid möödunud aastatest Reaalis. Isegi sain mõne looga maha. Valdavalt positiivsed jutud jätsid uuematele hea mulje meie koolist…vist. Naersid nad küll. Ega nemadki halvemad olnud, veidi julgust kogunud, rääkisid nemadki mõnest “toredamast” õpetajast.

Eks see kooliteema suve viimastel päevadel üksjagu masendav oli, paar pidu veel enne sügist vaja pidada. Siiski, siiski, see sügis tuleb veidi teistsugune, pidudele ja koolipinki ilmuvad uued näod, kes esialgu on väga positiivse mulje suutnud endast jätta. Olge tublid, sest järgnevat kolme aastat te ei unusta.

Autor: Elinor Õunap
Päev, mil ma kohtusin oma uute koolikaaslastega, oli 24. august. Sõitsime kõigi kolme klassiga Klooga randa ning retke eesmärgiks oli meid kõiki omavahel tuttavaks teha, et esimesel koolipäeval ei oleks nii hirmuäratav kooli tulla, eriti just neile, kes olid pärit teisest koolist, nagu seda olen ka mina. Kui ma võtsin vastu otsuse tulla Tallinnasse elama ja asuda õppima Tallinna Reaalkoolis, siis mõte uuest keskkonnast ja uutest koolikaaslastest algul hirmutas mind, kuna ma ei kujutanud ette, millised mu uued koolikaaslased võiksid olla. Kuid nüüd, pärast nendega kohtumist, sain ma aru, et klassi, kus ma nüüdsest õppima hakkan, tulevad väga toredad ja huvitavad inimesed. Seega ootan põnevusega esimest koolipäeva ja loodan lähemalt tundma õppida oma klassi- ja koolikaaslasi.

Tutvumine Kloogal
Autor: Liisi Mõtshärg

Rongisõit läks lahti hooga, ees ootamas meid oli Klooga. Meid kokku oli ligi sada, kuid me ei teadnud õiget rada. Nii ekslesime õige kaua, ilm oli kuum ja higi laubal. Kuid lõpuks siiski koht näis hea, meid seati rivvi õige pea.

Nüüd kuulsime me koolikorrast ja vilistlastest – paar neist Norras, ja koolivaimust, mis on äge ja õpilastest, kes täis väge. Siis söödeti meil kõhud täis ja kooli juhtkond kohal käis. See oli lahe suvepäev, eks koolis jälle üksteist näe.

Sildid: jutud, luuletused