Kuulamistöö muusikas

Kuna paljudel õpilaselt oli nähtavasti probleeme mõne kliki tegemisega, siis siinkohal annan viite B-klassi kodulehele, kus on postituses välja toodud kõik muusika kuulamistöö (7. mai) materjalid. Nautige!

 http://real.edu.ee/~125b/2008/03/13/muusika-kuulamistoo-failid/ 

Lõpureisist

Kevadel läheme hea õnne korral lõpureisi raames terve 125. lennuga Tallinn – Helsingi – Stockholm kruiisile. Võimalusel sõidame välja 29. mai, reis kokku kestavusega 3 päeva. Hinna osas ei oska praegu lõplikku vastust öelda, aga summa peaks jääma 1000-1300 krooni vahele.

Tegin kiire kontrolli ja üritasin kirja panna kõigi soovijate nimed (kes teoreetiliselt reisiga nõus) – üllatuseks olid kõik õpilased nõus, mõningate eranditega (tsau, Rasmus!) ja seetõttu peaksime üksmeelselt reisi toetama ning kõrgemad tegelased hakkavad reisibürooga läbirääkimisi pidama. Kindlasti on mõistetav, kui mõned otsustavad siiski mitte tulla, aga palun teil vanematega plaanid läbi arutada ja anda kindel vastus kooli tulles. Ja olen kindel, et see variant on hinna osas küll natuke kallim, aga kokkuvõttes palju ägedam viis, kuidas koolilõppu üheskoos tähistada.

Ettekanne õppekogus

Mõtlesin näidata kõigile ettekannet, mille esitasin 3. märtsil õppekogus:

Möödunud õppeaasta jooksul pole 10A silma paistnud suuremate kodukorra rikkumistega. Klassis on olnud paar valupunkti, mis puudutavad põhjuseta puudumisi ja hilinemisi, ent nende ühe-kahe õpilase osas on juba võetud vastu otsused ja noomitused on järgnenud. Peale karistust on olukord märgatavalt paranenud ja tehakse pingutusi edaspidiste probleemide vältimiseks.
Ühtsel arvamusel ollakse aga riietuse osas – nimelt seame küsimuse alla valikulise riideesemete lubamise. Olukordi, kus üks õpilane saadetakse kapuutsi olemasolu tõttu direktori juurde, aga teine võib kanda värvikirevaid pusasid, tuleks üle vaadata. Jalanõude kandmise osas võiks samuti teha täpsemaid selgitavaid reegleid, et vältida arusaamatusi tulevikus.

Kodutööde maht ja kontrolltööde sagedus on jõukohane pea kõigile, pole olnud probleeme, mida ei suudeta otsese aineõpetajaga kokkuleppeliselt lahendada. Hinded on valdavalt positiivsed, sest üleüldine õhkkond klassis on õppimist soosiv – sellest tulenevalt pole veel olnud puudulikke kursusehindeid ega muud negatiivset. Teavitamine töödest toimub peamiselt e-kooli vahendusel, ent kogu info antakse õpetaja poolt tunnis ja vajadusel ka sõprade poolt suusõnaliselt alati edasi.

Õpilaste omavaheline suhtlemine on aktiivne, mistõttu pole muret, et info õpilaseni ei jõuaks. Sisekliima on väga positiivne, uued õpilased on hästi kohanenud. Olulist rolli etendas aktiivne klassijuhataja ja fakt, et ligi 50% klassiõpilastest olid pärit teistest koolidest. Moodustunud on sõprusgrupid ja pole eraldunud õpilasi ega sisepingeid.
Aktiivsus peegeldub ka info liikumises – nimelt on meie klassil oma koduleht, kus kirjutatakse tähtsamatest sündmustest, samuti seadis klassijuhataja õppeaasta alguses paika reeglid, mille kohaselt on meie klass jagunenud gruppideks, milles on umbes 6 liiget, neist üks grupijuht. Niimoodi on kergem tegeleda probleemidega ja samuti on kergendatud info liikumine. Probleemide tekkimise korral on viimane staadium klassi oma õppekogu (klassivanem, klassivanema abi ja grupijuhid) ees tekkinud situatsiooni lahkamine ja lahenduse määramine. Näiteks põhjuseta puudumise korral võib õpilane korvata selle töötegemisega või panustada klassikassasse viiskümmend krooni iga puudutud tunni eest.

Ettepanekud direktsioonile puudutavad kooli kodukorra mõningate punktide täpsustamist, et koostöö oleks parem. Mõningad õpilased on teinud ettepanekuid muuta söögivahetunnis koolimajast väljumise korda.
Kirjaliku loaga võiks olla õpilase väljalaskmine kindlustatud, samuti võiks suulise põhjenduse korral teha gümnaasiumiõpilastele järelandmisi, sest praegune olukord sarnaneb pigem õnnemänguga – ühel päeval on võimalik lahkuda, teisel mitte. Arvestades tõsiasja, et kõik kooli õpilased on ametlikult kooli vastutusel, peaks siiski mõistma, et gümnaasiumiõpilased on täiesti võimelised enda eest vastutama ja ammendava põhjuse tõttu võiks nende lahkumine olla lubatud. Klassisiseselt ollakse aineõpetajaid puudutava olukorraga rahul ja ettepanekuid millegi muutmiseks pole tulnud. Kokkuvõtvalt on klassi areng olnud positiivne, produktiivne ja üksmeelne.

Sildid: jutud

Arutlus klassijuhatajatunnis

Selles klassijuhatajas arutlesime klassiga Soomes juhtunut. Probleem oli suur, see kohutas kõiki. Peaaegu poolt klassi ehmatas see niivõrd, et nad ei hakanud tundi tulemagi ja pingid seisid tühjadena. Ülejäänud võtsid probleemi käsile ja leidsid tähelepanuväärseid mõtteid ning ideid.

Autor: Heimar Kalpus
Esiteks arutlesime, kuidas sai midagi sellist üldse juhtuda niivõrd turvalises ühiskonnas nagu seda on Soomes. Mõned kaasõpilased leidsid, et sellised probleemid ei sõltu ühikonnast, teised arvasid, et järelikult pole Soome ühiskond piisavalt turvaline. Suurem osa pidi siiski nentima, et Egelynil oli õigus väites, et lolle leidub igal pool. Miks mitte ka näiteks Eestis?

Teine punkt tahtis teada, kas meedia reageeris õigesti, või paisutas niigi suure loo veel suuremaks. Samuti teame, et tal olid erilised huvid vaba-aja veetmiseks, kuid kas huvid saavad viia millegi selletaoliseni? Klass tunnistas kui ühehäälselt, et meedia pingutas üle ja lapse huvid ei mängi rolli tema isiksuses.
Kolmandas küsimuses pidime kõik leidma oma arvamuse, mis võid olla juhtunu tegelik põhjus. Paljud olid nõus Kadri väitega, et poiss oli ilmselgelt häirega, ning see oli õnnetus, mida on raske ennetada. Joosep ütles oma grupi mõtteid välja tuues kuldsed sõnad, et laps on kodu peegel, millega nõustusid paljud.
Neljas punkt nõudis fantaasiat ja oma arvamust leidmaks vastuse küsimusele, kas Soome valitsus tegutses õigesti kõikidelt tsiviilisikutelt relvade ära võtmise kohapealt. Sellel kohal ei leidnud klass üksmeelt. Arvati, et see oli õige, kuid oleks võinud teha rohkemgi. Populaarne oli ka arvamus, et kõigilt tsiviilisikutelt relvade konfiskeerimine pole kaugeltki mitte ainuõige lahendus. Sest teadagi ei pea tapmiseks tulirelva omama. Tagapingi poisid ei suutnud aplodeerimist lõpetadagi, kui Maarja esitas enda grupi idee, et selline lahendus võib viia ebaseaduslike relvaäride jälgedesse, mis oleks kindlast hullem.
Viimaseks pidime pakkuma omi lahendeid, mis aitaksid ennetada seesuguseid probleeme. Joosepi grupp pakkus, et relvalubadega peab olema karmim, Egelyni ja Priidu grupp arvas, et aitaks psühholoogide arvu kasvamine koolides. Parem on ju probleemi ennetada. Paljud kartsid, et on vaid aja küsimus, kui ka Eestis midagi sarnast juhtub. Loodame, et mitte, kuid pigem karta kui kahetseda!

Sildid: jutud