Esimene september

Autor: Kaspar Märtens
Ühel vihmasel laupäeva hommikul sammusin ülikonnas, lilled käes, oma uue kooli – Tallinna Reaalkooli – poole, kuna kätte oli jõudnud 1. september. Minu ning kindlasti ka paljude minu klassikaaslaste jaoks oli kõik uus ja võõras: nii koolimaja, õpetajad kui ka klassikaaslased.

Enne aktust toimus klassijuhataja tund, kus saime tunniplaani ning natuke infot algava õppeaasta kohta. Kuulsime õpetajalt, kui oluline on kogu aeg pingutada gümnaasiumis, kus sul peab pidevalt olema laskevalmis püss õlal. Kuulsime ka hirmutavat juttu, kuidas saades kolme kursuse hindeks “2” kustutatakse sind kooli õpilaste nimekirjast. Nägin seal ka enamikku oma klassikaaslastest, kuigi mõni neist oli mingil põhjusel jätnud tulemata.

Selgus, et kell 10:00 staadionil toimuma pidanud aktus siiski toimub. Poole tunni jooksul oli ilm läinud ilusamaks ning isegi päike oli tulnud pilvede tagant välja. Kuna minu eelmises koolis oli aktus alati toimunud aulas, oli see minu jaoks täiesti uus kogemus. Ka õpilasi oli seal oluliselt rohkem, kui ma olin harjunud aktusel nägema, kõik pidulikes riietes. Aktusel mängis puhkpilliorkester. Kogu kool (siiski vaid 2 – 11. klassid) oli kogunenud staadionile, kus me kuulasime direktori sõnavõttu ning nägime Reaalkooli tulnud uusi õpetajaid. Kuigi minu jaoks on muidugi ka kõik teised uued, nägin seal mitut oma tulevast õpetajat. Kuulsime klassidevahelisest koolimütsi kandmise konkursist ning ka sellest, mis kohtadele olid erinevad meediaväljaanded Reaalkooli eksamitulemuste pingereas asetanud. Siiski on kindel see, et vähemalt matemaatikas oldi peajagu teistest üle. Aktuse lõppedes lahkusid kõik klassid staadionilt, liikudes “pudireas”. Sellega oligi minu esimene koolipäev gümnaasiumis ja uues koolis lõppenud, ning alates sellest päevast tunnen ka ennast “reaalikana”.

Autor: Karl Martin Kajak
Sellest aastast alates käin uues koolis – Reaalkoolis. See on üsna drastiline muutus, sest paljud asjad käivad siin teistmoodi ja sellega harjumine võtab kindlasti natuke aega. Esimese asjana nägin, et Reaalkool pole küll alarahastatud. Eelmises koolis oli subwoofer matemaatika klassis puhas ulme. Kahju ainult, et ujulat pole…

Õpetajad on sõbralikud ja abivalmid, kuid minu jaoks on ehk algul harjumatud nende tavalisest karmimad õpetamismeetodid. Laisklemine on kõigile tundmatu sõna. Klass on tore ja sõbralik, mõni on ehk natuke liiga tagasihoidlik, aga eks see on alguse asi. Need on minu esmamuljed Tallinna Reaalkoolist. Kuigi küll üsna pinnapealsed, aga ma olen siin lihtsalt liiga vähe käinud, et midagi koomiksist pingelisemat kirjutada.

Autor: Triin Keller
Ma olen nüüdseks juba kolme erineva kooli aktusel käinud, millest viimane ehk Tallinna Reaalkooli oma on olnud kindlasti kõige patriootlikum. Ma mõtlen nii kooli, kui ka Eesti Vabariigi suhtes. Muidugi mängib selles oma osa ka Reaalkooli vanus ja panus Eesti Vabariigi vabaksvõitlemisel.

1. september oli ilus päev – isegi ilm soosis aktust, sest kui meelde tuletada, siis nii eelnevad kui ka järgnevad päevad olid olnud pilvised ning sajused, kuid esimese septembri hommikul paistis päike. Aktus toimus õues, mis minu jaoks oli esmakordne, kuid see on väga leidlik lahendus, kuna aulasse võib-olla kogu koolirahvas ei mahu, ning algas hümniga nagu igal pool mujalgi. Sellele järgnes direktori kõne, mis innustas õpilasi hästi õppima ning koolimütsi kandma.

Aktuse lõppedes pidi staadionilt väljuma pudireas, mis on üks huvitavamaid asju, mida olen aktustel näinud. Käed selja taga, täisnurksed pöörded vasakule-paremale… kindlasti on selle juures veel mõni pisike omapära, mis jäi mul märkamata. Kuid küll ma sellest kunagi teada saan, sest selleks on mul veel tervelt kolm aastat.

Esimene September
Autor: Tiiu Lemsalu

Tagid: jutud, luuletused

Postita vastus